Nädal Eestis: Maakonnaliinide vedajad ägavad kütusehinna tõusu all. Lennureisid Hiiumaale võivad juuni keskpaigast lõppeda. Välisturistid leiavad taas tee Eestisse, siseturism lööb rekordeid. Vene kodanikelt valimisõiguse võtmist pooldavad Isamaa ja EKRE. Presidendiproua lahkub ametist. Prokuratuur valmistab ette Clyde Kullile süüdistuse esitamist. Riina Kionka saab EL-i uueks suursaadikuks Pakistanis. Lihula mõrtsukas Mikk Tarraste tegi enesetapu

0
103

FOTOKOLLAAŽ: Eesti Päevaleht

 

 

Maakonnaliinide vedajad ägavad kütusehinna tõusu all

Ühest küljest on kiiresti kallinev kütus toonud taas inimesed bussi, teisalt on bussifirmad sattunud raskustesse, kuna aastate eest kokkulepitud hindadega pole võimalik liine enam käigus hoida. Kuna lisaeelarvest bussisõiduks raha juurde ei antud, lubab transpordiamet bussiliikluse käigushoidmiseks vajaliku raha ise leida, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Maakonnaliinide sõitjad ootasid murelikult 10. juunit, mil suuremad bussifirmad ähvardasid ühe oma väljumistest protestiks sulgeda. Aasta algusest aina uutesse kõrgustesse tõusnud kütusehind bussifirmade kinnitusel lihtsalt ei jäta neile muud võimalust. Nüüd selgus, et busside seisma jätmine jääb siiski ära. Kui märtsis hindas transpordiamet lisaraha vajaduseks kolm miljonit ja aprillis juba 4,5, siis riigi rahakotist ei saadud juurde sentigi.

„Lisarahastuse taotlus, mis esitasime oli 4,5 miljonit. Seda taotlust ei rahuldatud. Küll aga oleme sisemistest vahenditest, enda investeeringute ajatamisest, ka tegevuskuludest ja muudest kuludest leidnud kattevahendeid sellise mahu jaoks,” rääkis transpordiameti liikuvuse planeerimise direktor Martin Lengi.

Bussifirmade likviidsusprobleemide vältimiseks ühe miljoni on amet juba oma eelarvest leidnud. Lengi sõnul peaks olukorda leevendama juulis toimuv lepingujärgne indekseerimine, mis automaatselt suurendab ameti väljamakseid vedajatele. Kuigi reisijate arv on tänavu tõusnud koroonaeelsele tasemele, ei saa Lengi sõnul siiski välistada liinivõrgu kärbet.

Go Groupi tegevjuhile Jüri Etvergile tuleb info lisamiljonite leidmisest uudisena, suuremast krahhist peaks see tänavu maakondliku bussiliikluse päästma. Aga erakorraliste rahasüstide asemel tuleks tema sõnul senine indekseerimiskord üle vaadata.

„Et ei oleks seda poole aastast ootamisperioodi, kus võib-olla kütus läheb jälle kaks korda kallimaks ja sea pead selle vahepeal kinni maksma. Kui saaks selle kvartaalse indekseerimise peale, perioodi poole lühemaks, see on see, mis peaks vedajate jaoks elu korda tegema,“ rääkis Etverk.

Ei Etverk ega Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse juht Andrus Nilisk ei pea liinivõrgu kärpimise plaani mõistlikuks, sest kütuse kallinedes kasvab vajadus ühistranspordi järgi.

Nilski sõnul näitab nende keskuse kogemus, et enim on sõitjaid juurde tulnud Harju-, Rapla- ja Lääne-Virumaal, kus tasuta saavad sõita vaid lapsed ja eakad, teistel tuleb pilet osta. Läänemaal on sõit kõigile prii ja seal sõitjaid juurde tulnud ei ole.

 

 

 

Lennureisid Hiiumaale võivad juuni keskpaigast lõppeda

Kärdla-Tallinna vahel lendav Leedu lennukompanii Transaviabaltika on lõpetanud piletite eelmüügi pärast 15. juunit ja tühistab ettemüüdud reise, sest pole saanud riigiga kokkuleppele kulude kompenseerimises, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Leedu lennufirma soovib saada lisaraha 300 000 eurot lendude jätkamiseks. 6. juunil toimunud kohtumisel transpordiametiga lahendust ei leitud, kõnelused jätkuvad.

„Loomulikult mõlemad osapooled tahaksid, et see teenus säiliks, mis siis, et tegemist on mugavusteenusega. Küsimus on ikka klassikaline, kas tänases olukorras täna kehtivas lepingus me saame teatud raha teenusepakkujale juurde maksta või mitte,“ transpordiameti juht Kaido Padar.

„Kui leping lõpetatakse, siis püüame leida, otse lepingu sõlmida, aga praegu veel vaatame olemasolevale lepingule otsa ja püüame leida õiguslikku ruumi, et mingeid kulusid kompenseerida,“ sõnas Padar.

Samal ajal, kui Kärdla lennujaamas maandub õhtul Tallinnast väljunud lennuk, teevad Hiiumaalt startivad reisijad check-in‘i. Lennujaam on väike ja siin käib kõik kähku. Lennuühenduse pluss on reisiks kuluv aeg. Mööda maanteed ja praamiga üle mere tulles läheb autoga Tallinna kesklinnast Kärdlasse sõiduks kokku üle kolme tunni. Lennuk tuleb 30 minutiga. Jääb rohkem aega pere jaoks Hiiumaal või asjaajamiseks pealinnas.

Tallinna-Kärdla suuna lennureisija Vilma rääkis, et kui ta hommikul läheb, siis tal on terve päev aega oma toimetusi teha. „Igal juhul lennusõit on ajavõit,“ ütles ta.

Kärdla-Tallinna suuna lennureisija Mario eelistab lennureisi kiiruse ja mugavuse tõttu. Hiiumaal käis ta pere külastamas.

Kuid elanike ja külaliste mugavus ei ole ainuke argument, miks lennuühendust Hiiumaal tähtsaks peetakse. Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja ütles, et lennuliin on oluline ka selleks, et mitmesugused spetsialistid saaksid Hiiumaal tööl käia.

„Seal on ka mitmed eluliselt olulised aspektid. Näiteks Hiiumaa haigla eriarstid, kes käivad vastuvõtte ja oma vahetusi tegemas, nemad kasutavad siinkäimiseks just lennukit ja seetõttu on äärmiselt oluline, et see lennuühendus meil hästi toimiks,“ rääkis Tasuja.

Hiiumaa valla andmetel kasutab Hiiumaa ja Tallinna vahelist lennuühendust aastas 10 000 reisijat.

 

 

 

Välisturistid leiavad taas tee Eestisse, siseturism lööb rekordeid

Statistikaameti andmetel peatus aprillis majutusettevõtetes ligi 236 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 300 protsenti. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Eesti majutusettevõtetes peatus üle 105 000 välis- ja enam kui 130 000 siseturisti. „Välisturistide arv jõudis kriisieelsele taseme lähemale, olles sellest vaid kolmandiku väiksem. Siseturistide arv aga saavutas uue rekordi ja oli kriisieelsest tasemest 23 protsenti suurem,“ täpsustas statistikaameti analüütik Helga Laurmaa.

Siseturistidest 72 protsenti märkis oma reisi eesmärgiks puhkuse ja 22 protsenti töö. Kõige rohkem ehk 32 protsenti siseturistidest peatus Harjumaal, 15 protsenti Pärnumaal ja 12 protsenti Tartu maakonnas.

Aprillis kasvas aastases võrdluses nii Euroopa riikidest kui ka väljastpoolt Euroopat pärit turistide arv. Suure muutuse üheks põhjuseks oli jätkuvalt väga madal võrdlusbaas. Enim turiste saabus Soomest, kust neid reisis siia ligi 46 000 ning Lätist, kust tuli Eestisse üle 17 000 inimese. Leedust ja Saksamaalt saabus kummastki 4000 turisti.

Välisturistidest 75 protsenti peatus Harju maakonna majutusettevõtetes, järgnesid Pärnu ja Tartu.

Aprillis pakkusid külastajatele ööbimisvõimalust 922 majutuskohta ehk 13 majutuskohta rohkem kui eelmine kuu. Ööpäev maksis keskmiselt 40 eurot inimese kohta, mis oli märtsikuu hinnast kolme euro võrra kallim.

 

 

 

Vene kodanikelt valimisõiguse võtmist pooldavad Isamaa ja EKRE

Kohalike omavalitsuste valimistel saavad oma hääle anda ka siinsed elanikud, kes ei ole Eesti ega mõne teise Euroopa Liidu riigi kodanikud. Seda õigust soovivad piirata EKRE ja Isamaa, teised parlamendi erakonnad otsivad muud lahendust, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Sügisel toimunud kohalike omavalitsuste valimistel oli lisaks Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele hääleõigus ka 140 167 inimesel, kellest pool (70 154) olid Venemaa kodanikud ja 63 397 halli passi omanikud. Välismaalane saab oma hääle anda küll vaid juhul, kui ta elab Eestis seaduslikult.

Venemaa sissetung Ukrainasse on taas tõstatanud küsimuse, kas Vene kodanikud peaks saama kaasa rääkida, kes Eesti omavalitsusi juhivad. Näiteks ütles üleeile endine Isamaa esimees ja mitmekordne peaminister Mart Laar, et koalitsioonikõnelustel võiks Isamaa nõuda hääleõiguse piiramist. „Et antakse kohalikel valimistel õigus valida ka täiesti teise riigi, vaenuliku riigi, kodanikele – selle võiks likvideerida,“ leidis Laar.

Tegelikult esitas Isamaa selleks eelnõu juba aprillis.

„Esiteks, et kohalikel valimistel oleks valimisõigus Eesti kodanikel ja Euroopa Liidu kodanikel. Teiseks, et kolmandate riikide kodanikel valimisõigust ei oleks,“ selgitas ettepanekut Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu.

Küsimusele, kas eelnõule toetuse leidmiseks võiks Isamaa eelistada koalitsioonpartnerina EKRE-t, Reinsalu sama konkreetselt ei vastanud.

Sarnase eelnõu esitas EKRE juba 2017. aastal, ka oli lubadus 2019. aasta Riigikogu valimiste programmis, kuid pärast Keskerakonnaga võimuliidu moodustamist ütles erakonna esimees Martin Helme, et mure ei ole enam tänu halli passi omanike arvu vähenemisele aktuaalne. Ka nentis Helme, et teema tõstatamine tähendaks tõsist konflikti valitsusliidus.

Nüüd rõhutab EKRE aseesimees Jaak Madison, et valimisõiguse piiramine on konservatiividele siiski oluline. „Arvestame ikka fakti, et Tallinnas elab kolmandik Eesti rahvaarvust ja Tallinna elanikkonnast ligi pooled on vene keelt kõnelevad inimesed, kellest omakorda väga suur osa on Vene kodanikud. Kui nemad saavad mõjutada meie pealinna arengut ja tulevikku, siis see ei ole ilmselgelt kuidagi kooskõlas Eesti põhiseaduse mõttega, mille eesmärgiks on ikkagi Eesti rahvuse säilimine. Ma arvan, et need kodanikud, kelle taskus on Vene pass, nemad tõenäoliselt ei pea Eesti ideaaliks Eesti kui rahvusriigi säilimist.“

Kui EKRE ja Isamaa on üksmeelel, jääb lahenda sama mure, mis eelmises ühises võimuliidus. Kolmas pool ehk Keskerakond valimisõiguse piiramist ei poolda.

„See, et hakata kelleltki, näiteks eakalt vanaproualt hääleõigust ära võtma seetõttu, et ta ei ole ära teinud keeleeksamit, on minu hinnangul ülekohtune. See inimene võib olla täiesti Eesti riigi meelne, oma pere siin üles kasvatanud, ühiskonda panustanud, elab kaasa Eesti riigi toimetulekule, sinimustvalgele ja siis tuleb riik ning teatab, et võtame sult selle kohalikel valimistel hääletamise õiguse ära, kuna me sind kuidagimoodi ei usalda,“ rääkis Keskerakonna aseesimees Tanel Kiik.

„Meie eesmärk peab olema see, et Eesti Vabariigis elavad inimesed on kõik ühel pool, Eestimaa pool. Selliste käikude ja otsustega me tegelikult seda lõhet ise tekitame.“

Ka ei ole tõenäoline, et mõte leiaks kõlapinda kahe veel mainimata parlamendierakonna liikmete seas. Kuu algul laekunud vastuses ütleb justiitsminister Maris Lauri, et valitsus Isamaa eelnõu ei toeta. Ministeeriumi saadetud kirjas seisab, et näiteks kaotaksid hääleõiguse ka 434 Suurbritannia, 120 Norra ja 172 Ameerika Ühendriikide kodaniku. Ta lisas, et põhiseaduse järgi on praegune kord taotluslik. Reformerakondlane Hanno Pevkur kahtleb, kas selline muudatus oleks üldse põhiseadust muutmata võimalik.

„Loomulikult, arvestades praegust julgeolekuolukorda, tahaks emotsionaalselt öelda, et võtame kõikidelt Venemaa kodanikelt kohalikel valimistel valmise õiguse ära. Teisalt meil on väga suur risk minna põhiseaduslikku vaidlusesse sellega. Ma ei ole kindel, et põhiseaduslik järelevalve ei ütleks sellel juhul, et põhiseaduse paragrahv 156 mõte on, et kohalike elu küsimusi saab otsustada siin püsivalt elav inimene. Seda kinnitaks tõenäoliselt ka riigikohus,“ arutles Pevkur.

Ka hoiatas Pevkur, et selline jäik otsus võib meie julgeoleku just ohtu seada.

„Meil on ports omavalitsusi, kus tegelikult määratlemata kodakondsusega või siis ka Vene kodanikud moodustavad üsna suure protsendi selle omavalitsuse [valijaskonnast]. Teame Narvat, Sillamäed, Kohtla-Järvet. Kindlasti peame vaatama, et me iseendale näppu ei lõika.“

Sarnaselt Pevkuriga ütleb sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets, et küsimus on oluline, kuid Isamaa pakutud lahendus ei sobi. „See ei suurenda ju nende inimeste lojaalsust Eesti suhtes. Mina püstitaks selle küsimuse teistpidi – kuidas me saame Eesti suhtes lojaalsemaid inimesi nendest. See ei ole ju keeruline seadusmuudatus, aga mis siis edasi saab? Tõesti läbi kohalike valimiste ei ole seda mõju enam kohalikule võimule, aga kuidas see inimene siis rohkem eestimeelsem on. See, mis toimub inimeste peades, on suur julgeolekurisk, me peaksime hoopis tegelema sellega.“

Vastust Läänemets ei paku. Lihtsat ja lühikest vastust, kuidas venemeelseid inimesi ümber veenda, ei olegi, rõhutas ta.

 

 

 

Presidendiproua lahkub ametist

President Alar Karise abikaasa Sirje Karis otsustas loobuda Tartu linnamuuseumi juhi kohast, kirjutas Tartu Postimees.

„Loobun vabatahtlikult, keegi ei ole mind lahti lasknud,“ ütles Karis. Põhjus on, et Tartu linnavalitsus ei leia järgmiseks aastaks summat, mis on vaja ekspositsiooni täielikuks uuendamiseks 2024. aastaks, kui Tartu kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit.

Karise viimane tööpäev linnamuuseumi dirktorina on 30. juunil.

 

 

 

Prokuratuur valmistab ette Clyde Kullile süüdistuse esitamist

Riigiprokuratuur on lõpule viinud Eesti ühe staažikama diplomaadi Clyde Kulli kriminaalasja kohtueelse uurimise ja teeb ettevalmistusi süüdistuse esitamiseks, kirjutas Tallinnas ilmuv Eesti Päevaleht.

Asja uurinud kaitsepolitsei heidab Kullile ette seda, et ta on varjanud oma Venemaal asuvat kinnisvara ja selle kinnisvara kinkelepinguga kolmandale isikule ümbervormistamist, samuti kinnisvara üürimisest saadavat tulu, kokkupuuteid välisriigi luure- ja julgeolekuteenistustega ning välismaiseid investeerimis- ja pangakontosid.

Riigiprokuratuur ja kaitsepolitsei esitasid Kullile kahtlustuse 2021. aasta kevadel. Toonane riigiprokurör Inna Ombler ütles, et kahtlustus on esitatud omastamises ametiisiku poolt ja lisaks riigisaladusena salastatud välisteabe käitlemise nõuete rikkumises.

Menetlus algatati KAPO initsiatiivil pärast seda, kui välisministeerium oli KAPOlt taotlenud Kulli salajase taseme riigisaladusele juurdepääsemise loa pikendamist. Nüüdseks on riigisaladuse osa kahtlustusest ära kukkunud.

Tõenäoliselt inkrimineerib KAPO Kullile suhteid ajast, kui Kull õppis Moskva riiklikus rahvusvaheliste suhete instituudis, märkis Eesti Päevaleht. Kull pole õpinguid ise kunagi varjanud ja seni pole need tema taustakontrolli mõjutanud.

Eesti Päevaleht kirjutas, et Kulliga juhtunu paistab paljudele ülepingutatud, et mitte öelda ebaõiglane. Kull ei kritiseeri välisministeeriumi, küll aga nentis ta, et riigiprokuratuur ja KAPO on tema ja ta karjääri hävitanud.

 

 

 

Riina Kionka saab EL-i uueks suursaadikuks Pakistanis

Eesti diplomaat Riina Kionka, kes praegu on Euroopa Liidu esinduse juht Lõuna-Aafrika Vabariigis, määrati EL-i järgmiseks suursaadikuks Pakistanis, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Kionka nimetas ametisse Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika juht Josep Borrell. 8. juunil avalikustat 31 EL-i delegatsiooni uue juhi nimed.

Varem Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Donald Tuski välispoliitikanõunikuna töötanud Kionka määrati Euroopa Liidu saadikuks Lõuna-Aafrika Vabariigis 2019. aasta juulis.

Kionka on sündinud 1960. aastal Detroitis. 1993. aastal asus ta tööle Eesti välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas. Ta on kaitsnud väitekirja rahvusvaheliste organisatsioonide mõjust sisepoliitikale, eriti kodakondsuse ja julgeoleku suhetele Eestis.

Aastatel 2000–2004 oli Kionka Eesti suursaadik Saksamaal ning sealt Eestisse naastes sai temast välisministeeriumi Euroopa Liidu küsimuste asekantsler.

2005. aasta 1. juulil alustas ta tööd Euroopa Liidu nõukogule alluvas transatlantiliste suhete, inimõiguste ja ÜRO direktoraadis, kus ta juhatas osakonda, mis töötas välja EL-i ühtseid välispoliitilisi seisukohti USA ja Kanada teemal. 2007. aastal sai temast EL-i tollase välispoliitikajuhi Javier Solana inimõiguste esindaja. Ta on töötanud ka EL-i välisteenistuse Kesk-Aasia büroo juhatajana. 2014. aastal kutsuti ta Tuski kabinetti välispoliitika nõuniku kohale.

Veel kaks Eesti diplomaati juhivad Euroopa Liidu esindust välisriigis: Matti Maasikas alates 2019. aastast EL-i esindust Ukrainas ning Tiina Intelmann alates eelmise aasta septembrist Euroopa Liidu esindust Somaalias. Intelmann oli aastatel 2014–2017 Euroopa Liidu delegatsiooni juht Libeerias.

 

 

 

Lihula mõrtsukas Mikk Tarraste tegi enesetapu

2020. aastal Lihulas kaks inimest tapnud ja viit vigastanud Mikk Tarraste võttis endalt vanglas elu, vahendas uudisteportaal Delfi. Justiitsministeerium kinnitas, et Tarraste võttis endalt elu.

Rahvusringhäälingule (ERR) öeldi justiitsministeeriumist, et Tarraste võttis endalt elu 4. juuni õhtul Tallinna vanglas. Juhtunu kohta on algatatud uurimine.

Ringkonnakohus mõistis Tarrastele tänavu jaanuaris eluaegse karistuse. Varem oli Pärnu maakohus mõistnud Tarrastele 20-aastase vangistuse, ringkonnakohus otsustas aga muuta seda otsust karistust puudutavas osas, mõistes talle eluaegse vangistuse.

Tarraste kaitsja esitas riigikohtule kassatsiooni, mille riigikohus jättis menetlusse võtmata ja seega jõustus Tarrastele eluaegne vanglakaristus.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here