Nädal Eestis: Kallas möönis valitsuskriisi. Martin Helme: riik on vastutustundetult sõjahüsteeriat üles kütnud. Vormsi ja Hiiumaa rannikul on ulatuslik masuudireostus. Vabatahtlik: eesmärk on nädalavahetusel masuudireostus ära koristada. Ameeriklased harjutasid Saaremaa põhjarannikul dessanti. Tuhanded lauljad kogunesid Tallinna lauluväljakule Ukraina toetuseks laulma. Tallinna toomkiriku tipp sai tagasi kullatud tornikuuli. Tallinn otsustas Tallinna haiglale rajada ka teise maa-aluse korruse. Kohtla-Järve lülitas kokkuhoiuks tänavavalgustuse välja. Lennuakadeemia tõmbab piloodiõpet koomale.

0
149

FOTOKOLLAAŽ: Eesti Päevaleht

 

Kallas möönis valitsuskriisi

Peaminister Kaja Kallase sõnul ei ole tema valitsuskriisi tekitanud ja seetõttu ei saa ta seda ka lahendada: pall on Keskerakonna käes, kes peab ütlema, et ei lähe peretoetuste eelnõuga edasi ja on valmis otsima koalitsioonisisest lahendust nii sellele kui ka kõikidele teistele probleemidele, refereeris Rahvusringhääling (ERR).

Kaja Kallas ütles Vikerraadio saates „Stuudios on peaminister“, et Reformierakond on Keskerakonnaga mitu korda rääkinud, et kui on soov tõsta lastetoetusi, arutatakse seda järgmise aasta eelarve käigus.

„Keskerakond on valinud selle tee, et nad otsivad lahendust koalitsioonist väljast, aga selge on see, et kui need asjad lähevad nii läbi, on uus poliitiline reaalsus, et seda koalitsiooni lihtsalt ei ole. See on väga selgelt just põhjusel, et ei saa olla nii, et on valitsus, kes justkui vastutab riigieelarve tulude ja kulude eest, aga valitsuse selja taga lepitakse kokku kulusid, mis riigieelarvesse täiendavalt tulevad, aga katteraha peaks leidma valitsus,“ lausus Kallas.

„See pole lihtsalt õige. Sellisel juhul peab ka need tulud leidma keegi teine,“ lisas ta.

Ta märkis, et pall on Keskerakonna käes ja Reformierakond on neile pakkunud, et lahendust nii lastetoetustele kui ka kõigile muudele riigi ees seisvatele muredele otsitaks valitsuse sees. Kui Keskerakond soovib jätkata, siis Kallase sõnul loodab ta, et nad seda ka püüavad.

Küsimusele, kas ta ei kavatse järele anda, vastas Kallas, et kuna tema ei ole seda olukorda tekitanud ega eskaleerinud, on ainus, kes seda lahendada saab, Keskerakond. Enne seda, kui Keskerakond peretoetuste eelnõu esitas, palus peaminister enda sõnul võimalust asja erakonna juhtidega arutada ja anda aega.

„Nii et endiselt Keskerakonnal see võimalus on, aga selle jaoks nad peaksid ütlema, et selle eelnõuga nad edasi ei lähe ja otsime koos koalitsioonisisest lahendust nii sellele probleemile kui ka kõikidele teistele,“ lausus ta.

 

Ratase valitsusse tulek leevendaks probleeme

Kallase hinnangul on praegu, kui käes on rasked ajad, meeletu tung opositsiooni. Kõik tahaksid valimistele vastu minnes opositsioonis olla, et saaks kõigis hinnatõusudes valitsust süüdistada.

Küsimusele, kas valitsuserakondade esimeeste vahel puudub lugupidamine ja usaldus, vastas Kallas, et möönab probleemi olemasolu, kuid üldiselt ta usaldab inimesi ja ka Keskerakonna esimehe Jüri Ratasega on neil olnud hea koostöö.

Tema arvates aitaks probleeme lahendada Ratase valitsusse tulek, sest tihti peab valitsus vastu võtma kiireid otsuseid ja Keskerakonna esimees jääb neist aruteludest kõrvale.

 

 

 

Martin Helme: riik on vastutustundetult sõjahüsteeriat üles kütnud

Reformierakond ja süvariik on teadlikult kütnud üles sõjahüsteeriat, et kloppida üles peaminister Kaja Kallase ja Reformierakonna populaarsust, ütles EKRE esimees Martin Helme. Tema hinnangul oleks Eesti pidanud juba ammu lõpetama Ukrainast põgenike vastuvõtmise ja selle asemel neid nende kodumaal aitama, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Helme rääkis veebisaates „Otse uudistemajast“, et sellega, kuidas Eestis on Ukraina sõda käsitletud, ei saa kindlasti rahul olla ja seda mitmest aspektist.

„Esiteks on meil selgelt eriti Reformierakonna, aga ka süvariigi poolt, kogu seltskonna poolt, kes nende selja taga on ja poliitilist nõu annavad, üles köetud väga teadlikult sõjahüsteeriat. Niigi on Eesti ühiskond pärast kaht aastat koroonat ja sisepoliitilisi sündmusi äärmiselt labiilne ühiskondlike hoiakute mõttes ja sõjahüsteeria kütmine on äärmiselt vastutustundetu olnud,“ lausus ta.

Helme hinnangul on selle eesmärk olnud Reformierakonna ja Kallase populaarsuse üles kloppimine ning see on kahjustanud ühiskondlikku meelsust ja pärssinud tervemõistuslikke arutelusid, mida muutunud julgeoleku- ja majandusolukorras on vaja pidada.

„Sul on kaks varianti ette antud, sa kas kiidad Kallast ja olukorda või oled Kremli agent ja putinist. Ma keeldun mängimast selles stsenaariumis mingitki rolli,“ ütles EKRE esimees.

Ta rõhutas, et Ukraina sõja järel on EKRE end selgelt positsioneerinud: nad toetavad Ukrainat ja kõiki algatusi, soovivad siinsetelt Vene kodanikelt relvaloa ära võtta, aga on ajanud ka selget joont immigratsiooniküsimustes, olles massilise immigratsiooni vastu.

Kui Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus oleks jätkanud ja siseministri portfell oleks praegu EKRE käes, siis oleks Helme kinnitusel idapiir kinni pandud ja kõigi Vene kodanike viisad kohe tühistatud, olgu Eestisse tuleku ettekääne milline tahes.

Ta märkis, et Venemaalt on pärast sõja algust Eestisse tulnud kümneid tuhandeid inimesi ja kui lisada umbes 40 000 Ukraina sõja tõttu Eestisse saabunud põgenikku, siis on need Eesti jaoks väljakannatamatult suured numbrid.

„Meie ajal poleks kindlasti saanud üle idapiiri keegi tulla. Mingit bussidega transporti MTÜ-de nii-öelda inimõiguslaste poolt poleks saanud toimuda. Oleks pannud piiri ette, 2000 või 10 000 või mis iganes ja kui see täis on, siis paneme piiri ette,“ rääkis Helme.

Ukraina põgenikud peaksid tema sõnul niipea, kui olukord seda võimaldab, tagasi kodumaale minema. Ta märkis, et suurem osa Ukrainast ei ole sõjapiirkond ja meie ülesanne on aidata ukrainlasi Ukrainas.

„Üks võimalus on aidata neil kodumaale tagasi minna, aitame ka rahaga, sest see on odavam kui neid siin ülal pidada,“ lausus EKRE juht, kelle sõnul näeb praegune valitsus põgenikke odava tööjõuna, millest nad on aastaid unistanud.

 

Ükski erakond ei kibele valitsusse

Helme ei muretse EKRE toetusreitingute languse pärast, sest nende lojaalsed tuumikvalijad ei kao kuskile ning ta usub, et sügiseks on erakonna reiting taas 25 protsendi juures. Järgmistele Riigikogu valimistele lähevad nad eesmärgiga need võita.

Rääkides valitsuskriisist, oletas Helme, et järgmisel nädalal, mil toimub perehüvitiste muutmise eelnõu esimene lugemine, ei juhtu veel midagi. EKRE juht möönis, et erakondi, kes hirmsasti praegu valitsusse kibeleks, eriti ei leidu ja ütles, et Keskerakonna esimehe Jüri Ratasega ei ole neil olnud konkreetset juttu, istumaks maha ja leppimaks koalitsiooni moodustamiseks asjad kokku. Teoreetilistele aruteludele ei soovi Helme aega raisata ja praegu ei ole näha, et valitsus ei suudaks jätkata.

Küll aga soovib EKRE teha Kallase elu nii kibedaks, et Reformierakond ise valitsusest ära läheks ning seejärel saaks uue valitsuse moodustada Keskerakond. Valitsusliidu lagunemise korral on üks variant Helme sõnul ka liikumine mingis vormis vähemusvalitsuse suunas.

Eeloleval sügisel ja talvel tuleva hinnatõusu leevendamiseks tuleks EKRE arvates elektri hind alla 30 euro megavati eest tuua ning selleks on vaja ainult poliitilist tahet. Lisaks tuleks alandada makse nagu kütuseaktsiisi, tarbimismakse ja toiduainete käibemaksu ning suurendada lastetoetusi. Ka pensionitõus oleks tulnud tuua ettepoole.

„Kriisist läbi tulemiseks on defitsiidis eelarve minu meelest vältimatu. Peame arutama, kus on piir, mis on prioriteedid – kas lapsed, mingid avaliku sektori asjad, aga tasakaalus eelarvega me siit läbi ei tule, see on täiesti selge,“ sõnas ta.

Praegune lisaeelarve näitab Helme sõnul, et Reformierakonna jutt eelarvedistsipliini pooldamisest on täielik bluff, kuna sellest kolmandik läheb ukrainlaste peale, teine ports asendamaks relvi, mis Ukrainale andsime ning ülejäänud võimuparteide sõpradele ja riigiettevõtetele.

 

 

 

Vormsi ja Hiiumaa rannikul on ulatuslik masuudireostus

Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja kutsub vabatahtlikke appi saare idarannikut tabanud masuudireostust likvideerima. Reostust on leitud ka Vormsi rannikult. Pärast hommikust töökoosolekut ERR-iga rääkinud Tasuja ütles, et esmaspäevahommikuse seisuga on reostust täheldatud alates Tahkunast kuni Heltermaani.

„Siin on lõigud, kus on reostust rohkem, näiteks Tõrvanina ranna piirkond ja Kärdla ümbrus. Ja Hausmast alates Heltermaani on reostust pigem vähem, aga seda on ka selles lõigus nähtud,“ rääkis Tasuja.

Tasuja rääkis, et reostust aitavad likvideerida lisaks vallaametnikele veel politsei, päästeamet, keskkonnaamet. Abipalve edastab Tasuja aga ka kõigile kohalikele ja Hiiumaa sõpradele, samuti Kaitseliidule ja Naiskodukaitsele. Tasuja sõnul tuleb reostust sisuliselt tükk tüki haaval kokku korjata. „Enamjaolt on masuut tükkidena. Tuleb kasutada kaitsevahendeid, kindaid ja sobilikku riietust ning kotti, kuhu sisse masuuti korjata,“ sõnas Tasuja.

„Me alustamegi täna nende piirkondadega, mida inimesed rohkem kasutavad: Kärdla ümbrus, Hausma ja Rannapaargu vaheline ala ja teiseks Tõrvanina ranna piirkond. Ja seejärel liigume mööda rannajoont järgmiste päevade jooksul vähem kasutatavates kohtades,“ lisas ta.

Vallavanem rääkis, et sai info reostusest pühapäeva lõuna ajal, reostuse allikat ei ole veel õnnestunud kindlaks teha. Kuna möödunud nädalal tabas masuudireostus ka Vormsit, siis kahtlustab Tasuja, et see tuleb samast allikast. Tasuja ei osanud prognoosida, kui kaua kogu ranniku puhastamine aega võiks võtta. See sõltub tema sõnul sellest, kas kogu reostus on randa jõudnud või seda lisandub järgmiste päevade jooksul veel.

 

Keskkonnaamet: reostusallikas asub Vormsist põhja pool

Päästeameti teatel on reostust avastatud Vormsi saare põhja- ja läänerannikul umbes 15 kilomeetri pikkusel lõigul ning samuti ümbritsevatelt laidudelt. Hiiumaal on avastatud reostust kirde- ja põhjarannikul umbes 50 kilomeetri pikkusel lõigul. Reostus ei liigu veepinnal, vaid pinnalähedastes veekihtides ning selle allikat ei ole tuvastatud.

Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juhataja Hannes Aasma rääkis, et vabatahtlike abiga on Vormsil puhastatud umbes viis kilomeetrit rannikut. Kokku on kogutud ligi tonn masuuti.

Vormsi vallavanem Maris Jõgeva rääkis „Aktuaalsele kaamerale“, et kohalikel napib ekspertteadmisi reostuse tõrjumisel ja selles oleks vaja suuremat abi riigilt. Kuna Vormsist loetud kilomeetrite kaugusele jääv Hiiumaa idarannik on samuti reostunud, on ilmselt tegemist palju ulatuslikuma juhtumiga kui esialgu arvati.

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et modelleerimine näitab, et reostusallikas asub Vormsist põhja pool, kuid veepinnal sellest mingeid jälgi pole. „Oleme seda kontrollinud nii satelliidi seire, õhuvaatluste kui piirkonnas liikunud laevade vaatluste põhjal,“ sõnas Vakra.

„Külmas vees väikesteks tompudeks muutunud masuut on randa uhutud merevee sügavamatest kihtidest, mitte pinnalt. Keskkonnale oleks kõige ohtlikum vedel masuut vee pinnal, tükkidena pole oht mereelustikule nii suur. Me ei ole ka seni leidnud masuudiga määrdunud linde. Siiski on oluline võimalikult palju masuuditükke kokku koguda,“ ütles Vakra.

Keskkonnaameti nõunik Anu Põrk lisas, et võimalik, et tegu on mõne varasema, vette vajunud reostusega, välistatud ei ole mingisuguse vanema veealuse reostusallika lekkimine.

 

 

 

Vabatahtlik: eesmärk on nädalavahetusel masuudireostus ära koristada

Hiiumaa rannal masuudireostust koristava vabatahtliku Anni sõnul on seatud eesmärk eeloleval nädalavahetusel reostus kokku korjata, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Anni rääkis „Ringvaatele“, et tema teada on 25. mai seisuga suudetud Hiiumaal masuuti korjata kokku nelja kilomeetrisel alal. „Teha on veel palju. Reostust on alates Tahkunast kuni Heltermaa sadamani ja see on üks neljandik Hiiumaa rannikust,“ rääkis ta.

Anni sõnul on kõige parem masuudireostust koristada varahommikul või õhtul, sest päeval soojema temperatuuri ajal on masuut vedel.

Anni sõnul on tähtis, et vabatahtlikud läheksid appi reostust koguma, sest seda muul viisil kätte ei saa, kui käsitsi korjates. „Praegu ei jää muud üle, sest vallaametnike arv on piiratud ja päästeametnikud ei saa 100-protsendiliselt tulla koristama. Praegu pole muud valikut, kui peavad tulema kohalikud, Hiiumaa sõbrad ja loodusesõbrad nädalavahetusel siia. Laupäeva hommikul kell 9 algavad koordineeritud vabatahtlike koristustalgud. /…/ Praegu on meil ambitsioonikas eesmärk see nädalavahetusel ära teha,“ rääkis Anni ja lisas, et info koristustööde kohta jõuab hiljemalt reedel Hiiumaa Heaks Facebooki lehele ja Hiiu Lehte.

Hiiumaa ja Vormsi rannikult avastati sel nädalal ulatuslik masuudireostus, mis senise teadmise järgi pärineb mõnelt vanalt vrakilt.

 

 

 

Ameeriklased harjutasid Saaremaa põhjarannikul dessanti

Suurõppusel Siil on USA merejalaväelased teinud kolmel hommikul õppedessandi koos soomustehnikaga Saaremaa põhjarannikule. Riigikaitse eest vastutajad ütlevad, et kuigi Saaremaal pole peale kaitseliidu maleva mingit muud kaitseüksust, poleks vaenlase dessant saarele siiski võimalik, edastas Rahvusringhääling (ERR).

21. mai varahommik Saaremaa põhjarannikul, mõned minutid enne poolt üheksat. Meri on rahulik ja juba kolmandat hommikut on sinna oodata suurõppusel Siil USA mereväe dessantaluseid. See on hea koht dessandi maabumiseks. Sinna tulid sakslased Esimese maailmasõja ajal ja ka kunagised okupatsiooniväed.

„Ajalugu kordub, 1972. aastal tegi kuulsusrikas Nõukogude armee täpselt samamoodi õhkpadjal laevaga, mis oli küll poole suurem sellest, ms me praegu näeme, siia dessandi. Palju siia mehi maale tuli, seda me ei näinud poisikestena, aga nad ei saanud siit minema, sest see laev läks neil siin rikki,“ rääkis kohalik elanik Jaan Mändmaa.

Kellavaatamisest on möödas pisut üle 15 minuti ja juba on dessantlaevad randunud.

„See võttis meil aega umbes 20 minutit, et tulla laevalt kaldale,“ ütles USA merejalaväe 22. dessantüksuse komandör kolonel Paul Merida.

Kui sellist operatiivtaktikalist kiirust näitab sõbralik riik, on ju kõik hästi. Aga kui sellist võimalust tahaks kasutada mõni mittesõbralik riik?

„Kui me tahaksime ilma eelhoiatuseta Saaremaad või Hiiumaad kindlustada, siis see oleks igal juhul ääretult keeruline. Võtmesõna on alati luure, eelhoiatus, infovahetus selleks, et meil oleks aega valmis olla,“ ütles kaitseminister Kalle Laanet.

Mereväe ülem kommodoor Jüri Saska kinnitas umbes sama, et kõigil nii-öelda liikuvatel täppidel hoitakse merel silm peal.

„Ja mitte ainult täpikesed radariekraanil, vaid tahame teada, kes on iga täpikese taga, millega ta tegeleb, mis on tema ajalugu ja mis on tema tulevikukavatsus. Nii et ma täna julgen küll öelda, et see olukord, kus oleme, läheb järjest paremaks. Ei saa siia keegi tulla nii, et me ei teaks, kust ta tuli ja kes ta on,“ lausus Saska.

Mereväe ülem ütles sedagi, et Saaremaa kaitsmiseks ei pea tingimata asuma Saaremaal mereväebaas.

„Ma võin teile lihtsalt taktikalise mänguna öelda, et see, mida me mängime Tallinnas mereoperatsioonide keskuses, et need laevad on korra juba põhja lastud Poola raketiüksusega. Ja see, kui me ei pargi keset Saaremaad raketiüksust ratastel – mida ma ei välista, et võib ka juhtuda – ei tähenda seda, et meil ei oleks silmad peal ja relvaulatust, millega kõiki neid mõjutada. Olles merel, isegi väga hea õhutõrjemulliga, kui meil ja liitlastel on raketiüksused maa peal, on väga kehva koht,“ rääkis Saska.

 

 

 

Tuhanded lauljad kogunesid Tallinna lauluväljakule Ukraina toetuseks laulma

22. mai õhtupoolikul kogunesid Tallinna lauluväljakule tuhanded lauljad üle kogu Eesti, et dirigent Hirvo Surva juhatamisel esitada Ukraina rahvuslaul „Punane lodjapuu aasal“. Üle maailma tuntuks saanud laulule kirjutas neljahäälse kooriseade helilooja Jonas Tarm, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Ühislaulmise eestvedajad olid fotograaf Kaupo Kikkas, ettevõtja Enno Rätsep ja helilooja Jonas Tarm. Kikkase sõnul on eesmärk näidata toetust Ukrainale ja aidata koguda rahalisi annetusi MTÜ Slava Ukraini jaoks: „Laulmisest valminud videot levitame sotsiaalmeedia kanalites, et see jõuaks inimesteni üle kogu maailma ja aitaks koguda nii rahalist kui ka moraalset toetust Ukrainale.“

Helilooja Jonas Tarm usub, et esitatav laul on tugeva sümbolväärtusega: „Ukraina rahvalaulu „Punane lodjapuu aasal“ on tänaseks esitanud paljud muusikud üle maailma, sest selle sõnum on ühtsustunnet ja lootust andev. Kuna eestlaste laulupeo traditsioon on sügavalt seotud iseseisvumisega ja kooris lauldes tajume tugevat õlatunnet, siis parim viis Ukrainale toetust näidata on laulda ühiselt just seda laulu.“

Enno Rätsep tahab seista selle eest, et maailm ei väsiks Ukrainat toetamast: „Me ei tohi tunda sõjaväsimust ega harjuda ja jätta Ukrainat üksinda! Seepärast toimubki ühislaulmine just praegu, mil kolm kuud kestnud sõjauudised on muutunud paljudele juba taustamüraks, aga Ukraina vajab jätkuvalt nii rahalist kui ka vaimset tuge ja seda eesmärki meie ühislaulmine täidabki.“

Ühislaulmise ülekannet näitas ETV esmaspäeva õhtul kell 20. Hiljem, kell 22.10 oli eetris värske dokumentaalfilm „Mariupol – põrgu kroonikad“.

 

 

 

Tallinna toomkiriku tipp sai tagasi kullatud tornikuuli

20. mail viidi Tallinnas Toomkiriku tippu tagasi tornikiiver ehk kuul, mida vahepeal restaureeriti. Tornikiiver kaalub 130 kilo ja on üle kullatud. Kuuliga koos läks üles ka ajakapsel, kirjeldas Rahvusringhääling (ERR).

Hoolimata sellest, et praegu varjavad kirikutorni tellingud, on tornikiivri kullakarva sära siiski paista. Kuuli paigaldati hoole ja ettevaatlikusega, et see ikka turvaliselt torni tippu jõuaks.

„Kuul oli mähitud. Kuna see on kaetud õrna lehtkullaga, siis ta oli mähitud beebiteki sisse ja siis sai see ettevaatlikult ilma puutumata raami peal kohale transporditud lifti juurde, liftiga ülesse ja siis sealt ettevaatlikult erinevate telferitega koos tellingumeeste abiga üles torni tippu,“ rääkis OMA Katused projektijuht Martin Kärner.

Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru ütles, et kuuli sisse pandi ajakapsel, kuhu läksid muuhulgas mündid ja tolle päeva ajaleht.

„Nii nagu heaks kombeks, alustatakse nagu Luuka evangeeliumis, et kõigepealt loetakse üles maavalitsejad, millise keisri ajal ja nii edasi. Meie alustasime meie vabariigi presidendist, peaministrist ja loomulikult ka linnapeast ja Tallinna linnast, mis on Toomkoguduse tornikiivri restaureerimist 150 000 euroga toetanud,“ lausus Tallinna piiskopliku toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru.

Tornikiivri ülespanekut alustati tegelikult juba neljapäeval, kuid siis tekkisid Kärneri sõnul mõned tehnilised viperused.

„Näiteks elektriline telfer ei kippunud töötama ja mõni detail ei tahtnud täpselt sobida, sest varda osad on veidi ebasümmeetrilised. Ja kui sa teed detaili, siis seda ebasümmeetrilisust tihti ei suuda järgida. Ja seetõttu tuli mõnda asja ümber teha ja telferit vahetada ja niimoodi see aeg kulus,“ rääkis Kärner.

Uuel katsel sujus kogu protsess ilma üllatusteta. Tuhkru sõnul tähendab kuuli restaureerimine ja ülespanek kirikule, et nad saavad sellega mõned kümned aastad rahul olla.

„Kirik on see, kus kohtuvad taevane ja maine ja visuaalselt torni kuju ongi selleks nii-öelda kohtumispaigaks,“ lausus Tuhkru.

 

 

 

Tallinn otsustas Tallinna haiglale rajada ka teise maa-aluse korruse

Tallinn otsustas Tallinna haiglale teise maa-aluse korruse ehitamise kasuks, kuigi riigilt pole vastust rahastamise kohta tulnud, ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

Kõlvarti sõnul pidi Tallinn otsuse, kas lisakorrus maa alla ehitada või mitte, tegema, sest muidu peaks hiljem projekti muutma ja see tähendaks omakorda aja ja raha lisakulu, edastas Rahvusringhääling (ERR).

„Igal juhul tuleb projekteerida, /…/, et lisakorrus oleks võimalik ja arvestades pingelist graafikut, ei saa sellega venitada. Põhimõtteline otsus on vastu võetud. Meie ootus on, et lisakorrust riik finantseerib, sest näeme, et on selle järele on üleriigiline vajadus, rääkimata, et terve haigla projekt on üleriigilise vajadusega,“ ütles Kõlvart.

Kõlvarti sõnul pole praegu ühelgi Eesti haiglal sellist võimekust, et hädaolukorras patsiente viia maa-alusele korrusele, kus on kõik vajalik olemas.

 

 

 

Kohtla-Järve lülitas kokkuhoiuks tänavavalgustuse välja

Kohtla-Järvel otsustas linnavõim raha kokku hoidmiseks lülitada välja tänavavalgustuse. Öösel töölt koju tulevatel inimestel soovitatakse liikuda linnas turvalisuse kaalutlusel paarikaupa, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Kõrgenenud elektrihinnale viidates otsustati Kohtla-Järvel juulikuu lõpuni tänavavalgustus välja lülitada. Linnavalitsusse on pöördunud kümned pimendamisega rahulolematud linlased.

„Püüame kutsuda inimesi mõistma sellist otsust, sest raha ei tule mitte kuskilt niisama, see tuleb eelarvest ja kui eelarves on ette nähtud nii palju ja sellest jääb puudu, siis kannatab mõni teine valdkond,“ selgitas linnapea Toomas Nael.

Arvestuste kohaselt hoitakse pimendamisega kokku üle 100 000 euro, kusjuures kevadel määrati linna endistele juhtidele eduka töö eest preemiaks lahkumishüvitist üle 60 000 euro.

„Preemiate väljamaksmise otsus oli volikogu, mitte linnavalitsuse otsus ja mul on seda raske kommenteerida,“ sõnas Nael.

Politsei sõnul raskendab pimendamine korrakaitsjate tööd. Õnneks pole senise kümmekonna pimeda ööga linnas kuritegevuse kasvu täheldatud.

Selleks, et öösel Kohtla-Järvel turvalisem liikuda oleks, jagati linlastele erinevaid soovitusi.

„Kõige lihtsam soovitus: tehke ennast nähtavaks. Näiteks kui kõnnite pimedas linnaruumis, siis kasutage taskulampi, jalakäijana kindlasti kandke helkurit,“ ütles PPA Kohtla-Järve piirkonnavanem Sofia Sarap.

Kohtla-Järve linn on suuruselt Eesti viies omavalitsus, kus viies linnaosas elab kokku üle 32 000 inimese.

 

 

 

Lennuakadeemia tõmbab piloodiõpet koomale

Lennuakadeemia piloodiõppesse võeti varem vastu kümme õpilast õppeaastas. Suurte kulutuste tõttu tuleb Lennuakadeemial piloodiõppe kohti vähendada aga 30 protsenti ehk kümnelt seitsmele, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel rääkis ERR-ile, et kulud, mis koolil on, on kasvanud nii palju, et lihtsalt ei ole võimalik enam samas mahus ja sama kvaliteediga õpet pakkuda. Näiteks lennupraktika hange on aastaga kallinenud ligi veerandi võrra. Samuti pole teada akadeemia võimalused lisarahaks sel ja järgmistel aastatel.

„Kui raha kokku hoida mõne muu õppekava pealt, mis on ühikuliselt odavam, siis peaksime väga paljud üliõpilased kutsuma ära kulude kokkuhoiuks. Õppe kättesaadavus väheneks olulisel määral rohkem, kui see, kui me teeme seda täna pilootide seas, kus õpe on ühikuliselt kõige kallim meile.“

„Lennundus taastub päris korraliku tempoga ja see on iseenesest pilootide tööturu jaoks väga hea uudis. Aga meie kahjuks, jah, peame sellistes kulude olulistes kasvutingimustes tegema selliseid otsuseid, mis teatud mõttes ujuvad vastuvoolu turu ootustega.“

Lennuakadeemia tahab uue erialana pakkuda droonide ehk mehitamata sõidukite kasutamise õpet.

Kaskel selgitas, et droonide kasutamisega on juba praegu seotud väga paljud ühiskonna ja majanduselu aspektid ning lennuakadeemia juba mõtleb tõsiselt selle valdkonna õppe- ning teadus-arengutegevusele.

„Praegu ei ole meil konkreetselt mehitamata lennunduse või droonivaldkonna õppekava välja kujundatud, aga me selle valdkonna edasiarendamisega tegeleme praegu pidevalt, et tulevikus tõenäoliselt see mehitatud lennundus saab väga tõsise lisa mehitamata lennunduse tegevuse najal, kus operatsioonid on mitmeski mõttes võimalik otstarbekamalt, säästlikumalt ja keskkonnahoidlikumalt läbi viia.“

Eesti lennuakadeemia on riigi rakenduskõrgkool, kus koolitatakse spetsialiste Eesti lennundusettevõtetele.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here