Nädal Eestis: Narva vanalinna taastamine, langes Tallinki reisijate arv, suursaarte praamipileti hinnatõus lükkub edasi, Keskerakonnal puudu Tallinnas üks mandaat, energia käibemaks, eelarve puudujääk, Liivi lahte 300 tuulikut, maakonna bussiliine tõmmatakse kokku, Eesti Post tõmbab äri koomale

0
298

FOTOKOLLAAŽ: Eesti Päevaleht

 

Narva tahab taastada sõjas hävinud vanalinna kvartali

Narva vanalinna osaliseks taastamiseks koguti üle tuhande allkirja. Ühe kvartali ülesehitamiseks algatab linnavõim detailplaneeringu, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Teises maailmasõjas hävinud Narva vanalinna taastamisest on räägitud aastakümneid ja vahepeal isegi loobutud, kuna tegemist on ülimahuka ja -kuluka ettevõtmisega. Enam kui tuhat allkirja kogunud petitsiooni eestvedajad aga kinnitavad, et ühe kvartali taastamine on täiesti jõukohane. Tuleb vaid hoonestuseks sobivale krundile detailplaneering teha, siis on rahastajaid kergem leida.

„Olen tööasjus suhelnud tõeliselt rikaste inimestega. Ja teate, kui inimene on oma põhivajadused rahuldanud, tekivad hoopis teised soovid, soov jätta endast ajalukku jälg. Olen veendunud, et kogu maailmas leidub vähemalt 16 inimest, kellel on piisavalt raha selleks, et eraldada väike osa jälje jätmiseks, sealhulgas vanale Narvale,“ rääkis Narva Tööstuspargi juht Vadim Orlov.

Hoonestuseks pakutav kvartal asub raekoja vahetus läheduses ja moodustab veidi üle kümne protsendi kogu vanalinna territooriumist. Enne sõda asusid seal rikaste kaupmeeste majad. Praegu on krundil vaid üks mahajäetud lasteaiahoone. Maa kuulub linnale.

Narva linnapea Katri Raigi sõnul on linn valmis detailplaneeringut algatama. „See on pigem realistlik kui mitterealistlik. Ja näeme siis selle kvartali põhjal, kas sellisel vanalinna maketeerimisel on mõtet, kas on huvilisi,“ ütles Raik.

„Meie roll siin on juhtida tähelepanu, et kõik ei ole nii lihtne. Detailplaneeringu protsess on pikk ja keeruline, arheoloogilised väljakaevamised saavad olema väga vaevarikkad ja suured. Eks kõige suurem oht on, et mis nendes vanades hoonetes siis olema saab,“ selgitas linnapea.

Vadim Orlovi hinnangul oleks taastatud hoonete kvartalis ruumi korralikule hotellile, restoranile ja kortermajadele. Narva giid Aleksander Openko lisas sellesse loetellu turismi arengu, kuid tema hinnangul on oluline sõja tekitatud haavadest vabanemine.

„Meil on keskaegne linnus ja Kreenholm suuresti alles, kuid barokse Narva hävitas Teine maailmasõda peaaegu täielikult. Kui meil õnnestub taastada kasvõi kümmekond maja, siis see haav paraneb ja linn vabaneb Teise maailmasõja koledusest,“ ütles Openko.

Narva vanalinna ühe kvartali ülesehitamine võiks esialgseil hinnanguil maksta umbes 16 miljonit eurot.

 

Tallinki reisijate arv langes aastaga viiendiku

Tallink Grupp vedas lõppenud aastal kokku ligi kolm miljonit reisijat, mida on 20,6 protsenti vähem kui 2020. aastal. Samuti vähenes veetud sõidukite arv. Samas kasvas kaubaveoühikute arv, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

„2021. aasta ei toonud meile veel palju loodetud ja kaua oodatud pandeemia lõppu ning suuremat taastumist, mis tähendas seda, et enamuse aastast veetsime me taas kord kastist välja lahendusi otsides, leiutades erinevaid mooduseid, kuidas hoida inimesi ja kaupa liikumas pidevalt muutuvate ja tihti viimasel hetkel kehtestatud reisipiirangute olukorras,“ ütles Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.

Reisijate arvud vähenesid aasta varasemaga võrreldes ettevõtte Soome-Rootsi, Eesti-Soome ja Läti-Rootsi liinidel. Tallinki Läti-Rootsi liin jäi kogu aasta jooksul suletuks ja kaks Soome-Rootsi vahel opereerivat laeva, mis seisid 2020. aasta märtsist, naasid regulaarliinile aasta teises pooles.

Ainus liin, kus reisijate arv kasvas mullusega võrreldes, oli Tallinna-Stockholmi liin, mis taasavati 2021. aasta juulikuus pärast peaaegu pooleteise aastast seisakut.

„Kuigi meie reisijate arvud 2021. aastal ei vastanud meie 2020. aasta lõpu ootustele, on meil heameel selle üle, et vähemalt aasta teises pooles kasvas meie reisijate arv möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 21 protsendi võrra ning meil õnnestus aasta keskpaiku taasavada mitmed populaarsed liinid, mis olid pandeemia algusest saati ajutiselt suletud,“ märkis Nõgene.

Veetud sõidukite arv vähenes 14,3 protsenti 602 033 sõidukile. Samas veetud kaubaühikute arv kasvas 2,6 protsendi võrra 369 170 ühikuni. Tallink vedas mullusega võrreldes rohkem kaupa Eesti-Soome ja Eesti-Rootsi liinidel ning Soome-Rootsi liinidel vähenes veetud kaubaveoühikute hulk marginaalselt.

„Tallink Grupp seisab 2022. aasta stardijoonel lootusrikkalt ja suurte ootustega, et sel aastal tuleb lõpuks läbimurre paremuse poole, mida oleme nii kaua oodanud. Organisatsioonina oleme me õhukesemad, kuluefektiivsemad ja anname endast kõik, et tagada meie ettevõtte jätkusuutlikkus,“ lisas Nõgene.

Võrreldes koroonaeelse 2019. aastaga vedas Tallink möödunud aastal 69,7 protsenti vähem reisijaid, 45,8 protsenti vähem sõidukeid ja 2,8 protsenti vähem kaubaühikuid.

 

Suursaarte praamipileti hinnatõus lükkub edasi

Peale seda, kui majandusminister Taavi Aas kohtus vana aasta viimasel päeval Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa vallavanematega, otsustati, et veebruari alguseks planeeritud parvlaevapiletite hinnatõus saarte külalistele lükkub edasi.

Aasa sõnul soovisid vallajuhid rohkem aega piletimäärusega tutvumiseks ning oma ettepanekute tegemiseks, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

„Mõistlik on aeg korraks maha võtta ja anda kohalikele juhtidele pikem aeg mõtlemiseks ja ettepanekute tegemiseks,“ ütles Aas. „Uue aasta alguses räägime uuesti läbi, sealhulgas ka selle, mis ajast hinnatõus jõustub.“

Vallajuhtide mure on selles, et peale võõrastele piletihinna kallinemise ähvardab hinnatõus saartele veetavaid kaupasid, mis tuleks kinni maksta saarte püsielanikel.

Aasa sõnul on kavandatav hinnatõus siiski vältimatu, sest energiahindade kallinemine, üldine kulude kasv ja vajadus teha lisareise nõuab lisaraha.

Saaremaa liinil kallineb plaani järgi reisijapilet 1,29 ja Hiiumaa liinil 1,46 euro võrra. Sõiduauto pilet tõuseb Saaremaa liinil 3,6, ja Hiiumaa liinil 4,29 eurot. Suurte veokite ja busside piletihind tõuseb kolme euro võrra, haagiste piletihinnale lisandub kaks eurot. Liinibussidele jääb hind samaks. Hinnatõus ei puuduta suursaarte elanikke.

Hinnatõus võiks ministeeriumi prognoosi kohaselt anda parvlaevandusse lisatulu kuni 1,5 miljonit eurot. Dotatsioon, mida riik eraldab suursaarte vahelistele laevaliinidele, on olnud viimasel kolmel aastal 18 miljonit ja piletitulu suurusjärgus 12 miljonit eurot aastas.

Aas on varem öelnud, et ta ei usu, et üldise hinnatõusu foonil võiks plaanitav parvlaevapiletite hinnatõus Saaremaa ja Hiiumaa majandust mõjutada.

„Jah, oleme seda arutanud, et kas sellel võiks olla selline tõsisem mõju, aga ma arvan, et nende hinnamuutuste tõttu nüüd kindlasti keegi ei jäta Saaremaale või Hiiumaale minemata. Kui sõidetakse oma autoga, siis tegelikult auto kütus on ka ju märgatavalt ja märgatavalt kallimaks läinud ja vaevalt et keegi seetõttu jätab reisimata,“ ütles Aas.

Sel suvel on kavas teha Saaremaale 529 ning Hiiumaale 212 lisareisi, teatas majandusministeerium.

Kui praegu peab nädala sees turist Saaremaale pääsemiseks maksma auto eest 8.40 ja reisija pileti eest 3 eurot, siis plaanitava hinnatõusuga hakkab üks ots Saaremaale maksma 12 eurot sõiduauto ning 4.30 eurot reisijapileti eest ehk ühe ülesõidu eest autoga tuleb üksi reisides maksta 4.90 eurot senisest enam. Hiiumaale sõitmine kallineb samas proportsioonis.

„Hinnatõusul on kaks põhjust. Üks on loomulikult see, et me kõik teame, kuidas hinnad on muutunud ja teine on see, et kindlasti on tarvis teha rohkem lisareise. Järgmisel aastal on plaanis üle 500 lisareisi Saaremaale ja üle 200 lisareisi Hiiumaale. Plaanime seda hinnatõusu nii, et saarlasi ja hiidlasi hinnatõus ei puudutaks ehk et kohalikele elanikele jäävad piletihinnad samaks,“ kommenteeris majandusminister Taavi Aas.

Kõige enam mõjutab laevapiletite hinnatõus ilmselt neid reisijaid, kes omavad suursaartel näiteks suvekodu ja reisivad seetõttu rohkem. Saaremaa vallavanemal on omakorda neile soovitus, mille riik on nüüd ise kätte mänginud.

„Kuna saarlastele, kes on siia sisse kirjutatud, on hind jätkuvalt sama, mis seni, siis kutsume inimesi üles end Saaremaale sisse registreerima ja loomulikult, kui seda tehakse enne 1. jaanuari, oleks eriti hea,“ ütles vallavanem Madis Kallas.

Viimati tõsteti parvlaevapiletite hindu Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla Heltermaa liinidel kuus aastat tagasi, keskmiselt 14 protsendi võrra, siis puudutas aga hinnatõus ka kohalike elanikke. Seekord saarte elanikele 1. veebruarist plaanitav hinnatõusu ei laiene.

 

Keskerakonda lahutab Tallinnas ainuvõimust üks mandaat

EKRE ridadesse kuulunud ja Tallinna linnavolikokku valitud Kairet Remmak-Grassmann astus pärast valimisi EKRE-st välja ning leidis, et tahab volikogus tegutseda koos Keskerakonnaga, vahendas uudisteportaal Delfi.

Tema otsust kinnitas Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi: „See oli äsjane otsus, et ta soovib meiega koostööd teha.“

Sellest, kas Remmak-Grassmann võiks astuda Keskerakonda ei olnud Hanimägi sõnutsi juttu.

Keskerakond on Tallinnas võimul koos sotsidega. Seni oli Keskerakonnal volikogus 38 kohta, väikepartneril 6. Nüüd on Keskerakonnal 39 saadikukohta, ainuenamusest on puudu vaid 1 hääl. Nimelt on volikogus kokku 79 saadikut.

Hanimägi ütles, et võimuliit lagunema ei hakka ja viitas heale koostööle koalitsioonikaaslasega.

Kairet Remmak-Grassman teatas EKRE-st lahkumisest oktoobri lõpus, põhjendades seda partei vastutustundetu käitumisega tervishoiukriisi olukorras. „EKRE juhtide juba pikemat aega tehtavad üleskutsed eirata reaalsust, eirata selle viiruse ohtlikkust ning püüdlusi sellega võitlemisel on vastutustundetud,“ ütles ta toona Delfile.

Kairet Remmak-Grassmann kinnitas Delfile, et liitus Tallinna volikogu keskerakondlaste ridadega. Teiste seas suhtlesid temaga sel teemal nii linnapea Mihhail Kõlvart kui fraktsiooni esimees Kalle Klandorf. „Ma pööran tähelepanu sellele, et ei liitunud erakonnaga, vaid fraktsiooniga,“ ütles linnavolinik vastuseks küsimusele sellest, kas tema maailmavaade ühildub Keskerakonna vaadetega sama hästi, kui varem EKREga.

Pirita ringkonnast valitud Remmak-Grassmann põhjendas oma otsust: „Minu arvates on Keskerakond teinud nelja aastaga linna arendamisel head tööd. Seda näitasid ka valimised ja tulemus. Ka Pirita elus on olnud nelja aasta jooksul positiivseid arenguid.“

Naine lisas, et talle on Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonilepe vägagi sümpaatne. „Eks ma otsisin ju kohta, et saaks linna haridus- ja sotsiaalküsimustes kaasa rääkida. Leidsin, et Keskerakonna fraktsioon on selleks parim võimalus,“ selgitas ta.

Remmak-Grassmann ei soovinud spekuleerida, kas tema otsus võib tähendada, et ühel hetkel Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon laguneb. „Mina lähtun koalitsioonileppest, mis on sõlmitud. Olen endiselt parteitu ja lähtun ainult sellest. Mina ei tegele liitmise ja lahutamisega, otsisin võimalust tegeleda südamelähedase teemaga, millega seoses oman haridust ja kogemust,“ lausus poliitik.

Kas kõne alla võib tulla erakonnaga liitumine? Remmak-Grassmann: „Selle kohta öeldakse: never say never. Aga seda ei juhtu nii pea. Ühtegi suppi ei sööda nii soojalt, kui seda keedetakse. Minu huvi on olnud alati kohalikul tasandil sõna sekka ütlemine. Järgmised kohalikud valimised on alles nelja aasta pärast.“

Tallinna volikogus esindatud teiste erakondade eesmärk oli kohalikel valimistel Keskerakonna ainuvõimu murdmine. See õnnestus niivõrd kuivõrd, sest sotsidega on keskerakondlased ennegi liidus olnud. Küll aga on nüüd tekkinud reaalne võimalus, et veel ühe rahulolematu meelitamisega oma leeri, saaks Keskerakond Eesti pealinnas taastada ainuvõimu.

 

Keskerakond toetab energiakandjate käibemaksu alandamist, aga samme ei astu

Ehkki Keskerakond toetab mõtet energiakandjate käibemaksu vähendada, kinnitas erakonna esimees Jüri Ratas, et parlamendis hoitakse mõtte maha teinud reformierakondlastega ühte joont, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Isamaa fraktsioon esitas 7. detsembril eelnõu, millega vähendataks gaasi, elektri- ja soojusenergia käibemaksu seniselt 20 protsendilt üheksale protsendile. Keskerakondlane, majandus- ja taristuminister Taavi Aas kirjutas aasta esimesel päeval, et temagi toetab käibemaksu alandamist. Samas märkis ta, et väiksemat käibemaksu võiks küsida kuni aprilli alguseni, mitte kuni aasta lõpuni nagu pakkus Isamaa.

Sama meelt on Keskerakonna esimees Jüri Ratas. „See on tõesti olnud Keskerakonna põhimõte, et käibemaksu alandamine kütteperioodil, nii nagu ka majandus- ja taristuminister on kirjutanud, aasta esimesel kolmel kuul, oleks mõistlik,“ ütles Ratas ERR-ile.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et eelnõusse seatud tähtajast nad kinni ei hoia. „Loomulikult, menetluse käigus otsida kompromissi ja leida lahendusi, oleme selleks valmis. Tegemist on ju ajutise ja kiireloomulise eelnõuga praegu. Ja seda oleks saanud ja pidanud võtma menetlusse juba detsembris. Hakkama komisjonis arutama ja püüdma selle viia võimalikult kiiresti suurde saali. Oleme jaanuaris ja ei tea, kui kiiresti selle eelnõuga üldse koalitsioon on nõus edasi liikuma,“ rääkis Seeder.

Käibemaksu vähendamist on sõnades toetanud ka EKRE ja sotsiaaldemokraatide esindajad. Ehkki matemaatika ütleb, et hääled on koos, tõotab poliitiline olukord teistsugust lahendust. Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev kinnitab, et peaministripartei hinnangul energiakandjate käibemaksu muuta ei tohiks.

„Käibemaksu muudatus on piisavalt ajamahukas, teiseks on see piisavalt keeruline ja kolmandaks on ta tarbijale väiksema efektiga ühe tarbija kohta. Ja teistpidi on riigile äärmiselt kulukas,“ ütles Võrklaev.

Reformierakond ootab, et keskerakondlased hääletavad nendega ühtemoodi ja Isamaa esitatud eelnõu ei toeta.

„Nüüd see, mis antud eelnõust saab, eks seda tuleb siis koalitsiooninõukogus ja fraktsioonis arutada, kui riigikogu istungid taas peale hakkavad. Reegel on, et koalitsioon toimib nendes küsimustes ühiselt,“ täiendas Ratas.

 

Eelarve puudujääk kujuneb poole väiksemaks

Tänavust riigieelarvet kavandades prognoositi eelarve puudujäägiks 6,7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Tegelikkuses kujuneb see ilmselt umbes poole väiksemaks, selgub rahandusministeeriumi uuendatud andmetest.

Rahandusministeerium prognoosis esmalt tänavuseks eelarve puudujäägiks 6,7 protsenti SKT-st. Suvine prognoos korrigeeris oodatava puudujäägi 3,3 protsendi peale, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

„Viimased kindlad andmed valitsussektori eelarvepuudujäägi kohta pärinevad oktoobri lõpust, mil defitsiit moodustas aastasest SKP-st 1,5 protsenti. Oktoobri hea eelarvepositsiooni põhjuseks on teisest pensionisambast lahkunute makstud tulumaks,“ ütles rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos.

Küll ei usu ministeerium, et defitsiit aasta kokkuvõttes nii väikeseks osutub.

„Aasta lõpp on tavaliselt toonud arvestatava positsiooni halvenemise, eelkõige seetõttu, et mitmed investeeringud jõuavad kuludesse. Kui prognoosida viimaste aastate põhjal kahe viimase kuu näitaja arengut, võib oodata defitsiiti vahemikus 2,6-3,4 protsenti. Seega on tõenäosus, et näitaja tuleb suveprognoosist parem, aga täielikku kindlust ei ole,“ lisas Klaos.

Investeeringud, mis tulemust mõjutavad, on näiteks riigimaanteede ja õppehoonete ehitamine ning kaitseinvesteeringud. Valitsussektori positsiooni mõjutavad ka kohalike omavalitsuste investeeringud, kuhu on eraldatud kriisimeetmetena täiendavaid vahendeid investeeringuteks nii sel kui eelmisel aastal. Realiseerunud mahud aasta lõpus tõenäoliselt kasvavad.

 

Utilitas tahab Liivi lahes püsti panna ligi 300 tuulikut

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on algatanud hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise energiakontserni Utilitas taotlusele rajada Pärnumaa merealale Liivi lahes meretuulepark, kus ettevõte tahab plaani järgi püsti panna kuni 299 tuulikut, edastas Rahvusringhääling (ERR).

TTJA teatas, et taotluse järgi kavandab Utilitas meretuuleparki, mis koosneb kuni 299 tuulikust, mille omavaheliseks kauguseks on orienteeruvalt üks kilomeeter. Ehitise kasutamise otstarbeks on taotleja märkinud meres paiknevate tuuleelektrijaama rajatiste kaudu elektrienergia ja/või vesiniku tootmise.

Kavandatava meretuulepargi võimsus on kuni 5980 megavatti. Esialgne ehitistealune kogupindala on 150 000 ruutmeetrit, taotletav maksimaalne avaliku veekogu koormatava ala pindala on 301 miljonit ruutmeetrit.

Utilitas OÜ-l tuleb esitada TTJA-le keskkonnamõju hindamise programm nõuetele vastavuse kontrollimiseks 18 kuu jooksul ning keskkonnamõjude hindamise käigus vajalikud uuringud tuleb läbi viia viie aasta jooksul alates keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest.

ERR.ee kirjutas detsembri keskel, et riigifirma Eesti Energia ja energiakontsern Utilitas kavandavad Liivi lahte üksteise kõrvale tuuleparke. Kavandatavate tuuleparkide maismaaga ühendamiseks on ettevõtted koostööle asunud.

Eesti Energia ja Utilitas esitasid ühise taotluse, et varasemad merre ja maismaale rajatavate kaabelühenduste riigi eriplaneeringud ja keskkonnamõju strateegilised hindamised ühendataks.

Ettevõtted põhjendavad ühise eriplaneeringu vajadust koostöö ökonoomiaga. „Utilitase kavandatavad Saare-Liivi üks-viis meretuulepargid asuvad Eesti Energia planeeritava Liivi lahe meretuulepargi kõrval ning nii Eesti Energia kui ka Utilitase huvides on meretuuleparkide ühenduse rajamine põhivõrguga,“ seisab ettevõtete taotluses.

Utilitase ja Eesti Energia riiklik eriplaneeringuala on ligikaudu 4600 ruutkilomeetrit, eesmärgiga meretuuleparkide ühenduse rajamine Eleringi põhivõrguga.

 

Maakondlikkebussiliine sunnitakse kokku tõmbama

 

Transpordiameti korraldusel tuleb sel aastal kõikides maakondades vähendada bussilliinide kilomeetri mahtu kahe protsendi võrra. See võib tähendada alakasutatud maakondlike bussiliinide sulgemist, selgub Rahvusringhäälingu (ERR) uudisest.

Transpordiametist tulnud korraldus vähendada maakondlikel bussliinidel kilomeetri mahtu on pannud maakondlikud ühistranspordikeskused (ÜTK) raskete valikute ette.

„Kui see asi nüüd nii kähku ei käi, et tahame teha inimestele pühadeüllatust, vaid hakkame hiljem vähendama liinide mahtu, siis tuleb vastavalt rohkem vähendada, selleks et aastaülesanne täita. Ja siis juba selguks, kas piisab sellest, et mõnda liini lühendame või tuleb mõni liin päris kinni panna,“ kommenteeris Pärnumaa ÜTK juhataja Andrus Kärpuk.

Praegu saavad kõik reisijad tasuta bussipiletiga sõita 11 maakonna bussiliinidel. Tasuta ühistranspordiga pole ühinenud vaid Pärnumaa ja Põhja-Eesti ÜTK, mis teenindab reisijaid Harjumaal, Raplamaal ja Lääne-Virumaal. Kuid viimane teenindab samuti Lääne maakonda, kus on tasuta ühistransport. Kilometraaži vähendamise nõue kehtib ühtmoodi nii tasuta kui tasulist sõitu võimaldavates maakondades.

„Nõue on üleüldine. Kus me seda vähendame, mismoodi seda teeme, seda meile ette ei kirjutata. Võib-olla ongi natukene kurb, et toome täna sisse ka piletitulu – meie piletitulu maht eelarvest on 16 protsenti – ja seda võetakse võrdselt kõigiga. Ma saan aru, miks seda tehakse, nii on kõige lihtsam seda mahtu kokku saada, muidu peaks tasuta maakondade kokkuhoid olema võib-olla tunduvalt suurem, aga nii ta on jah,“ ütles Põhja-Eesti ÜTK tegevdirektor Andrus Nilisk.

Järgmise aasta riigeelarvest oli bussiliikluse dotatsiooniks ette nähtud sama palju raha kui tänavu ehk 50 miljonit eurot. Et jätkata praeguses mahus teenindamist, pidanuks eelarve suurenema aga viie miljoni euro võrra.

„Oleme koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga leidnud ühistranspordile järgmiseks aastaks täiendavalt 2,5 miljonit eurot juurde, küll aga on hinnakasv olnud kiirem ja see tähendab seda, et liinikilomeetrite mahtu on tarvis üle vaadata ja liinivõrku optimeerida, see siis tähendab ca ühe miljoni euro mahus ehk kaks protsenti liinikilomeetrites. Eelkõige lähevad tähelepanu alla need liinid, kus sõitjate arv on väiksem, see võib tähendada mõne liini puhul selle sulgemist või graafiku hõrendamist,“ kommenteeris transpordiameti liikuvuse teenistuse direktor Martin Lengi.

Valitsuse kärped lähevad Kärpuki sõnu vastuollu koostatava liikuvuse arengukavaga.

„Tuleb vältida majanduslikult rasketel aegadel ühistranspordi kulutuste vähendamist, sest see halvendab teenust ja kõiki neid eesmärke, mis on ühistrapordiga seotud,“ ütles Pärnumaa ÜTK juhataja Andrus Kärpuk.

 

Eesti Post plaanib kahjumlikku postiteenuseäri koomale tõmmata

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kavandab universaalsele postiteenusele esitatavaid nõudeid leevendada. Kui määrus muutub, saab riiklik postifirma Eesti Post asuda optimeerima kahjumlikku postiäri, muu hulgas postkontoreid sulgedes.

Kui praegu nähakse täpselt ette, mitu postkontorit, postkasti või muud sellist peab asustusüksuse kohta olema, siis majandusministeeriumi välja saadetud ettepanekute kohaselt neid kohustusi enam ei oleks. Ega ka postkastide hulgale. Eesti Post peaks lihtsalt tagama, et postiteenus on inimestele kättesaadav.

Universaalne postiteenus ehk kirjade ja pakkide saatmine kõigile inimestele Eestis on Eesti Postile kahjumlik ja subsideeritav muude tegevuste arvelt. Eesti Posti juhatuse esimees Mart Mägi ütleb, et muudatus võimaldaks riigifirmal kahjumlikku tegevust vähem kahjumlikumaks muuta. Näiteks vähemkasutatavaid postkontoreid sulgedes.

„See ülesanne nüüd ongi optimeerimiseks. Mis teeb kahjumlikuks postivõrgu, ongi sagedasti hoonete ülalpidamine. Kõik küttekulud ju kasvavad. Samamoodi on hoonete enda lahtiolek suur kulu,“ ütles Mägi. „Kui vaatamegi väikest postkontorit, siis võib-olla nii, et peame teda lahti hoidma küll kaks tundi päevas, aga kulud on ju 24 tunni ulatuses ja veelgi enam.“

Võimalikku postipunktide ja postkontorite sulgemist võiks tulevikus hakata asendama pakiautomaadid ja kaugemal elavate inimeste kulleriga kodus teenindamine. Kliendile tasuta, rääkis Mägi, sest harva kuller kellegi juurde saata on tihti odavam, kui postkontorit pidada.

„Kui meil on võimalik viia [saadetis] inimesele koju kätte, siis kojukande hind sagedasti on odavam kui pidada 24 tundi hoonet kui sellist. Hoonete arv Eesti Posti omanduses väheneb, aga postiasutused ei kao, ehk tegelikult postiteenust hakkavad rohkem pakkuma meie partnerid kas kohalike omavalitsuste juures või siis kaubanduskeskustes,“ rääkis Mägi.

Ehk uue määrusega võiks postkontoreid või teeninduspunkte asendada aina enam näiteks tanklas, vallamajas või poes paiknev postipunkt, pakiautomaat või inimeste endi grupikast, kuhu saaks Omniva jätta nii kirju kui pakke.

Mis puudutab pakiautomaate, siis Mägi sõnul on oluline neid vaadelda postisüsteemi osana, mille kaudu saab tagatud juurdepääsu postiteenustele. „Praeguses keskkonnas näeme seda, et ei ole vaja püsivat mehitatud punkti. On vajalik, et teenus on kättesaadav 24/7. Et inimesed saavad oma pakid kätte ja kui nad ei saa minna pakile järgi pakiautomaadi juurde, siis talle tuuakse koju kätte,“ ütles Mägi. „Meil tegelikult puudus võimekus viia pakiautomaate maapiirkondadesse. Iga kord, kui panime pakiautomaadi, postkontoris töö vähenes, aga postkontor pidi töötama sellest hoolimata. Nii et meil oli väga raske teha teenust kättesaadavamaks. Uue regulatsiooniga ootamegi, et teenus muutuks reaalselt inimestele kättesaadavateks,“ lisas Mägi.

Muudatus võiks puudutada peamiselt maapiirkondi. Omavalitsuste esindusorganisatsiooni Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid ütles, et kuigi majandusministeerium on muudatusettepanekuid liidule tutvustanud, ei ole omavalitsused veel seisukohta kujundanud.

„Kohaliku omavalitsuse mõttes keegi kaotab töö. Väikses kohas on iga töökoht oluline. See ei ole ka tohutut kvalifikatsiooni nõudev töökoht, kus ei leiaks oma inimest. Nii palju nüansse on seal. Parem oleks muidugi, kui ta olemas on, keegi ei vaidle ju sellele vastu. Aga kui tema kasu-kahju bilanss Omnivale on väga kahjulik ja kogukond vajab pigem pakiteenuseid, siis tõesti võib-olla on mõistlik kaaluda alternatiivseid variante,“ ütles Luhalaid.

Eesti Linnade ja Valdade Liit plaanib seisukoha kujundada lähinädalatel detsembri teiseks pooleks. „Siis saan julgelt öelda, mis on meie seisukoht,“ märkis Luhalaid.

Eesti Postil on praegu 265 postkontorit või postipunkti, neist 187 maapiirkondades. Alla saja postkontori käitleb Eesti Post ise, ülejäänud on partnerite käideldavad. Kirjakaste on Eesti Postil 1470, neist 1048 maapiirkondades. Kehtiva määruse kohaselt peab igas omavalitsuses, kus elab vähemalt 2500 inimest, olema postkontor.

Eesti Posti andmetel moodustavad ligikaudu 80 protsenti kõigist postkontorite kaudu toimuvatest tehingutest postipakkide väljastused, kuigi inimesed pigem eelistaksid pakke kätte saada pakiautomaatidest. Aastas saadetakse Eestis 1,4 miljonit kirja, veel 10 aastat tagasi oli see number 5,6 miljonit.

Eesti Posti 2020. aasta kahjum universaalse postiteenuse osutamisest on juhtkonna hinnangul 2,7 miljonit eurot, võrreldes 2019. aasta 2,4 miljoni euroga.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here