Nädal Eestis: Kallas FT-le: NATO praeguste kaitseplaanide kohaselt Eesti riik häviks. Indrek Tarandi uus amet. Vigastus parvlaev Estonia vrakis osutus seni arvatust märksa suuremaks. Pärnu südalinnas lisandub jõe kaldale uusi ettevõtteid. Kange alkoholi tootjad näevad sügisel suuremat hinnatõusu. Ülepiirikaubandus Venemaaga sai löögi. Välisturistid reisivad sõjahirmust hoolimata taas Eestisse. Pätsi pea kiviraidur pandi kinni

0
264

FOTOKOLLAAŽ: Eesti Päevaleht

 

 

Kallas FT-le: NATO praeguste kaitseplaanide kohaselt Eesti riik häviks

Eesti peaminister Kaja Kallas kritiseeris The Financial Timesis ilmunud intervjuus NATO praeguseid plaane Balti riikide kaitsmiseks. Peaminister hoiatas, et alliansi praeguse Baltikumi kaitseplaani kohaselt võib Eesti riik Venemaa rünnaku korral täielikult hävida, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Peaminister ütles 22. juunil ajalehele, et praeguste NATO plaanide järgi on arvestatud, et Balti riigid võivad Venemaa okupatsiooni alla jääda 180 päevaks. Kallas märkis, et Venemaa invasioonist Ukrainasse on möödas juba rohkem kui 100 päeva.

„Kui võrrelda Ukraina ja Balti riikide suurust, siis see tähendaks meie riikide ja kultuuri täielikku hävingut,“ ütles Kallas. „Need, kes on käinud Tallinnas ja tunnevad meie vanalinna ja selle sajanditepikkust ajalugu, see kõik oleks kaardilt pühitud, sealhulgas meie inimesed, meie rahvas,“ lisas Kallas.

Kallase sõnul panid Vene väed Butša veresauna toime 80 päeva pärast invasiooni algust. „Nüüd näevad kõik, et see tripwire’i kontseptsioon tegelikult ei tööta,“ ütles Kallas.

28. juunil toimub Madridis NATO tippkohtumine. Allianss arutab seal oma idatiiva kaitsmist. Selle raames arutavad NATO riigid ka Baltikumi paremat kaitsmist. Tallinn tahab, et NATO saadaks Eestisse rohkem sõdureid.

Kallase sõnul on ta suhelnud Eestis baseeruvate liitlassõduritega. Peaministri sõnul sõduritele ei meeldi see idee, et praeguste plaanide kohaselt saaksid nad Venemaa invasiooni korral surma. „Neile ei meeldi see mõte, et nad peaksid surema,“ ütles Kallas.

Kallas tahab, et igasse Balti riiki tuleks vähemalt 20 000 – 25 000 NATO sõdurit. See siiski ei tähenda, et kõik välismaa sõdurid peaksid alaliselt Eestis asuma. Berliin on teinud ettepaneku, et enamik sõduritest asuks Saksamaal ja suudaksid lühikese etteteatamise korral liikuda Baltimaadesse.

Kallase sõnul on kõige tähtsam, et Eesti suudaks end kohe kaitsta. „Peaasi, et need plaanid annaksid tulemuse, nii et suudaksime end kaitsta juba esimesest päevast peale,“ märkis Kallas.

Kallas rõhutas samuti, et Eesti on Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise suurim toetaja.

Kallase intervjuud kommenteeris Financial Timesile ka NATO ametnik. „Alliansil on olemas plaanid liitlaste kaitsmiseks, kuid me ei lasku kunagi operatsioonide üksikasjadesse. Peasekretär tegi selgeks, et heidutuse ja kaitse tugevdamine on järgmisel nädalal tippkohtumise üks tähtsamaid otsuseid,“ ütles ametnik.

„Teeme rohkem, et suudaksime tagada liitlaste territooriumi kaitsmise, igal ajal ja mis tahes ohu eest. Kohandame NATO vägede struktuuri, suurendades valmisolekus vägesid. Meil saab olema ka rohkem ettepoole liigutatud vägesid, et tugevdada lahingugruppe idatiival,“ lisas ametnik.

 

Uudustevaesel ajal leidis Kallase intervjuu refereerimist kõigis Eesti uudisteportaalides.

Kaja Kallase valitsuse endine välisminister, keskerakondlane Eva-Maria Liimets leidis, et NATO veelgi suurem panus Eesti esmase kaitsevõime tugevdamisse on me ühine taotlus, kuid alliansi kaitseplaanide avalik lahkamine ajalehes ei ole viis kitsaskohtadele tähelepanu juhtimiseks ning murede lahendamiseks.

„Kaitseplaane Financial Timesi veergudel kokku ei panda, see nõuab usaldust ja ühiseid arusaamu. Täna tundub, et peaminister on avaldanud lauseid, mis on seotud salastatud kaitseplaanidega ning mida nüüd võib lugeda ja nendest järeldusi teha ka idanaaber,“ vahendas Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi Liimetsa sõnu.

„Kui see on nii, on tegemist väga tõsise olukorraga ja tõstatab küsimusi mitte ainult Eesti inimeste seas, vaid ka meie liitlaste hulgas.“

Liimets lisas, et muutunud julgeolekuolukord nõuab nii NATO-lt kui ka Eestilt reageerimist.

Endine välisminister tõi välja, et oma selged vajadused on Eesti koos Läti, Leedu ja Poolaga esitanud kevadel muu hulgas välisministrite ühiskirjaga.

„2020. aastast pärinev kaitseplaan nn Eagle Defender tuleb ajakohastada ja viia vastavusse uue reaalsusega, mis aga ei tähenda, et nende dokumentide kaarte tuleks hakata sel viisil avama. Need on kehtivad plaanid ja meie enda kaitseväelased koos siin täna oma kohalolekut mitmekordistanud liitlastega töötavad igapäevaselt selle nimel, et tagada meie inimestele ja kodudele praegu nii vajaliku turvatunde ning julgeoleku.“

Vaevalt küll Kallase sõnades mingit plaanide paljastamist saab vaadelda, sest on igati arusaadav, et Balti riigid püüavad enne NATO tippkohtumist juhtida alliansi tähelepanu idatiiva tugevdamise vajadusele. Valitsusest minema aetud Keskerakond aga omakorda otsib ja leiab vähimaidki põhjusi peaministri kritiseerimiseks.

 

 

 

Indrek Tarandi uus amet

Endine Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand alustab 1. augustist tööd suursaatkonna asejuhina Valgevene pealinnas Minskis.

Tarand on Postimehe teatel sellele ametikohale määratud, kuid lähetuseks vajalikud protsessid on veel töös. Tavapärane lähetusaeg on kolm aastat. Tarand ise uut määramist Postimehele kommenteerima ei soostunud.

2020. aasta lõpus asus Tarand tööle Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadurina ja analüüsis Kremli mõju Valgevenes. Läinud aasta suvel naasis ta pärast pea 20-aastast pausi välisministeeriumisse, kus alustas tööd diplomaatilisel ametikohal arengukoostöö ja humanitaarabi büroos.

 

 

 

Vigastus parvlaev Estonia vrakis osutus seni arvatust märksa suuremaks

Möödunud aaastal arvasid Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse uurijad, et vigastus parvlaev Estonia vraki paremas pardas on 22 meetrit pikk, kuid nüüd näevad, et see ulatub enam kui 40 meetrini. Ühtlasi on suurenenud õlilekked vrakist, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Eesti Ohutusjuurdluse Keskus (OJK) ja Rootsi Õnnetuste Uurimise Amet (SHK) tegid 7. juunist 16. juunini parvlaev Estonia vrakist fotogramm-meetrilise uuringu.

OJK juhataja, kapten Rene Arikase sõnul on deformatsioonide ulatus märgatavalt suurem, kui nad eelmisel aastal tuvastasid. „Kui me eelmise aasta esialgsetel uuringutel arvasime, et vigastus paremas pardas on kuskil 4 meetrit kõrge ja 22 meetrit pikk, siis nüüd näeme, et see on vähemalt 6 meetrit kõrge ja kuskil 40 meetrit pikk, üle 40 meetri,“ ütles Arikas ERR-ile.

„See on deformatsioon, mis tähendab, et seal on läbivad augud, praod, muljumised, välisplaadistus on kohati sissepoole. Kuna vigastus jätkub laevakere all, siis me ei näe selle koguulatust, aga nähtav osa on seal ca 40 meetri piirkonnas.“

Möödunud aastal tuvastasid uurijad vigastuse 155 meetri pikkuse laeva kuuenda teki ülemises ääres, kuid nüüd nägid nad erinevaid deformatsioone ka seitsmendal tekil, näiteks on paaditaavetid purunenud ja viga saanud. Vigastus paremal pool ahtri nurgas kandub kogu ahtriteki ulatuses kuuendalt tekilt edasi seitsmendale ja kaheksandale tekile.

Vööri poolelt üllatusi ei ole. Vööriramp lebab jätkuvalt samas kohas merepõhjas, toetudes osaliselt laeva vrakile.

Arikase sõnul saab fotogramm-meetriaga vrakist väga detailse 3D-pildi. „Me näeme nii suuri kui ka paarimillimeetriseid deformatsioone, mida me varem sonari pildi põhjal ei suutnud tuvastada, väga hästi ja selgelt.“

Lisaks avastas meeskond, et õlilekked on võrreldes eelmise aastaga suurenenud. „Kaameraga vaadates nägime, kuidas need väiksed õlimullid veepinnale tõusid.“ Samuti avastasid uurijad laevakerest uue lekkekoha.

Vrakk asub Soome majandusvööndis ning seega kuulub Soome vastutusele. Arikase sõnul käisid Soome piirivalve esindajad neil kaheks päevaks laeval, et tutvuda nii nende töö kui ka kogutud infoga. „Et kas siis praegu hakata seda õlileket kuidagi lokaliseerima või siis valmistuda võimalikeks suuremateks leketeks. Vaadates neid ulatuslikke vigastusi, mille oleme tuvastanud, ei saa välistada, et leke võib muutuda märgatavalt tõsisemaks,“ rääkis Arikas.

Ligi 40 inimesega rahvusvaheline meeskond tegi veealuse kaugjuhitava robotiga (ROV) vrakist ligi 25 000 fotot. „Et laeva üldse uurida saaks, pidime vraki iga külje iga nurga alt fotod tegema,“ ütles fotogramm-meetria spetsialistist meeskonnaliige Kees Leverenz. Nii saab määrata objektide asendit, mõõtmeid ja kuju.

Rene Arikase sõnul peaksid neil juuni viimaseks nädalaks fotogramm-meetrilise uuringu esialgsed tulemused olemas olema.

Fotogramm-meetriaga paralleelselt tegid uurijad ka merelisi uuringud, nagu merepõhja hüdroakustika, ning nüüd liiguvad edasi ferromagneetikaga, mille eesmärk on kaardistada metallobjektide asukoht, mass ja kuju – laeva visiiri äratulekust põhja vajumiseni. Selle uuringu teostamiseks tuleb taas uus riigihange teha.

„Kuskil kahe kuni kolme kuu jooksul saab meil 3D fotogramm-meetriline mudel valmis ning siis loome vraki kujutise koos korrektse värvigamma, geomeetria ja resolutsiooniga. Plaan on luua seni kogutud info põhjal nii-öelda Estonia teoreetiline kaksik, et sellega läbi viia erinevaid simulatsioone ja mudeldamisi,“ rääkis Arikas.

„Kokkuvõttes ongi eesmärk võrrelda seda, mida merepõhjas hetkel näeme, sellega, mida simulatsiooni käigus digitaalse kaksikuga tuvastame,“ sõnas Arikas, „Et kas laeva uppumine ja selle käigus saadud vigastused, mida me modelleerima hakkame, ühtivad sellega, mida me merepõhjas näeme.“

„Autotekil on nähtavus natuke halvem, on ka erinevaid rususid. Siin ongi vaja leida tehnoloogiliselt teistsugune lahendus, et seda autotekki nüüd mõõdistama hakata,“ ütles Arikas.

Autoteki uurimine on tema sõnul väga oluline, sest tuleb kindlaks teha, kuidas last kinnitati, kus asuvad lasti kinnitused, kust need purunesid ning milline on uste asend.

SHK korraldas uuringute läbiviija leidmiseks riigihanke ning sõlmis lepingu Rootsi ettevõtte Ocean Discover AB-ga. Uurijad kasutasid Hollandi uuringulaeva Vos Sweet, millega vrakk ka laserskaneeriti.

Lõpptulemused ja järeldused plaanivad uurijad avalikustada tuleva aasta kevade paiku.

Parvlaev Estonia uppus teel Tallinnast Stockholmi 1994. aasta 28. septembril. Pardal oli 989 inimest, kellest 852 hukkus.

2020. aasta 28. septembril avalikustas Discovery Network oma dokumentaalfilmis seninägematud kaadrid Estonia vrakist, kus oli näha neljameetrise läbimõõduga auku laeva tüürpoordipoolses otsas.

Postimees lisas 21. juuni artiklis Estoniast, et Arikase sõnul võidakse muude uuringute lõppedes merepõhjast välja tuua Estonia vööriramp, kuid seda tõenäoliselt ei tehta sel aastal. Uurimismeeskond soovib tulevikus tuua veepinnale laeva aknaid ja eri objekte, mis jäid uppumisteekonna alla.

Üsna pea alustab OJK pääsenute intervjueerimist ning selleks, et nad saaksid näidata täpselt oma pääsemisteekonda, loodigi laevast täpne 3D-mudel.

 

 

 

Pärnu südalinnas lisandub jõe kaldale uusi ettevõtteid

Jõe vasakkallas Pärnu südalinnas on viimastel aastatel ellu ärganud. Pärast kalda kordategemist liigub seal pidevalt rahvast ja igal aastal lisandub uusi ettevõtteid, selgus Rahvusringhäälingu (ERR) reportaažist.

Kunagine räämas jõekallas ja seal kogunenud pätikambad on unustatud. Aerukujuliste valgustitega ääristatud Jaansoni rajal liigub pidevalt rahvast ja nii pole imestada, et ettevõtluski on pead tõstnud. Eelmisel aastal avas jõekaldal uksed pagariäri ja kohvik Leivakas, mis kolis sinna Tallinna maanteelt.

„Tallinna maanteel ei olnud ligipääsetavust. Siin on hoopis midagi muud. Augustis saab nüüd aasta, esimene talv on üle elatud. Oleme saanud ilusti-kenasti hakkama. Rõõmalt suvele vastu, ega siin ei olegi midagi,“ rääkis Leivaka omanik Ralf Ramot.

Leivakas ei alustanud üksi, vaid koos restoraniga Kastrul, mis on endale samuti rohkesti austajaid leidnud. Nemadki ei pidanud klientide puudusel talveks uksi sulgema. Sama käib ka veinikohvik Kohvila kohta.

Võrreldes mereäärsete kohvikutega, mis suve lõpul uksed kinni panevad, on jõekallas hoopis midagi muud. Aga Aloha Surf tegutseb mererannas ja juba kolmandat suve ka jõe ääres ja jõel.

„Sel aastal näeme, et siia on hästi palju tublisid ettevõtjaid tulnud ja meil on tõesti hea meel selle üle, et ilmselt läheb nüüd elu lõplikult käima. Meie tegime siia terve hunniku uusi põnevaid teenuseid. Oleme teinud siia veesõidukite drive-in‘i ehk me ei ole mitte kallast lukku pannud, vaid pigem avanud. Siia saab tulla nii mööda vett, mööda Jaansoni rada – kergliiklusteed – kui ka autoga,“ rääkis Aloha Surfi omanik Tom Aloha.

Kalatakso omanik Taavi Holter alustas samuti mere äärest ja sai eelmisel talvel kuulsaks jääle rajatud kohvikuga.

„Meil on kalastusreisid, viime inimesi kalale. Võid võtta lihtsalt paadi, millel ei ole lube vaja, lähed ise, sõidad. Me teeme kerge instruktaaži. Või siis minna päikeseloojangut nautima sõprade või perega. Randa jään edasi, aga see on talveperioodil. Kevad, suvi, sügis tahame ikka jõe ääres olla,“ ütles Holter.

Sel suvel avab jõe ääres uksed veel mitu ettevõtet. Ehitustöödega on sõna otseses mõttes tuli takus, sest suvi on kohe käes.

Paljudele tegi juba eelmisel aastal rõõmu Augustiunetus, mida korraldati esimest korda jõekaldal ja sel aastal plaanitakse sama. Ka Pärnust kaugemalgi populaarseks saanud valgusfestival ÖÖvalgel peab plaani sellesse paika kolida.

 

 

 

Kange alkoholi tootjad näevad sügisel suuremat hinnatõusu

Kange alkoholi tootjate jaoks on Ukraina sõja mõjud kohal, mistõttu toorainet napib ja suuremat hinnatõusu nähakse hiljemalt sügisest. Vajadusel ollakse valmis ka selleks, et mõni toode lettidelt kaob, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Alkoholitootjate jaoks on kätte jõudnud üks senini suurimaid kriise. Probleeme on nii energia hindadega, tarnetega kui ka tooraine ja materjalide kättesaadavusega.

Liviko kriisiplaan näeb ette, et olukorra halvenedes vähendatakse sortimenti. „Oleme andmas endale aru, et kui meil ei jätku piiritust või korke, siis peame selgelt tegema valikud, mis tooteid toodame. Selline kriisiplaan on meil olemas, aga täna õnneks see veel ei ole pidanud käiku minema,“ ütles Liviko müügidirektor Ragnar Kits.

Teatud probleemid annavad tunda juba praegu. „Näiteks meie üks tuntum kaubamärk Hõbeviin, seal on pudelid täna lihtsalt otsas. Vaatamata sellele, et meil on pudelitarnija nii Eestis kui ka Euroopas, me ei suuda seda probleemi lähima paari kuu jooksul lahendada. Ilmselt oleme paar kuud ilma oma ühe tuntuma kaubamärgita,“ rääkis Kits.

Kui Liviko ostab piiritust mujalt, siis Moe Peenviinavabrik toodab seda ise ja peamisest toormest seega puudust pole. „Seoses Venemaa ja Valgevene kange alkoholi turult kadumisega on meil müügid paranenud. Loomulikult on tootmise osas jällegi läinud meil raskemaks, kuna energiahinnad on kasvanud ja logistikakulud on sellised, mis hetkel on väga-väga kallid,“ rääkis viinavabriku müügijuht Sven Sulga.

Logistikahinnad on Moe viinavabriku jaoks sel aastal tõusnud 16 protsenti. Ka on üle poole võrra kallinenud rukis, millest Moe viina toodab. Liviko suurim materjalikulu ehk piirituse hind on aastaga kallinenud üle 100 protsendi ning Ukraina sõja algusest näeb kõrgemat hinda iga kuu.

Poodidesse hinnatõus ega kauba puudus veel suuresti jõudnud pole. Kui täna on kange alkoholi hinnad sõjast tulenevalt tõusnud 10-20 protsenti, siis Rimi tegevjuhi sõnul on sügisel oodata veelgi kõrgemaid hindu.

„Täna kuuleme signaali, et on raske pudelitega, on raske etikettidega. Teame, et teraviljaga võib olla puudus käes. Kui palju see lõpphinda võib mõjutada, täna väga keeruline öelda,“ sõnas Rimi Eesti tegevjuht Vaido Padumäe.

 

 

 

Ülepiirikaubandus Venemaaga sai löögi

Alates 10. juulist ei tohi Eestisse tuua või üle anda Venemaalt pärit või Venemaa eksporditavaid kaupu, mille müük toob Venemaale märkimisväärset tulu ja võimaldab jätkata sõda Ukrainas.

Enam ei tohi tuua viina, džinni, likööre, veine, õlut ja muud lahjat alkoholi. Keelatud on importida mööblit, puitu, puidutooteid, väetisi ja muid kaupu, mida piiriülese kaubandusega tuuakse iga päev.

Eraisik võis varem kuus tuua Venemaalt liitri kanget alkoholi ja 125 grammi kaaviari, kuid alates 10. juulist on sellegi äriga lõpp.

Samuti ei tohi Venemaa ehitusmaterjalide poodidest enam midagi Eestisse vedada, näiteks Pihkva ehituspoest puituksi.

Ei saa enam Venemaale viia luksuskaubaks liigituvat olmeelektroonikat väärtusega üle 750 euro. Sellise kaubaga inimesed saadetakse piirilt tagasi.

 

 

 

Välisturistid reisivad sõjahirmust hoolimata taas Eestisse

Suveperiood toob Eestisse palju välisturiste, sest ühelpoolt on taandunud koroonapandeemia ja teisalt on ka hirm sõja ees hakanud vähenema, järeldas Rahvusringhääling (ERR).

Sõjahirmu tõttu on paljud Ameerika ja Aasia turistid jätnud Eestisse reisimata, ent külastajaid leidub hoopis lähemalt Euroopast. Turismiarenduskeskuse direktori Liina Maria Lepiku sõnul ollakse külastusnäitajatega rahul.

„Praegu oleks tõesti patt kurta, sest turistid on Eesti taaskord leidnud. Ennekõike teeb meile väga suurt heameelt, et soomlased on tagasi. Ja viimastel kuudel on lätlased teinud üle aastate rekordeid. Selle üle saame ainult rõõmustada,“ ütles Lepik.

Siiski on sõda Ukrainas mõjutanud sakslasi, kes on muutunud reisimise osas ettevaatlikuks. Lepik ütles, et sõja algusest saadik on turismiarenduskeskus selgitanud, et Eesti on endiselt turvaline riik.

„Eesti ei ole sõjas, Eesti on NATO-s, Eesti on Euroopa Liidu liige – eriti sellist pidime omajagu seletama, et turvatunnet tekitada. Loodame, et nüüd on ikkagi arusaamad selged,“ lisas Lepik.

Reisibüroo Go Travel partnersuhete juht Age Põder rääkis, et kuigi turisminäitajad on paranemas, siis sõja alguses tühistati grupireise palju.

„Pooled kindlasti. Kui sõda lahti läks, siis tühistamiste laine tuli peale. Aga hea märk on vähemasti see, et nad ikkagi hoiavad kogu aeg tagataskus seda, et ühel päeval me tuleme. Ka Covidi ajal pausile pandud projektid on sahtlist vaikselt välja võetud ja ikkagi töö käib,“ rääkis Põder.

Liina Maria Lepiku sõnul ollakse alanud suve osas optimistlikud, sest eurooplane on julge reisija, sõjahirm on taandumas ning koroona tõttu ära jäänud reisid tehakse järgi.

„See suvi on selline kättemaksu reisimine – nüüd reisin järgi kõik need aastad, mis mul vahepeal reisimata on jäänud. Näeme, et ka sellised riigid, nagu Hispaania ja Prantsusmaa teevad Eestis kõigi aegade rekordeid,“ märkis Lepik.

 

 

 

Pätsi pea kiviraidur pandi kinni

Skulptor Vergo Vernik esitas Tallinna linnavalitsusele taotluse, et see pikendaks Konstantin Pätsi mälestusmärgi skulptuuri valmistamise ja paigalduse lepingujärgset tähtaega, sest alltöövõtjana kiviraiumise töid teinud kiviraidur viibib kinnipidamisasutuses, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Vernik palus Pätsi mälestusmärgi skulptuuri valmistamise ja paigalduse lepingujärgse tähtaja pikendamist 15. septembrini. Algselt pidi see valmima 3. augustil.

„Tähtaja pikendamise peamiseks põhjuseks on tekkinud ootamatu erakorraline olukord, kus alltöövõtjana kiviraiumise töid teinud kiviraidur Margus Kurvits polnud võimeline lepingus ettenähtud tööd enam tegema, kuna viibib kinnipidamisasutuses,“ teavitas Vernik.

Ta lisas, et ootamatult kujunenud olukorra lahendamise tegi keeruliseks asjaolu, et antud spetsiifilise töö tegijaid on Eestis vähe. „Praeguseks teeb alltöövõtjana tööd Kivi Kunst OÜ, kelle töökotta kivi ja mudel on transporditud,“ lisas skulptor.

Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkurss toimus 2019. aasta detsembrist kuni 2020. aasta aprillini. Võistlusele esitati 24 ideekavandit. Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi võitis Toivo Tammiku ja Vergo Verniku kavand „Riigipea“.

Margus Kurvitsa pahandused algasid 2018. aasta detsembris, kui politsei ta Võrus endise Koreli kaupluse juures kinni pidas. Mehel oli veres liiga palju alkoholi. Kui sama lugu kordus pool aastat hiljem, läks asi juba kohtusse.

2019. aasta septembris tunnistati Margus Kurvits süüdi korduvas purjuspeaga sõitmises. Teda karistati aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Kohe pidi Kurvits ära istuma 14 päeva, ülejäänu mõisteti tingimisi.

Selleks, et meest õigele teele suunata, keelas kohus tal mõneks ajaks joomise. Algul läks kõik kenasti. Paraku tõdes kriminaalhooldaja, et kui 2020. aasta kevad suve poole pööras, hakkaks Kurvitsa distsipliin langema. Küll ei võtnud ta ametnikuga ühendust, küll jäi napsitamisega vahele. Kohus teatas sama aasta sügisel, et edaspidi tehakse Kurvitsale vereanalüüse.

Kurvits oli mitu korda reegleid rikkunud, tema katseaega pikendati. Sellega pikenes 2021. aasta lõpuni ka keeld alkoholi tarvitada. Aga viinakuradit see karistus ei alistanud.

Kurvits selgitas hiljem ametnikule, et tähistas läinud aasta 6. juulil sünnipäeva ja võttis sel puhul 200 grammi viina. 18.-20. augustil jõi ta iga päev umbes pool liitrit viina ning järgmistel päevadel unerohuks sada grammi viina.

Niisiis tõdes Tartu maakohus 2021. aasta septembri lõpus: „Kõik leebemad abinõud on ammendunud ja Kurvitsa katseaeg on ebaõnnestunud.“

Kohus tahtis Kurvitsa vangi saata, aga mees selgitas, et ta püüab oma sõltuvusega võidelda. Ta rääkis, et kiviraidurina on tal mitu tööd pooleli ja avaldas lootust, et suudab end kokku võtta. Peaaegu poolteist aastat vanglat oli tema hinnangul liiast.

Ringkonnakohus jäi aga maakohtuga samale arvamusele. Seepeale palus Kurvits karistuse kandmist vähemalt edasi lükata. Edasilükkamise üle vaieldi kuni aprilli alguseni. Kurvits tahus kõik see aeg Pätsi pead ning selgitas kohtule, et vanglasse minekuks on tal praegu liialt halb tervis. Kohus kinnitas, et ka vanglas antakse arstiabi.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here