Nädal Eestis: Narva kuulutab gaasipuuduse tõttu välja hädaolukorra. Eesti Energia juht: riik peab välja kuulutama hädaolukorra. Potisepp: enamik toiduettevõtteid tegutseb kahjumi piiril. Narva ja Narva-Jõesuu linnapea ei pea mõistlikuks punasammaste eemaldamist. Herem: kaitseväe sõjaaja koosseis tõuseb 36 000 inimeseni. Laneman kritiseeris kolme kindrali ootamatut reservi arvamist. Rahvaloendus: veerand eluruumidest on püsielaniketa. Koalitsioonileppesse jõuab hooldekodu võimaldamine pensioni eest. Hotellijuht: Saksa turist hakkab vaikselt tagasi tulema

0
203

FOTOKOLLAAŽ: Eesti Päevaleht

 

 

Narva kuulutab gaasipuuduse tõttu välja hädaolukorra

Narva linn kuulutab välja hädaolukorra, kuna linna kütva Enefit Poweri gaasihange kukkus pakkujate puuduse tõttu läbi, ning hädaolukorra seisund võimaldab taotleda keskkonnaametilt luba võtta kasutusele muid energiaallikaid, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Narva linnapea Katri Raik kinnitas, et linna kriisikomisjon on olukorda arutanud ja nentinud, et piirilinnas on hädaolukorra oht. „Kuna eilse (7. juuli) seisuga kukkus läbi Enefit Poweri gaasihange, ei olnud pakkujaid, siis meil ei ole talveks gaasi ja me kuulutame välja hädaolukorra,“ ütles Raik ERR-ile.

Raik loodab, et selle tulemusel saab Enefit Power keskkonnaametilt loa, et ettevõte tohib linna kütta põlevkiviõliga, mis on odavam ja stabiilsem. Raik möönis, et see ei ole kindlasti argument taolise loa väljastamiseks, aga tema sõnul tuleb arvestada, et Narvale on märkimisväärne kütte kallinemine, kui üldse on võimalik gaasi saada, väga suureks sotsiaalseks probleemiks.

„Mina julgen nimetada suurt küttehinna kallinemist lausa sotsiaalseks katastroofiks. Seda seetõttu, et kui me võrdleme Narva ja näiteks Tallinna inimeste sissetulekuid, siis Tallinna inimeste keskmine palk on 1700 eurot ja meil 1050 eurot,“ selgitas Raik, lisades, et Narvas on ka iga neljas inimene pensionär.

Kuigi seda, kui palju eeloleval talvel kütmine maksta võiks, ei tea praegu keegi, on Enefit Power juba mitu kuud tagasi sisse andnud taotluse, et Narva linna küttehind peaks tõusma 78 protsenti. Kuigi Narvas on praegu üks madalamaid soojahindu, siis selline soojahinna tõus oleks Narvas sotsiaalne katastroof, rõhutas Raik.

 

Vainola: keskkonnaluba tuleks saada võimalikult kiiresti

Et Enefit Power saaks talveks gaasi kokku hoida ning kasutada sooja tootmiseks põlevkiviõli, oleks vaja ettevalmistused teha juba praegu ja see eeldab, et keskkonnaamet annab ettevõttele uue keskkonnaloa võimalikult ruttu, ütles ERR-ile Enefit Poweri juht Andres Vainola.

„Seaduse järgi on keskkonnaametil aega taotlust menetleda kuni kuus kuud, aga arvan, et seda tehakse tänases olukorras palju kiiremini. Ideaalolukorras hakkaks me gaasi säästma juba juulikuust, sest meil on plaanis 20. juuli paiku minna oma Balti elektrijaama 11. plokiga remonti kuuks ajaks. Mõistlik oleks siis gaas asendada põlevkiviõliga, et gaasi kokku hoida, sest kõik märgid näitavad, et gaasist tuleb talvel puudu,“ lausus Vainola.

Vainola sõnul esitatakse keskkonnaloa taotlus nii pea, kui Narva linn on välja kuulutanud hädaolukorra.

Praeguse loa alusel on Enefit Poweril lubatud kasutada reservkütusena põlevkiviõli ainult 10 päeval aastas. „Ilmselgelt pole see piisav. Ilmselgelt külmema päeva puhul, isegi kui me elektrijaam on koostootmisrežiimis, peame tiputarbimisi katma gaasikatlamajaga,“ märkis Vainola.

Vainola sõnul on Enefit Power võimeline ka kõige külmematel päevadel põlevkiviõliga piisavalt sooja tootma. „Oleme selleks ette valmistunud, peame lihtsalt põlevkiviõli varuma. See võimalus on meil olemas, aga peaksime selleks hakkama valmistuma juba täna,“ ütles ta.

Vainola sõnul on põlevkiviõli küttena kaks ja pool korda odavam kui gaas.

„Me ostame gaasi täna avatud turult. Gaasist toodetud sooja hind on praegu 160-170 eurot megavatt-tund, põlevkivilist toodetud sooja omahind on kuskil 60 eurot megavatt-tund,“ lausus ta.

Vainola lisas, et Narva soojatarbijal ei ole muretsemiseks mingit põhjust. „Soe on igal juhul tagatud, olenemata sooja tootmiseks kasutatava kütuse liigist. Meil on kõik võimalused, et kasutada nii avarii- kui põhikütust,“ lausus ta.

 

Eesti Gaas: jutt gaasipuudusest ei vasta tegelikkusele

Enefit Poweri gaasipuuduse jutt ei vasta tegelikule olukorrale, sest gaasi on torudes piisavalt ja tarned toimuvad, ütles ERR-ile saadetud kommentaaris Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov.

„See, et tehakse korduvad hankeid ja peetakse läbirääkimisi, on täna tavaline praktika. Eesti Gaas antud hankel ise ei osalenud, kuna eeldasime, et Eesti Energia suudab oma kontserni sees gaasivarustuse tagada. Uue hanke korral oleme mõistagi valmis osalema ja Narvale gaasi pakkuma,“ lausus Kotov.

Kotov märkis, et nad on aktiivselt tegelenud uute LNG tarneahelate loomisega ning toonud praeguseks kolm suurt LNG-tarnet Klaipeda LNG-terminali kaudu.

Eesti Energia juht Hando Sutter ütles 5. juulil ERR-ile, et kogu riigis tuleks võimalikult kiiresti välja kuulutada gaasivarustuses hädaolukord, et kaugkütjad ja tööstuslikud kasutajad saaksid ajutiselt erandkorras minna taotlema keskkonna kompleksloa muudatusi keskkonnaametist.

Keskkonna kompleksluba on vaja muuta selleks, et gaasi asemel põlevkiviõli või mõne muu reostavama kütusega kütta. Loaga koos peaks Sutteri sõnul saama ka erandi, et mööda minna karmidest keskkonnanõuetest. Nii ei tuleks osta kalleid filtreid, mis kütteõli jääke keskkonnast eemale hoiavad.

Keskkonnaamet vastas aga seepeale, et suuremas kaugküttekatlas võib põlevkiviõliga õhku reostada vaid juhul, kui gaasi üldse saada ei ole. Gaasi kallis hind rolli ei mängi.

 

 

 

Eesti Energia juht: riik peab välja kuulutama hädaolukorra

Kuna pole kindel, kas gaasi talveks jätkub, peab riik Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri hinnangul välja kuulutama hädaolukorra. Majandusministeeriumi asekantsleri Timo Tatari sõnul võiks hädaolukorrad välja kuulutada hoopis kohalikud omavalitsused, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Tatari sõnul ei taga Paldiskisse planeeritud LNG terminal, et meie võrku ka vähegi talutava hinnaga gaasi jagub. Juhul kui LNG-terminal sügisel meie gaasivõrgus ei randu, jääb talvel gaasi puudu, rõhutas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ning lisas, et terminali saabumine pole sugugi kindel. „Siis peaks täna võtma erakorralised meetmed kasutusele, et gaasi tarbimist vähendada ja asendada seda võimaluse korral teiste energiaallikatega,“ ütles Sutter.

Sutter tõi näiteks Narva soojavõrgu, mida küttev koostootmisplokk läheb juulis hooldusesse. Selle asemel, et narvalaste vannivett gaasiga soojendada, kasutaks ta põlevkiviõli.

„Tuleks välja kuulutada gaasi varustuses hädaolukord võimalikult kiiresti. Et kaugkütjad ja tööstuslikud kasutajad saaksid ajutiselt erandkorras minna taotlema keskkonna kompleksloa muudatusi keskkonnaametist,“ ütles Sutter.

Keskkonna kompleksluba on vaja muuta selleks, et gaasi asemel põlevkiviõli või mõne muu reostavama kütusega kütta. Loaga koos peaks Sutteri sõnul saama ka erandi, et mööda minna karmidest keskkonnanõuetest. Nii ei tuleks osta kalleid filtreid, mis kütteõli jääke keskkonnast eemale hoiavad.

„Kui me kohe sellega sellega tegelema ei hakka, jõuab kütteperiood kätte ja siis on juba hilja hakata neid muudatusi tegema,“ ütles Sutter. Ta tuletas meelde, et lisaks keskkonnaloa taotlemisele peaksid kaugkütteettevõtted tegema ka tehnilisi töid ja pealekauba alternatiivse kütuse ette ostma.

 

Tatar: hädaolukorra peaks välja kuulutama omavalitsused

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar nõustub, et kaugküttefirmad võiks end igaks juhuks gaasi asendamiseks valmis seada. „Seal on küll vaja välja kuulutada kohaliku omavalitsuse hädaolukord, selleks, et kaugküttes oleks võimalik pikemaajaliselt teisi kütuseid kasutada,“ ütles Tatar. „Aga otseselt üleriikliku gaasituru hädaolukorra väljakuulutamist vaja ei ole.“

„Omavalitsused ütlevad, et aga miks me peaks kaugküttes hädaolukorra välja kuulutama, kui gaasitarnetega pole hädaolukorda,“ vastas seepeale Hando Sutter. „See on surnud ring ja keegi peab esimese sammu tegema.“

Sutter rõhutas, et ilma hädaolukorrata pole keskkonnaametilt erandite tegemist loota. Tatar jälle ütles, et kaugkütteettevõtetel tasub omavalitsustele oma probleemidest rääkida. Riikliku otsuse puudumine ei sea omavalitsusele tema sõnul mingeid piiranguid. Samuti pole tarvis omavalitsusel oodata, et talv kätte jõuaks ja gaasist päriselt puudus tekiks. Hädaolukorra võib välja kuulutada juba suvel, rõhutas Tatar.

 

Terminalist tulev gaas võib olla ebamõistlikult kallis

Tatar kinnitas, et kui LNG-terminal sügisel valmis saab, on piirkonnas piisav võimekus gaasi vastuvõtmiseks. Samas rõhutas ta, et ootama jääda seda ei maksa. Gaasihangete tulemused tulevad paljude ettevõtete jaoks lähinädalatel. „Ja seejärel on juba paslik kohalikel omavalitsustel välja kuulutada hädaolukord,“ sõnas Tatar.

Tatar selgitas, et terminali Eesti või Soome rannikule toomine on ainult pool rehkendusest. „Teine asi on ikkagi gaasi kättesaadavus maailmaturul ja selle gaasi hind. Me võime leida ennast väga vabalt sügisel olukorrast, kus seda gaasi on tõesti võimalik saada aga selle hind on nii kõrge, et igal juhul on mõistlik kasutada teisi kütuseid.“

„Elering teeb gaasitaristu,“ lisas Tatar. „Aga olukorras, kus üle maailma seda LNG-d nõutakse ja ollakse valmis selle eest maksma piltlikut igasugust hinda, siis kas need molekulid siia jõuavad, kas nad jõuavad siia mõistlike hindadega, seda riski ei ole mõistlik praegu talveks lahti jätta.“

 

 

 

 

Potisepp: enamik toiduettevõtteid tegutseb kahjumi piiril

Suur osa Eesti toiduainetetööstusest tegutseb ellujäämise piiril ning hästi saab hakkama ainult piimandussektor, ütles toiduainetööstuse liidu juht Sirje Potisepp.

Vaatamata sellele, et hinnad tõusevad sõltumata tootjatest, sest kõikide sisendite hinnad on tõusnud ja jätkavad tõusu, pole mitmed sektori ettevõtted oma hinnatõuse lõpuni läbi viia saanud, rääkis Potisepp „Vikerhommikus“.

See tähendab tema sõnul, et toiduainetetööstus teenib üliväikest kasumit. Näiteks lihasektor on juba alates eelmisest aastast kahjumis, pagaritööstusettevõtted on juba kerges miinuses ja kalatööstus püsib veel väikeses plussis. „Ainult piimandussektor on suutnud oma hinnatõusud suhteliselt hästi läbi viia. Seda tunnetame ka tarbijatena ise kõige rohkem. Seetõttu saab piimandussektor enam-vähem kenasti hakkama,“ tõdes toiduliidu tegevjuht.

Selle aasta esimese kvartali kogukasum toidutööstuses oli kolm miljonit eurot, ütles Potisepp. See tähendab, et Eesti toiduettevõtted saaksid ehitada näiteks kuus katlamaja, selgitas ta, viidates toiduainete tööstuse suundumusele loobuda Vene gaasi kasutamisest ning minna üle kütteõlile.

Potisepa sõnul on praegune olukord Eesti toiduainetetööstuses viimase 40 aasta, kui tema on valdkonnas tegutsenud, kõige keerulisem. „Ma ei mäleta, et ka 1990ndatel oleks meeleolu nii negatiivne olnud,“ märkis ta.

Kommenteerides Postimehes avaldatud ülevaadet Eesti kaubanduskettide toiduainete hindadest, mille kohaselt on odavaim toidukorv Lidlis ning kalleim Selveris ja kalliduselt kolmas Coopis, märkis Potisepp, et ka Lidl ei ole enam nii odav kui oma avamisnädalatel.

Postimehe vaatluse kohaselt maksis nende koostatud ostukorv juulis Lidli keti poodides 51,82 eurot, olles isegi langenud juuni 55,07 euro tasemelt. Grossi poodides maksis sama toidukorv 56,44 eurot, Barboras (Maxima e-pood) 57,74, Prismas 58,88, Coopis 61,48, Rimis 65,33 ja Selveris 71,47 eurot.

Poekettidele tähendab see, et Lidl saab survestada teisi kette. See on tarbijatele hea, aga peaksime mõtlema strateegiliselt – kui meil enda toiduainetetööstust enam ei ole, rääkis toiduliidu juht.

Selveris ja Coopis on Eesti tootjate valik kõige suurem, ütles Potisepp ja soovitas oma valikud teha sellest lähtuvalt. Kui inimesed tegutsevad teadlikult ja eelistavad eestimaist, siis see annab see meile toidujulgeoleku, rõhutas ta.

Potisepa hinnangul on sügisel oodata uusi hinnatõuse toiduainete sektoris. See aga võib tähendada, et tarbijad muutuvad veel hinnatundlikumaks ning hakkavad orienteeruma peamiselt hinna järgi, mis tähendab odavamate välismaiste toodete eelistamist.

 

 

 

Narva ja Narva-Jõesuu linnapea ei pea mõistlikuks punasammaste eemaldamist

Narva ja Narva-Jõesuu linnapea ei poolda president Alar Karise sel nädalal välja öeldud ideed panna Narva–Narva-Jõesuu tee ääres piirijõe lähedal asuva Eesti ainsa säilinud punatankist monumendi juurde Ukraina sõja koledustest püsinäitus. Kumbki linnapea ei seoks Teist maailmasõda ja Putini tegusid Ukrainas, vahendas ERR.

„Need asjad on erinevad ja minu arvates siin ikkagi puudub seos Putini ja nende mälestussammaste, ka konkreetselt selle tanki vahel. Ma arvan, et nendel teemadel peab eraldi rääkima,“ ütles Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin.

„Jätaks selle mälestusmärkide teema selleks ajaks, kui maailmas on taas rahulikumad ajad. Aga ma rõhutan, et mõistan neid inimesi, kes tahaks tanki puhul lahendust, aga mõistan ka Narva inimesi, kes ütlevad, et käed eemale meie tankist, see on meie tank. Ja seetõttu ma ei näe ühtegi head lahendust,“ lausus Narva linnapea Katri Raik.

Sinimägede muuseumi juhi, ajaloolase Ivika Maidre sõnul võiks Ida-Virumaa niinimetatud punasambad tulevikus koguda muuseumisse, kuid seda ei peaks tegema üleöö ja kiirustades. Tanki kõrvale Ukraina koleduste näituse panemist ta ei välistaks.

„Eelnevalt peaks olema suhtekorraldus kõige paremas mõttes. Mitte lihtsalt propagandajura, vaid asjad tuleks läbi rääkida. Samas ei tasuks alluda ka igasugustele provokatsioonidele, sest alati on igas asjas keegi vastu,“ lausus Maidre.

Linnapeade sõnul on oluline mõista, et Teise maailmasõja võitjatele pühendatud mälestusmärgid on paljude piirkonna elanike jaoks osa perekonna ajaloost. „See on pereajaloo osa, see on siinsete inimeste identiteedi osa. Ja sellel aastal juba tuli 9. mai ka Narvas teistmoodi. Kui seni on peetud „den pobedõ“ ja „den osvoboditelja“ ehk „võitja päeva“, „vabastaja päeva“, siis sel aastal oli see vaikne mälestamise püha,” märkis Raik.

Portaalis monument.ee Ida-Virumaa ausammaste arvestust pidava geograafi Mait Sepa andmetel on Kirde-Eestis umbes poolsada Teise maailmasõjaga seotud Nõukogude võimu püstitatud monumenti.

 

 

 

Herem: kaitseväe sõjaaja koosseis tõuseb 36 000 inimeseni

Aasta lõpuks lisatakse maakaitse üksustele umbes 10 000 reservväelast, kes kõik määratakse konkreetsetesse maakaitse ringkondadesse, ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.

„Ukraina sõda on andnud kinnitust meie varasematele seisukohtadele. Tooksin neist välja kaks: kriisi ja sõja korral tekib väga palju vabatahtlikke, reservväelasi, kes selleks hetkeks ei pruugi olla sõjaaja ametikohtadele määratud ja mobiliseeritud. Nende organiseerimiseks peab olema valmis enne sõjahetke,“ rääkis Herem kaitseministeeriumi pressikonverentsil.

Eesti riigikaitse seisukohalt on ainuke võimalus kaitsesse sügavust luua, kui loome veel tugevama territoriaalkaitse, kui seda täna teeb Kaitseliit, märkis ta. „Suurendame maakaitset, mis on Kaitseliidu baasil ettevalmistatavad territoriaalüksused. Meie senine plaan on olnud 9500 võitlejat selles struktuuris ja tõenäoliselt kaitseliit kasvab selle aasta lõpuks umbes 10 000 inimeseni,“ sõnas Herem.

Kaitseväe juhataja on teinud valitsusele ettepaneku suurendada territoriaalkaitse mahtu 20 000 inimeseni. Valitsus on andnud selleks umbes 30 miljonit eurot, mis kulub peamiselt individuaalvarustuse hankimisele. „Aasta lõpuks lisame maakaitse üksustele umbes 10 000 reservväelast. Kõik nad määratakse konkreetsetesse maakaitse ringkondadesse. Sealt edasi malevatesse. Nende ülesanne sõjaaja mõistes on kerge jalavägi. Kaitselahingud, aga mitte otsustavad, vaid peamiselt vastast aeglustavad ja kulutavad,“ selgitas Herem.

Kaitseväe sõjaaja koosseis tõuseb 26 000 inimeselt 36 000 inimeseni. „Igas maakonnas saab olema keskmiselt tuhat organiseeritud kaitseväelast, kes on tulnud reservist. Iga puu, põõsa ja nurga tagant peab vastane tuld saama ja seda me siis ette valmistame,“ ütles Herem.

2023. aasta esimesel poolel alustatakse reservväelaste määramisega. Reservväelaste hulgast, kes pole sõjaaja kiirreageerimisüksustesse määratud, valitakse välja 10 000 inimest. 2023. aasta teisel poolel alustatakse kogunemistega, mis toimuvad maakondade territooriumitel. Kaitsevägi toetab neid kogunemisi instruktoritega.

Reservväelaste õppekogunemised toimuvad 2023. aasta teises pooles selles maakaitse ringkonnas, kus üksused tegutsema hakkavad. Inimesed määratakse elukoha järgi, et nad tunneksid hästi oma piirkonda. 2024. aastaks peab struktuur olema valmis. „Kõigil reservväelastel, kes tahavad riiki relvaga kaitsta, kes on kaitseväeteenistuse läbinud, soovitan kohe astuda kaitseliidu vastavasse malevasse. Need, kes ei taha, võivad endast märku malevatele, et nad on siiski sellest huvitatud ja siis malevad jätavad nende nimed meelde, et siis, kui määramiseks läheb, siis määratakse just õiged inimesed,“ rääkis Herem.

 

Vabatahtlikud õpetatakse välja

„See 10 000, mida kaitseväe juhataja siin mainis, on nende kaitseliitlaste hulk, kes kuuluvad maakaitsesse. Ehk siis selle aasta lõpuks tahame 10 000 meest ja naist sõjaaja struktuuri,“ ütles Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi.

„Eelnevalt oli see number 9500, ma loodan, et kasvame veel 500 liikme võrra. Meil on organisatsioon kasvamas. Praegu on 28 500 inimest kokku kaitseliidus. Miks me ei võiks 20 000 sealt välja panna maakaitsesse? Sest 8000 neist on lapsed ja 20 000 jaguneb meeste ja naiste vahel. Kaitseliit on vabatahtlik organisatsioon, sinna võivad kuulda kõik inimesed, kes on mentaalselt korras. Seega kuuluvad sinna ka vanemad inimesed ja need, kes pole kaitseväeteenistust läbinud,“ rääkis Ühtegi.

„Maakaitse on kaitseväe sõjaaja üksus. See on selgelt sõjaline organisatsioon sõja ajal. Kaitseliitlased panustavad sinna kõige rohkem, sest neil on territoriaalsed teadmised. Kasutatakse hajutatud lahingutegevust, nn kergeid üksuseid,“ ütles Ühtegi.

Tema sõnul on Ukraina sõda näidanud, et kerged üksused toimivad päris hästi, kuid probleem on selles, et väljaõpetamata üksustega on kaotused elavjõus päris suured. „Meil on vabatahtlike hulk on kasvanud, suurendamine, mis on kaitseväe juhataja nõuanne, on seotud sellega, et vabatahtlikele anda juba eelnevalt ettevalmistust. Sellest räägitakse sellest vähe, aga Ukrainas vabatahtlike üksused kandsid suuri kaotusi, sest neil polnud ettevalmistust. Me püüame Eestis seda probleemi lahendada nii, et anname neile ettevalmistust,“ rääkis Ühtegi.

Territoriaalkaitse tegeleb ka näiteks inimeste evakueerimisega. „Sõja ajal jääb alles ka Kaitseliit, nad võitlevad ja võimendavad. Ukraina on näidanud, et selline lahingutegevus on efektiivne. Kõige magusam kaader on 30-aastates reservväelased, nemad on kõige stabiilsemad ja paremad sõdurid,“ märkis Ühtegi.

 

 

 

Laneman kritiseeris kolme kindrali ootamatut reservi arvamist

Riigikogu liige ja kaitseväest brigaadikindrali auastmes reservi läinud Alar Laneman (EKRE) kritiseeris kaitseväe eelmise nädala otsust arvata reservi kolm kindrali auastmes sõjaväelast, seda eriti ajal, kui Eestis valmistutakse arendama uut sõjalist võimekust ning looma diviisi juhtimiselementi, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

„Tegemist on väga kogenud ja väga hea ettevalmistusega meestega. Mind tõsiselt üllatas esmaspäeval (4. juuli) Õhtulehes ilmunud kaitseväe poolne selgitus, et kaitseväes justkui ei olekski ruumi kaitseväelastele, kui nad on liiga head. See on kummaline seletus olukorras, kus pinge meie ümber kerkib ja meil on vaja täita väga suured võimelüngad,“ rääkis Laneman ERR-ile. „Mulle tundub küll, et need mehed saaksid kindlasti Eestile kasulikud olla,“ lisas ta.

Kaitsväe peastaabi pressijaoskonna ülem kapten Taavi Karotamm ütles Õhtulehele, et kindralmajor Meelis Kiili, brigaadikindral Jaak Tarieni ja brigaadikindral Artur Tiganiku reservi arvamise põhjus on tõsiasi, et kaitseväel ei ole nii kõrgeid vabu ametikohti, mis sobiksid seesuguse auastme, väljaõppe ja kogemustega ohvitseridele.

Laneman tõi välja kolm põhjust, miks talle kindralite reservi arvamine kummaline tundub.

„Esiteks on meil ju välja öeldud, et teeme diviisi, hakkame looma diviisi juhtimiselemente. Aga seal on ju vaja kõrgemaid ohvitsere ja vanemohvitsere,“ märkis Laneman. „Diviisi staap, diviisi juhtkond – seal on mitu kõrgema ohvitseri kohta – see on täiesti arusaamatu. Kas kaitsevägi ei vaata, mis neil ees seisab või on siin midagi, millest ei taheta avalikkusele rääkida,“ arutles ta.

„Teine suur asi, mis on teoksil, on ju maaväe suurendamine. Ja kolmas, mis ei ole ka vähem oluline, on kaitseväe juhataja ametikoht – kaitseväe juhataja välja valimine,“ lisas ta.

Lanemani hinnangul ei näe hea välja, kui kaitseväe juhataja valimise eel vähendatakse võimalike kandidaatide arvu. „See näeb välja nagu kunstliku eelise loomine kellelegi, kes hetkel on teenistuses ja kellel on võimalik mõjutada neid otsuseid,“ tõdes ta.

Kommenteerides väidet, et kolmele kindralile ei ole kaitseväe koosseisu tabelis sobivaid kohti, ütles Laneman, et kaitseväe koosseisu tabeleid koostavad kaitsevägi ja kaitseministeerium ning vajadusel oleks neile sellised kohad tulnud luua.

Laneman rääkis ka, et reservi saadetavate kindralite karjääri vaadates peaks neil olema hetkel kõige parem teadmine sellest, kuidas NATO opereerib, mida kavandab ja kuidas Eesti plaanid sellega seotakse.

„Karjääris edasiliikumine peab alati olema ja alati peavad noored peale kasvama. Aga kui me vaatame kindral Kiilit, kindral Tiganikku – keegi ei saa öelda, et nendel ei ole hetkel viimast parimat teadmist selle kohta, kuidas NATO toimetab. Kui me vaatame nende kogemust, mis nad on karjääri vältel saanud, siis nad on küpsed kindralid, kellel oleks kindlasti väga palju anda Eesti riigile,“ rääkis Laneman.

Vaadates aga õhutõrje edasiarendamise plaane, oleks õhuväe akadeemia lõpetanud Tarien parim mees, keda sellele kohale leida, lisas Laneman.

“Kasvavate ülesannete raames lähevad koosseisutabelid niikuinii muutmisele. Sest me suurendame ka maaväge, tõenäoliselt vaadatakse üle, mis ringkondades toimub. Nii et koosseisu tabel peab vastama aja nõuetele. Nii et ma seda seletust tõsiselt ei võta, et koosseisu tabelis neid kohti ei ole – siis tuleb need kohad sinna kirjutada,” kordas Laneman.

 

 

 

Rahvaloendus: veerand eluruumidest on püsielaniketa

Kõikidest Eesti era- ja kortermajadest on asustatud vähemalt ühe alalise elanikuga 76 protsenti, püsielaniketa oli pea veerand ehk 175 690 eluruumi, näitab viimane rahvaloendus. Püsielaniketa elamispindade osatähtsus on kahe loenduse vahelisel ajal suurenenud, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

2021. aasta rahvaloendus näitas, et Eestis on kokku 737 873 eluruumi, teatas statistikaamet. 2011. aasta loendusega võrreldes on juurde ehitatud 47 793 eluruumi, mida on 1000 võrra vähem kui sellele eelnenud kümnel aastal (2001–2011). Eramajasid on 14 protsenti rohkem kui 10 aastat tagasi.

Kõikidest eluruumidest 24 protsenti on rahvaloenduse andmetel asustamata. Aastal 2011 oli asustatud 84 protsenti eluruumidest ja 2000. aastal 87 protsenti.

„Need arvud viitavad sellele, et inimesed on omandanud endale näiteks suvilaid ja muud kinnisvara, kus reaalselt terve aeg sees ei elata. Samas lähevad siia alla ka eluruumid, mis on näiteks ehitisregistri järgi juba valmis, kuid kuhu pole veel jõutud sisse kolida,“ selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.

Statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila märkis, et viimase loendusega võrreldes on Eestis püsielanikega eluruumide hulk kasvanud 2,2 protsenti.

„Üldises mõttes on Eesti inimeste elupindade kvaliteet igati paranenud. Kasvanud on nii veevarustusega, pesemisvõimalusega, tualettruumiga kui ka keskküttega eluruumide arv. Järjest populaarsemaks on muutunud eramajas elamine,“ lausus Osila.

Loenduse andmetel on Eestis kokku 266 475 elamiseks mõeldud hoonet. Nendest 77,5 protsenti (206 529) on ühepereelamud, 18 protsenti (47 847) korterelamud, 3,2 protsenti (8572) paariselamud ja 1,3 protsenti (3527) mitte-elamud, kus asub vähemalt üks eluruum.

Eesti kõige suuremad kortermajad asuvad Narvas: seal on ühes majas keskmiselt 64 korterit. Samuti leidub Narvas Eesti kõige suurem kortermaja, milles on kokku 360 korterit.

Kõige väiksemad kortermajad asuvad Hiiumaal, kus keskmine korterite arv hoones on 9,05.

Eestis on vaid üks vald – Ruhnu –, kus ei ole ühtegi kortermaja. Kõige rohkem elatakse hoonetes, mis on ehitatud aastal 1961. Kokku on asustatud eluruumide pindala 38 970 750 ruutmeetrit, mida on 1,38 protsenti võrra rohkem kui 10 aastat tagasi.

Kõigi eluruumitüüpide peale kokku (eramud, korterid) on elamispind elaniku kohta 2011. aastaga võrreldes keskmiselt pisut kahanenud: 2011. aastal oli see 30,5 m² ja 2021. aastal 30,1 m².

Samuti on vähenenud keskmine tubade arv elaniku kohta, mis 2011. aasta loendusel oli 1,24, sel korral aga 1,21.

Enim on elanikke ühe asustatud eluruumi kohta Rae vallas (3,1) ning kõige vähem Sillamäe linnas (1,95). Kõige suuremad eluruumid on Kiili vallas ning kõige väiksemad Sillamäe linnas.

Kõigi (nii asustatud kui asustamata) eluruumide puhul on paranenud tehnosüsteemidega varustatus: kasvanud on nii veevarustusega, pesemisvõimalusega, tualettruumiga kui ka keskküttega eluruumide arv.

93,3 protsendis asustatud eluruumides on veevarustus, 93,1 protsendis pesemisvõimalus, 91,1 protsendis eluruumides on olemas tualettruum (vesiklosett) ning keskküte on 68,5 protsendis eluruumides. Kõige paremini on vesiklosettidega varustatud Sillamäe eluruumid (99 protsenti).

Eelmise loendusega võrreldes on tualettruumiga eluruumide osakaal suurenenud 5,2 protsendi võrra.

„Eesti ja Soome on ainukesed riigid, kus pesemisvõimaluste hulka loetakse rahva- ja eluruumide loendusel ka saunad,“ märkis Trasberg.

 

 

 

Koalitsioonileppesse jõuab hooldekodu võimaldamine pensioni eest

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna teatel jõudsid koalitsiooniläbirääkijad üksmeelele, et alates aastast 2023 jõustub omastehoolduse reform ehk hooldekodu muutub seda vajavatele eakatele kättesaadavaks sõltumata tema ja ta perekonna rahalistest võimalustest, edastas ERR.

„Meie ettepaneku järgi hüvitab riik neile, kellel hinnatud vajadusel on hooldekodu ainus lahendus toimetulekuks, alates järgmisest aastast hooldekodu maksumusest selle, mis inimesel pensionist puudu jääb. Teisisõnu peab abivajaja saama pensioni eest hooldekodu koha,“ rääkis Riigikogu sotsiaalkomisjoni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Helmen Kütt.

Sotsiaaldemokraatide lahendus näeb ette, et hooldekodu muutub seda vajavatele eakatele pensioni eest kättesaadavaks. Hinnavahe jääb riigi ja omavalitsuste kanda. Täpse rahastusmudeli väljatöötamine on valitsuse ülesanne.

Hooldekodu koha kõigile kättesaadavaks muutmise hinnanguline kulu on 40 miljonit eurot aastas. 2022. aastal on keskmine vanaduspension 595 eurot ja hooldekodu koht maksab keskmiselt 1000 eurot. Järgmisel aastal tõuseb vanaduspension oluliselt. Eesti vanemaealiste vaesus on Euroopa üks suuremaid ja koos rahvastiku vananemisega kasvab seega hooldust vajavate inimeste arv.

Sotsiaaldemokraatide ettepanek koalitsioonilepingus annab võimaluse naasta tööturule paljudele inimestele, kes praegu on seotud oma lähedase kodus hooldamisega.

 

 

 

Hotellijuht: Saksa turist hakkab vaikselt tagasi tulema

Ukraina sõja alguses broneeringud tühistanud Saksa turismigrupid julgevad jälle Eestisse reisida, samas on kohalikel näiteks saartele reisimine liiga kalliks muutumas, ütles mitme hotelli juhatuse esimees Ain Käpp, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Maad, mis on meist kaugemal, tühistasid oma tellimused kohe sõja alguses ja teadmatust oli palju, kuid nüüd julgevad inimesed taas Eestisse reisida, märkis Käpp, kes on Radisson Collectioni ja Palace Hotel Tallinna ning Eesti hotellide ja restoranide liidu juht.

„Riigina oleme saanud palju kommunikeerida, et Eestis on turvaline, aga turism on selliste teemadega allergiline ja sõda kindlasti mõjutab. Nüüd on kahjuks ka natuke harjutud selle olukorraga ja julgetakse ka reisida. Alguses Saksamaa rühmad võtsid oma reisid maha, aga nüüd vaikselt hakkavad tagasi tulema,“ rääkis Käpp.

Eesti hotelli- ja restoranisektoris on siiski veel pikk tee minna, et kriisieelne tulemus kätte saada. „30–35 protsenti on käibest puudu. Seega on meie kulud kasvanud. Oleme rõõmsad, et meil on külalised, turistid. Kogu kriisi jooksul on kohalikud saanud usus meie sektorisse tagasi, seda näitab statistika, et kohalikud puhkavad Eestis,“ ütles Käpp.

Väga kõrge hotellihind Eestis, mille üle kohalikud kurdavad, on tema sõnul vaid üksikutel päevadel. „Kui tõesti soovida ilusa ilmaga nädalavahetusel ööbida kuskil kuurortlinnas, siis on kõrge hind põhjendatud. Kui reis pikalt ära planeerida, on ikkagi suur vahe sellega, kas puhata Skandinaavias ja Euroopas või Eestis Eesti kasuks. Toitlustusel ei jää ka muud üle, kui üldise hinnakasvuga kaasa minna,“ selgitas Käpp.

Turismi mõjutab ka see, et praamipileti hind on tõusnud 50 protsenti, ütles Käpp. „Pluss kütusekulu on kallim. Siis sellised atraktiivsed kohad, nagu saared, on päris keerulises olukorras. Siin võiks riik mõelda meiega ühte sammu, kuidas saaksime turismi taastada,“ märkis ta.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here