Nädal Eestis: Kremli-meelsed aktivistid kogunesid Tõnismäel, politsei alustas kaks väärteomenetlust. Politsei peab provokatsioone 9. mail tõenäoliseks. Pronkssõduri kallal vandaalitses riigikogulase Viktor Vassiljevi poeg. Estonia vraki uuringud on hangete luhtumise tõttu viibinud. Hiiu Lehe tulevik on ebakindel. Tallinn kaalub suvel ööbusside katsetamist. Tallinnas tuli ehitustöödel maa seest välja keskaegne hansakoge. Tallinna kohvikud ootavad turiste

0
130

FOTOKOLLAAŽ: Eesti Päevaleht

 

 

Kremli-meelsed aktivistid kogunesid Tõnismäel, politsei alustas kaks väärteomenetlust

26. aprill ehk pronksiöö 15. aastapäev möödus rahulikult, kuigi politsei oli Tallinnas väljas suurendatud jõududega, et ennetada provokatsioone ja tagada, et keelatud avalikke koosolekuid läbi ei viidaks.

Tõnismäel pronkssõduri endises asukohas toimus kolm intsidenti, neist kahe osas alustas politsei väärteomenetlust. Politsei keelas möödunud nädalal kaks 26. aprilliks ehk pronksiöö 15. aastapäevaks registreeritud avalikku koosolekut Tõnismäel ja Tatari tänaval, kus võidi õhutada vaenu ja kasutada agressori sümboolikat. Koosoleku korraldajaga vesteldi korduvalt ning selgitati, et nendes kohtades avaliku koosoleku korraldamine võib mõjuda provotseerivalt.

Põhja prefektuuri operatiivjuht Urmas Tuisk räägib, et 26. aprillil kella 18 ajal saabus Tõnismäele mees, kes viskas Tõnismäele maha lilled. Politseinikud alustasid tema osas väärteomenetlust avaliku korra rikkumise eest ning talle määrati kiirmenetluses karistuseks rahatrahv. Otsus ei ole jõustunud.

Kella 19 ajal saabusid Tõnismäele kaks naist, kellest ühe riietel oli Venemaa lipuvärvidega lint. Naised soovisid enda sõnul panna Tõnismäele lilli ning politseinikud selgitasid neile, et lähedaste mälestamiseks on võimalik seda teha Filtri tee kalmistul. Kuna nad viibisid keelatud avaliku koosoleku territooriumil, soovisid politseinikud nende isikud tuvastada. Üks naine eemaldas riietelt lindi ja avaldas oma isikuandmed, teine toimetati isiku tuvastamiseks jaoskonda ning pärast isikusamasuse tuvastamist viidi ta koju.

Kella 19.30 ajal saabus Tõnismäele mees, kelle registreeritud koosolekud oli politsei keelanud. Politsei alustas tema suhtes väärteomenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb avaliku koosoleku pidamise nõuete rikkumise eest ning ta peeti kinni.

„Mälestamine ei ole keelatud, kuid seda tuleb teha õiges kohas ja provotseerimata. Täna tulid need inimesed Tõnismäele selgelt oma käitumise ja tegudega meelsust avaldama kohas, kus see ei olnud lubatud.“

Postimehele teadaolevalt oli Tõnismäele tulnud meeste puhul tegemist endise Öise Vahtkonna aktivisti Sergei Tõdõjakovi ning Surematu Polgu liikumisest tuntud Sergei Tšauliniga.

Politsei keelas möödunud nädalal avalikud koosolekud, kus võidakse kasutada agressiooni toetavat sümboolikat. Keeld kehtib esialgu 10. maini.

27. aprillil laiendas politsei avalike koosolekute keeldu kogu Eestile seni kehtinud keelu asemel Harjumaal ja Virumaal. Laiendatud keeld on samuti kuni 10. maini, kuid vajadusel võib seda pikendada. Seoses 9. maiga on politsei saanud taotlusi mälestustseremooniate pidamiseks, kuid kuna need võivad muutuda sõjapropagandaks ning agressiooni toetamiseks, siis ükski korraldaja pole luba saanud.

 

 

 

Politsei peab provokatsioone 9. mail tõenäoliseks

Politsei peab tõenäoliseks provokatsioone lähema paari nädala jooksul, mil Eestis möödub 15 aastat pronksiöö sündmustest ning toimuvad 9. mai üritused, edastas Rahvusringhääling (ERR).

26. aprillil möödus 15 aastat pronksiöö sündmustest ja siis saabub 9. mai. Mis võib juhtuda ja millised vastasseisud võivad lahvatada paari nädala jooksul, ei tea keegi.

„Ma pean seda üsna tõenäoliseks, et provokatsioonid tulevad. Eks provokatsioonidel on erinevad tulemused ka. Keegi võib seda teha isiklikul eesmärgil, et tema ikka tahab selle lindiga või lipuga tulla, ja meile võib tunduda provokatsioonina. Tegelikult seda päris nii võtta ei saa. Aga samas peame arvestama, et keegi kutsub teadlikult üles, et paneme proovile selle Eesti politsei. /…/ Meile on tekkinud taas pilti üks selline rühmitus nagu odinlased. Nende eesmärk on tulla ka omakohut tegema,“ rääkis politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher.

Politsei otsustas keelata 26. aprillist kuni 10. maini avalikud koosolekud, kus võidakse õhutada vaenu ja kus kasutatakse agressori sümboolikat. Politseile on esitatud kaks avaliku koosoleku teadet 26. aprilliks ehk pronksiöö aastapäevaks Tõnismäel ja Tatari tänaval ning kolm avaliku koosoleku teadet 9. maiks. Politsei on need keelanud.

Mõeldes provokatsiooniohule kiitis Riigikogu heaks seadusemuudatuse, mis keelab agressioonisümbolite eksponeerimise. Keelatuks loetakse kõik need telepildist tuttavad sümbolid, mida kasutab Vene sõjavägi Ukrainas.

Viimased kaks aastat on olnud 9. mail kaitseväe kalmistul pronkssõduri juures rahulik, sest järgida tuli koroonanõudeid ning ka tänavu pole keelatud sinna lilli viia. Aastate jooksul on pronkssõduri juures olnud hoogsamaid tegemisi. Tänavu järgneks neile ilmselt juba vestlus politseiga.

Kui kanda Georgi linti, astub nüüd juurde politsei ja palub selle ära võtta. Kui inimene seda ei tee, muutub jutt tõsisemaks. Kuna seaduses pole keelatud sümbolite nimekirja, tuleb politseil paljuski kohapeal sümbolitele hinnang anda ja otsused langetada. Vaher ütles, et oleks küll nimekirja soovinud, kuid mõistab, miks poliitikud seda ei teinud.

Semiootik ja Isamaa fraktsiooni liige Mihhail Lotman ütles Venemaa agressioonisümbolitest rääkides, et Z ja V on võrreldes Georgi lindiga uued sümbolid. Z võib tähistada näiteks rünnakut läänele. Samuti on nende sümbolite puhul eripäraks see, et kasutatakse ladina tähestikku.

„Aga kui on za presidenta ehk presidendi eest, siis nad kasutavad seda. Mis puudutab seda V-d, siis see on üldse võõra märgi omistamine. Võtavad selle Churchilli victory,“ selgitas Lotman.

Ta ütles, et tema ise sümbolitele, mida nimetab kritseldusteks, nii suurt tähelepanu ei osutaks, sest tema hinnangul tuleks ennekõike võidelda inimsusvastaste kuritegude ja viha õhutava mõtteviisi ja käitumisega. Lotman lisas, et samas mõistab ta, milliseid emotsioone võivad sümbolid tekitada.

„Ma ei olnud sugugi entusiast sümbolite keelustamisel, aga ma ei hääletanud ka vastu. Üldiselt võidelda sümbolitega on umbes nii nagu meditsiinis võidelda sümptomitega. Aga võidelda tuleb haigusega,“ sõnas Lotman.

 

 

 

Pronkssõduri kallal vandaalitses riigikogulase Viktor Vassiljevi poeg

Pronkssõduri rinnal paiknenud tähte lõhkunud 31-aastane mees on Delfile teadaolevalt Aleksandr Tomas Vassiljev – tuntud riigikogulase Viktor Vassiljevi poeg.

Politsei teatel oli 12. aprillil pronkssõduri rinnal paikneva tähe lõhkujaks 31-aastane mees, kes sai karistuseks trahvi. Vandaalitseja isik tuvastati kaamerasalvestiste abil.

Tegu avastati kuus päeva hiljem, 18. aprillil. Politsei alustas teo suhtes uurimise kriminaalmenetluse paragrahvi alusel, mis käsitleb surnu mälestuse teotamist. Mees tunnistas oma tegu ja kahetses tehtut. Delfile teadaolevalt on tolle 31-aastase mehe näol tegemist Aleksandr Tomas Vassiljeviga. Tema kohta on kohtuasjade registris ka vastav märge toimunud istungi kohta, kus oli teemaks süüdistus, mis puudutab karistusseadustiku paragrahv 149 lõiget 1 – täpsemalt surnu mälestuse teotamist.

Prokuröri taotlusel lahendati asja kohtus kiirmenetluses, karistuseks määrati rahatrahv. Täpsemat summat politsei seni avaldanud pole, kuna otsus ei ole veel jõustunud. Karistusseadustiku järgi oleks olnud võimalik selle teo eest karistada ka kuni üheaastase vangistusega.

 

 

 

Estonia vraki uuringud on hangete luhtumise tõttu viibinud

Ohutusjuurdluse keskuse juht Rene Arikas ütles, et kuna mitmed Estonia vraki uuringute jaoks vajalikud hanked on luhtunud, lükkuvad ka uuringud edasi. Suvel on vrakil plaanis teha kuni neli uuringut, mille tulemused selguvad kõige varem suve lõpus, edastas Rahvusringhääling (ERR).

„Sellel suvel viime läbi kolm kuni neli erinevat mereuuringut. Fotogrammeetrilise uuringu aeg on paigas, see toimub 13.–29. juunini. Järgmiste uuringute ajad selguvad ka peagi. Sel kevadel ja suvel planeerime oleme merel ca 40 päeva, mis jaguneb mitme uuringu vahel,“ ütles Arikas ERR-ile.

Arikas rääkis, et praegu on põhitähelepanu uuringute ettevalmistamisel ning hangetel. „Kahjuks on mitmed hanked esimese korraga luhtunud. Seetõttu oleme pidanud korraldama uued, millest on tingitud ka osaline uuringute viibimine.“

Pea kaks kuud tagasi ütles Arikas, et Estonia vraki juures tehakse ferromagneetilised uuringud, fotogrammeetria ja 3D-lasermõõdistamine ning merelised uuringud.

„Fotogrammetriliste uuringute leping sai alles allkirjastatud ja järgmise lepingu plaanime lähipäevil alla kirjutada. Kui saame viimased detailid paika, siis saame ka uuringutega alustada. Meie soov on alustada uuringutega nii kiiresti kui võimalik, kuid tegelik uuringute algus sõltub väga paljudest erinevatest faktoritest, nt hangete tulemuslikkus, lepingute allkirjastamine, uurimislaevade ning seadmete olemasolu jms,“ kommenteeris Arikas.

Arikase sõnul on tõenäoline, et põhiuuringute esialgsed tulemused selguvad hilissuvel ning sügisel. „Peamine põhjus, miks veel täielikku kindlust ei ole, on asjaolu, et hangete läbiviimisel ja lepingute sõlmimisel nii keerukate uuringute puhul ei lähe kõik ilma planeerimatute takistusteta. Aga kindlasti jõuame sihile, selles ei ole kahtlust,“ sõnas Arikas.

ERR küsis, kas ohutusjuurdluse keskuse uurimisgrupp on saanud vraki kohta mingeid uusi teadmisi. „Kõik, mis me vraki esialgse hindamise käigus teada saime, oleme avalikustanud,“ vastas ta.

 

 

 

Hiiu Lehe tulevik on ebakindel

22. aprillil viimast korda ilmunud Saaremaa maakonnalehe Meie Maa omanikfirmale OÜ Saaremaa Raadio kuulub ka Hiiumaad kajastav Hiiu Leht. Ka selle lehe tulevik on peatoimetaja Harda Roosna sõnul nüüd küsimärgi all.

Roosna teatel on Hiiu Lehel praegu 1600 tellijat ja selle tiraaž on talvel 2800 eksemplari, kuid suvisel turismihooajal veidi suurem. Kaks korda nädalas ilmuv Hiiu Leht peaks Roosna sõnul järgmise nädala teisipäeval veel ilmuma, kuid mis saab edasi, on ebaselge.

Roosna ütles ka seda, et Hiiu Lehe töötajad pole koondamisteadet praegu veel saanud. Suvel täituks Hiiu Lehel 25 aastat esimese numbri ilmumisest.

„Mina olen siiski veel positiivne, et Hiiu Lehe ilmumisõigus on müügis teatud tingimustel. Ma tean ka, et vähemalt üks inimene või üks organisatsioon on huvi tundnud selle vastu, aga kuna ei ole lepingut, millele oleks osapooled käed alla pannud, siis on ka meie tulevik suhteliselt ebakindel,“ rääkis Roosna.

Postimees pühendas nädala nägude rubriigis uudisnupu Arne Pagile, kes kolmeaastase poisikesena põgenes koos vanematega Saaremaalt Rootsi, kus tegi edukat karjääri kuullaagritootjas SKF. Kui aga Eesti vabanes ja kodulinnast Göteborgist taas Saaremaale pääses, hakkas Pagil leheomanikuks.

Kõigepealt ostis Meie Maa, siis hakkas välja andma Hiiu Lehte ja krooni ajal teenis ilusat kasumit. Kriis, internet ja konkurent Vjatšeslav Leedo muutsid leheäri nii kiiresti, et enam väljapääsu ei olnud. Postimees märkis, et Pagilit tundvate inimeste sõnutsi kirjastas ta ajalehti armastusest kodumaa ja vaba sõna vastu.

Uudisnupu autori Andrus Karnau sõnutsi on Eesti kahe ajalehe võrra vaesem, aga nagu eelpool kirjutatust selgub, ei ole Hiiu Lehe osas veel lõplikku otsust tehtud.

 

 

 

Tallinn kaalub suvel ööbusside katsetamist

Tallinna transpordiamet soovib selle suve nädalalõppudel hakata katsetama ööbusse, kuid kas plaan ka tegelikkuses ellu viiakse, sõltub hinnatõusude all ägisevast linna rahakotist, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles ERR-ile, et öösiti ei hakkaks bussid sõitma kogu nädala vältel, vaid reede ööl vastu laupäeva ja laupäeva ööl vastu pühapäeva. Katsetamise ajal sõidaksid need suurte tiheasustusega linnaosade ja kesklinna vahel.

„Esialgu võime rääkida, et need suunad läbiksid Lasnamäge, kas Mustamäed või Haaberstit või Põhja-Tallinna. Aga milliseid kohti täpsemalt, see selgub eelarveläbirääkimiste käigus. Kas pilootprojekti jaoks on vaja üht või mitut liini, kui tihe saab see olema, see kõik ongi raha küsimus ja sellest lähtuvalt juba otsustav küsimus,“ tõdes Novikov.

Kas buss hakkaks sõitma iga tunni või poole tunni tagant, sõltub väga palju välja valitavast marsruudist ja rahastusest. Abilinnapea sõnul on ööbussideks tehtud taotlus, kuid nende käikupanek pole kaugeltki odav lõbu ning teha tuleb ka hange.

„Eelarvemenetlus on käimas, lisataotluse oleme teinud. Kui see rahuldatakse, siis on mõtet konkreetsemalt rääkida,“ tõdes ta.

Varasem kogemus näitab, et bussis võib olla vajadus ka turvateenuse järele. Seega pole see päris tavavedu, vaid turvamehega buss.

Katse peaks näitama, kui suur on vajadus ööliinide järele ning selle põhjal saab otsustada, kas bussid peaks püsivalt öösiti sõitma panema. Kas plaan ellu viiakse, peaks selguma maikuus.

 

 

 

Tallinnas tuli ehitustöödel maa seest välja keskaegne hansakoge

Tallinnas leiti ehitustööde käigus Eesti seni üks suuremaid hansakogesid. Keskaegne kaubalaev asub Lootsi tänava büroohoone ehitusplatsil ja on hästi säilinud, arvestades mitme sajandi jooksul selles piirkonnas toimunud ehitustöid.

Lootsi tänava ehitusplatsilt leitud koge on üks seni Eesti vanemaid ja suuremaid omasarnaseid – pikkus üle 24 meetri ja laius üheksa meetrit. Seega on laev pikem ja laiem, kui Kadriorust leitud ja Paksus Margareetas näha olev koge. Koge ehituspuit on pärit 13. sajandist, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Ahtriosa on veel välja kaevamata, kuid trümmist leidsid arheoloogid kaks tünnikohta. „Ma arvan, et seal tünni sees oli hapukapsas, sest üks tünnikaane surutis, nagu need on hapukapsal, tundub väga sedamoodi. Sinna on üks ägedam kivi ka peale kleepunud. Hapukapsas sisaldas ju väga palju vitamiine,“ rääkis OÜ Muinasprojekt arheoloog Mihkel Tammet.

Huvitavat on välja tulnud veelgi. Keskaegsete jalavarjude tallad ja pealsed on äratuntavad. Käepidemega vitsik võis olla näiteks vee jaoks ja seda võib praegugi osaliselt kokku panna. Koredast villasest kootud kangas oli arvatavasti pakkimismaterjal, kuigi villasest valmistati tollal ka purjesid. Mõned leiud viitavad ka võimalikule lastile.

„Nende üksikute leidude põhjal, milleks on tellisetükid ja üksikud katusekivid, võiks arvata, et seda laeva on kasutatud vähemalt ehitusmaterjalide veoks kindlasti,“ ütles Tammet.

Ehitusplatsist mitte väga kaugele Narva maantee kanti jääb kunagine Härjapea jõe suue. Jõevoolu mõjul tekkinud madalikud võisid laevale saatuslikuks saada.

 

 

 

Tallinna kohvikud ootavad turiste

Tallinnas ootavad mitmed vanalinna ja Telliskivi piirkonna restoranid ja pubid turiste ning paljud on avanud ka terrassid. Rahvusringhäälinguga (ERR) rääkinud söögikoha juhid ütlesid, et surve hinnatõusuks on sel suvel tugev.

Nimeta baari juht Vallo Palvadre ütles ERR-ile, et Nimeta baar hindu veel tõstnud ei ole, ent surve selleks on olemas ja pigem seisab hindade kergitamine ees. „Täna on meil samad hinnad, mis eelmisel aastal. Eks suvi ja tulevik näitab, mis sisendhinnad teevad. Surve hinnatõusuks on. Rolli mängib see, et turismi voog pole taastunud,“ lausus ta. Siiski on Palvadre suve suhtes optimistlik.

Raekoja platsi ääres kohvikut Kehrwieder pidav Vello Leitham ütles, et turistide arv ei ole 2019. aasta tasemele taastunud ning olulise osa Kehrwiederi käibest tegid kruiisituristid.

„Laias laastus arvestame et maist septembrini on käive 50 protsenti 2019. aasta tasemest. Samas sisendkulud on oluliselt kasvanud: tooraine, teenused, palgad,“ lausus ta. Leithami sõnul on seetõttu Raekoja platsil avamata mitmed väliterrassid ja vanalinnas on äripindasid suletud. Ta lisas, et suve saabudes soovivad äripinna omanikud ka hindu tõsta.

ERR küsis Leithamilt ka ees seisab ka jookide-söökide hinnatõus. „Meil pole kunagi olnud need kurikuulsad üheksaeurosed õllehinnad. Need, kel olid, need olid esimesed, kes läksid hingusele. Meie pole hindasid tõstnud aastast 2019, pigem langetasime, vaatamata et sisendkulud on kõik kasvanud. Seda on võimaldanud meie üüri soodustused ning meie külastajad on seda hinnanud,“ vastas Leitham.

„Kui üürihinnad tõusevad ebamõistlikult siis tuleb hindasi tõsta või palkasi langetada. Palka on raske langetada,“ täpsustas ta.

Leithami sõnul on Kehrwiederis tööd leidnud ka mitu Ukraina põgenikku. „Oleme tööle võtnud ning valmistume võtma veel. Lühiajal saab meil olema neli Ukrainast pärit töötajat. Inimesed küsivad kas selle pärast et on odavam? Ei – minu lugu on proosalisem. Minu ema ja isa põgenesid nõukogude vägede sissemarssimisel ning Kanadas leidus inimesi, kes võtsid nad Saksamaa põgenike laagritest ja pakkusid neile tööd. Nad olid elulõpuni selle eest tänulikud ning mina võtan enda käitumismalli sellest kogemusest,“ rääkis Leitham.

Telliskivis tegutseva Peatuse osanik Taavi Tuisk rääkis, et restoran üritab jätta hinnad mullusega samale tasemele. „Tooraine hinnad on tõusnud, eriti toiduainete osas. Tõenäoliselt peame ka meie oma hinnad üle vaatama ja vajadusel korrigeerima, eriti just toidumenüü osas, aga laias laastus püüame hinnad jätta vähemalt see suvi enam-vähem samale tasemele, kui siiani on olnud,“ sõnas Tuisk.

Suvepealinnas Pärnus ja restoraatorid, kellel on võimalik avada suveks välikohvikuid ja -terrasse, sel nädalal tegelenud koristus- ja puhastustöödega, et olla mai alguseks valmis. Samuti käib aktiivne suvise ajutise tööjõu värbamine. Hinnasurve on samasugune nagu Tallinnas, kõik sõltub pubi- ja kohvikupidajate oskusest tulusid-kulusid ette kavandada.

KALEV VILGATS

 

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here