Nädal Eestis: õhus säriseb peaministri umbusaldamine. Seppikutele tõi kahtlustuse erakordne pankrotiprotsess. Repinski lõpetas Riigikogu istungite ajal takso sõitmise. Repsi kriminaalasjas ei tule otsust nii pea. Presidendi vastuvõtt jääb tänavugi ära. Pirita kloostrile katust ehitama ei hakata. Viljandist kaob Joala monument. Põltsamaa lõpetab veinide tootmise. Eesti iive jäi miinusesse

0
229

FOTOKOLLAAŽ: Eesti Päevaleht

 

13. jaanuaril möödus aasta Kaja Kallase valitsuse ametisse kinnitamisest. Toona pälvis see päikesetõusuvalitsuse nime, sest president nimetas ministrid kohtadele päikesetõusu ajal. Nüüd ootab peaministrit ees uus umbusalduskatse.

Kallasele pannakse süüks energiakriisi saamatut juhtimist, valitsusjuht siin valitsuse vastutust ei näe. Valitsuse kõigutamise idee tuli Isamaa juhilt Helir-Valdor Seederilt ning Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) on valmis selle taha tulema.

Sel nädalal veel mingi ühise tekstini ei jõutud, arutelud jätkuvad uuel nädalal, kuid Seeder oli optimistlik, et millalgi umbusaldamiseni siiski jõutakse.

Eelmine kord umbusaldati Kallast 16. juunil läinud aastal. Kallas ja valitsus olid sisuliselt süüdi kõiges, ime, et lisatud polnud nelja aastaaega. Umbusalduse poolt oli 36 ja vastu 55 Riigikogu liiget.

See kord võib kujuneda huvitavamaks sõltuvalt Keskerakonna käitumisest. EKRE esimees Martin Helme ütles Postimehele, et umbusaldamisel võib tulla toetushääli keskerakondlastelt, kes kardavad võimu kaotada ja Kallasega rahulolematutelt reformierakondlastelt.

Helme tunnistas, et umbusaldus tuleb korralikult ette valmistada. Mis saab siis, kui umbusaldamine peaks õnnestuma? „See küsimus tegelikult on kõigil meelel mõlkumas. Kas vahetatakse umbusalduse käigus välja ainult peaminister või vahetub ikkagi mõni koalitsiooni pool. Siin läheb kõvaks pokkerimänguks,“ arvas Helme.

Energiakriisi kohta ütles Kallas Postimehele: „Energiakriisi puhul on pakutud erinevaid lahendusi ja kõiki neid me ka arutame.“

 

 

Seppikutele tõi kahtlustuse erakordne pankrotiprotsess

Endisele siseministrile ja politseijuhile Ain Seppikule (69) ja tema poegadele lõpuks altkäemaksukahtluse toonud kinnisvarafirma Hexanor pankrotiprotsess on olnud veniv ja vaidlusterohke. Ametlikult kinnitamata andmetel pakuti altkäemaksu pankrotihaldur Martin Kruppile, kes ütleb, et tema ei suuda prognoosida, millal protsess võiks lõppeda, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Ain Seppiku poegade Siim (42) ja Sulev Seppiku (46) kinnisvaraga tegelenud ettevõtte Hexanor saaga on iidne. Lühidalt: ettevõte võttis SEB-lt laenu, jäi selle tasumisega eelmise kriisi ajal hätta ja ei suutnud seda tagasi maksta. Seppikud vaidlesid kõiki vahendeid kasutades ja kõigis kohtuastmetes aastaid.

Lõplikult jäi Hexanor riigikohtu otsusega SEB pangale võlgu 6,1 miljonit eurot 2018. aasta otsusega. Sama aasta sügisel kuulutati välja ettevõtte pankrot. Pankrotihalduriks määrati Martin Krupp.

ERR-ile teadaolevalt pakuti just Kruppile altkäemaksu. Kahtlustuse kohaselt pakkusid endine siseminister Ain Seppik ja tema pojad Siim ja Sulev Seppik altkäemaksu soodsa otsuse saavutamiseks pankrotimenetluses. Lubatud 100 000 eurost 25 000 on väidetavalt üle antud.

„Oleme kinni pidanud kolm isikut altkäemaksu andmises ja ühe isiku altkäemaksu vahendamises. Ja seda altkäemaksu on antud ühe pankrotimenetluse raames selleks, et saada parem positsioon selles pankrotimenetluses,“ ütles riigiprokurör Sigrid Nurm „Aktuaalsele kaamerale“.

Kahtlustuse kohaselt on altkäemaksu vahendaja ametlikult kinnitamata andmetel Indrek Raudsepp, praegu Hexanori juhatuse liige. Ühtlasi on ta selle pankrotiprotsessi ajal juba kolmas Hexanori juhatuse liige.

Martin Krupp ütleb, et ta ei saa altkäemaksu teemat lähemalt kommenteerida. „Ma ei saa ühtegi väidet kinnitada ega ümber lükata,“ rääkis Krupp. „No vot, selle altkäemaksuga on alati niisugune kummaline lugu, et ega ta on ikkagi selline peitkuritegu. Kui kellelegi isegi seda on antud, siis vaevalt, et ta seda teavitama läheb.“

Krupp ütleb, et ta on selles teemas valmis rääkima vaid Hexanori pankrotiprotsessist. Kui vaadata kohtulahendite registrit, siis erinevaid lahendeid märksõnaga Hexanor tuleb välja lehekülgede kaupa. Ka Krupp ütleb, et Seppikute vaidlemishuvi on olnud erakordselt suur.

Vaidluseid on erinevaid, kasvõi näiteks nõuete üle, rääkis Krupp. „Oleme kolm aastat vaielnud, lõpuks saavutanud tulemused, seda nõuet ei ole. Ja kuidagi on see nõue uuesti menetlusse võetud. Ja hakkame uuesti vaidlema. Analoogseid asju ei ole mitte kunagi varem olnud.“

Hexanoris praegu realiseeritavat vara ei ole. Nõudeid on umbes 33 miljonit eurot. Krupp tunnistab neist 6,5 miljonit eurot, peamiselt SEB oma, ülejäänud on ta vaidlustanud. Tema sõnul koosnevad need 26,5 miljoni euro ulatuses nõuetest, mida Seppikute kontrolli all olevad ettevõtted on Hexanori vastu esitanud. Ehk Krupp peab neid alusetuteks.

2020. aastal oleks pankrotiprotsess isegi vara puudumise tõttu raugenud. Siiski leidsid võlausaldajad, tõenäoliselt neist suurim ehk SEB, 50 000 eurot pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Krupp on esitanud erinevaid hagisid, mis võiksid tuua pankrotipessa sadu tuhandeid eurosid. „Nende hetkel menetluses olevate tagasivõitmise hagide realiseerumisel suureneks pankrotivara pigem nagu sadadest tuhandetest, kui miljonitest eurodest,“ ütles Krupp.

Küsimusele, miks Seppikute kontrollitavad ettevõtted on Hexanori vastu nii palju nõudeid esitanud, vastas Krupp, et tõenäoliselt soovivad nad võtta kontrolli pankrotiprotsessi üle.

Läinud teisipäeval peeti kinni endine minister Ain Seppik ja tema pojad Siim ja Sulev, keda kahtlustatakse altkäemaksu andmises. Lisaks peeti kinni Indrek Raudsepp, kellele esitati altkäemaksu vahendamise kahtlustus.

13. jaanuari jooksul ei õnnestunud ERR-il Seppikutega kontakti saada. Ain Seppik ütles uudisteportaalile Delfi, et esitatud kahtlustus on põhjendamata ja otsitud.

Ain Seppik kuulus 1998-2012 Keskerakonda ja sealt lahkumise järel on Reformierakonna liige.

 

 

Repinski lõpetas Riigikogu istungite ajal takso sõitmise

Riigikogu liige, keskerakondlane Martin Repinski lõpetas partei ja avalikkuse survel Riigikogu istungite ajal takso sõitmise. Nüüd sõidab ta taksot istungitevabal ajal. Kas ta ka Riigikokku tagasi kandideerib, otsustab ta aasta lõpus, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Novembri lõpus alustas Martin Repinski äpitakso sõitmist. Riigikogu liige pälvis oma tegevusega laialdast tähelepanu ja kriitikat. Mees ise ütles, et teenib niiviisi Riigikogu liikme 4400 euro suuruse palga kõrvalt lisaraha, et investeerida.

Nüüd ütleb Repinski, et istungi ajal on ta sõitmisest loobunud. „Ma rääkisin sellel teemal nii [Keskerakonna fraktsioonijuhi] Jaanus Karilaiu kui [Keskerakonna esimehe ja Riigikogu spiikri] Jüri Ratasega, kes ütlesid, et ilmselt oleks mõistlik niimoodi teha. See on nii fraktsiooni kui ka erakonna soov. Et ma seda ei teeks, et see nende arust ei ole eetiline,“ rääkis Repinski.

Ratas ütles, et vestles tõesti takso sõitmisest Repinskiga ja ütles, et riigikogulase muud tööd ei tohiks takistada tööd Riigikogus. „Need, kes on rahva poolt valitud Riigikokku, peavad lähtuma sellest, et see on nende põhitöö. Kui nad näevad võimalust teha mingit muud tööd, näiteks kohalike omavalitsuste volikogudes, siis see ei tohi tulla Riigikogu töö arvelt. See peab tulema lisaks. Mina olen rääkinud Martin Repinskiga ja öelnud seda, et kindlasti ma kuidagi ei toeta istungite ajal takso sõitmist ja ta on lubanud, et ta seda ei tee.“

Repinski rääkis, et tema taksosõit on toonud talle nüüd kaasa sellise tähelepanu, et ta ei saa üldse enam Riigikogust puududa, ka näiteks komisjonide istungitelt. Varasemalt sai Repinski enda sõnul näiteks istungite ajal, milles toimunud arutelus ta ei soovinud osaleda, ajada omavalitsuse asja, kui ta veel kuulus Jõhvi volikokku.

„Nüüd ma mõistan, et sellist asja ei ole võimalik teha. Et ma midagi muud teeksin nende töövormide ajal. Just sellepärast, et see tegevus väärib nii palju tähelepanu. Ma mõtlesin just seda taksosõitmist. Seda kindlasti jälgitakse ja kindlasti heidetakse ette, kui ma seda teen,“ rääkis Repinski.

Kas Keskerakonnal oleks huvi järgmistel valimistel Repinskit enda ridades kandideerimas näha, erakonna esimees Jüri Ratas ütlema ei hakanud. „Martin on vist ise seda öelnud, et poliitika ei ole enam temale nii suur kirg, kui see oli veel mõni aeg tagasi. See tähendab igal juhul seda, et mandaat tuleb lõpuni kanda. Ei ole temaga rääkinud valimistest,“ märkis Ratas.

Repinski ise ütleb, et küll ei näe enda pikemat tulevikku taksojuhina ja pigem paelub teda ettevõtlus, kuid ei ole veel otsustanud kas kandideerib järgmistel valimistel Riigikokku. „Mul on aega otsustada hiljemalt järgmise aasta jaanuarini, kuskil siis, kui antakse nimekirjad sisse. Selleks ajaks peab olema otsus juba langetatud,“ ütles Repinski. “Vaatame, kuidas läheb see aasta. Aasta lõpuks on pilt juba selge.“

 

Repsi kriminaalasjas ei tule otsust nii pea

7. jaanuaril toimus Harju maakohtus endise haridusministri Mailis Repsi süüasja eelistung ning kohtuasja avakõned peaks kostuma 7. veebruaril. Maakohtu otsust pole aga oodata enne järgmise aasta kevadet, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Üle 420 päeva tagasi avaldas Õhtuleht artikli sellest, kuidas haridus- ja teadusministeeriumi autojuht ministri lastele kooli- ja huvisõite tegi.

427 päeva pärast loodavad riigiprokurör Denis Tšasovskih ning Mailis Repsi kaitsja vandeadvokaat Paul Keres pidada oma viimased kõned enne, kui kohtunik otsuse langetab.

„Arvestades menetlusosaliste koormust ja hõivatust muude menetlustega, võib sellega rahule jääda,“ ütles Tšasovskih pärast eelistungit, kus kalendrisse suruti ligi 50 istungipäeva.

Kõrvaltvaatajale näis see otsekui tuntud pilkelaul. Ühele ei sobinud neljapäev, teisele ei passinud reede. Esmaspäeva kohta ütles Keres, et siis ei tohiks tunnistajaid üle kuulata, vähemalt juhul, kui reede töine tuleb. Teisipäeva ja kolmapäeva kriipsutasid maha nii kaitsja kui ka süüdistaja, sest siis läheb edasi tähtis Tallinna Sadama protsess. Üks ühel pool, teine teisel pool lauda osalevad selles protsessis nii Keres kui ka Tšasovskih.

Viimane märkis, et Tallinna Sadama istungid kipuvad ära jääma ning sellisel juhul võiks Repsi asja kiiremini arutada. Keres sellega päri ei olnud, pealegi ütles Harju maakohtu kohtunik Märt Toming, et temagi kalender on tihe – ühtekokku 17 kriminaalasja ja terve rida tsiviilasju pealekauba.

Kuupäevade paikaloksutamine kulges iseenesest sõbralikult. Hõivatud inimesed arvestasid üksteise puhkuste ja Paul Kerese sünnipäevaga. Kui viimased istungid olid veel jagada ja kalendris pöörati ette 2023. aasta märtsikuu, märkis keegi pisut lõbustatult, et 5. märtsil on Riigikogu valimised. Kohtusaaga viimased päevad on üsna tinglikud, sest põhjuseid, miks üks või teine istung võib edasi lükkuda, on kümneid.

Näiteks Paul Keres tegi esialgu ettepaneku reedene eelistung tulevikku lükata. Vandeadvokaat märkis, et Repsi kriminaalasi on nõnda keeruline ja mahukas, et korraliku kaitseakti koostamine nõuab veel aega.

Denis Tšasovskih ütles seepeale, et 12 toimikutäit materjale ning see, et kaitsja plaanib kohale kutsuda 40 tunnistajat, ei muuda kohtuasja veel ülemäära mahukaks. Keerukas ja mahukas oli prokuröri sõnul näiteks maadevahetuse kohtuasi.

Sellega seoses on paslik meenutada, et Märt Tominga jaoks pole Reps sugugi esimene eksminister, kelle üle kohut mõista. 2009. aastal koostas ta muljetavaldava 266 lehekülje pikkuse kohtuotsuse, mis teatas selgelt ja niimoodi, et see hiljem ka riigikohtus vett pidas: endine keskkonnaminister Villu Reiljan on süüdi selles, et ta Rävala puiestee müügiprotsessis 1,5 miljonit eurot pistist küsis.

Aga Keresel oli teinegi mure. Selleks, et tõendada Mailis Repsi süütust, vajab ta enda sõnul dokumente, mida pole veel kätte saanud. Muu hulgas soovib Keres endale saada viie e-postkasti sisu. Riigi Infosüsteemi Ametilt on ta välja küsinud kõik, mis peitub haridus- ja teadusministeeriumi endise kantsleri, endise osakonnajuhataja, praeguse osakonnajuhataja ning kahe autojuhi e-postkastides. Esialgu ütles amet ära, kuid Keres loodab, et ta saab soovitu kätte.

Kokkuvõttes sai vandeadvokaat kaitseakti koostamiseks lisaaega kuni 24. jaanuarini.

„Me lihtsalt esitame pisut vähemdetailse kaitseakti, kui oleksime soovinud, kuid kui see kohut rahuldab, siis võime seda teha,“ sõnas Keres pärast istungit.

Teine eelistung toimub pea nädal aega hiljem ehk 31. jaanuaril ning prokuröri avakõne kõlab 7. veebruaril.

Prokuratuur süüdistab Mailis Repsi kahe seadusepunkti järgi. Esiteks omastamises ametiisiku poolt. Praktikas tähendab see, et väidetavalt käskis Reps ministeeriumi töötajatel tegeleda oma lastega, kasutas ebaseaduslikult ministeeriumi kütusekaarti, ühtlasi olevat ta ministeeriumi raha eest ja ministeeriumi ruumides sünnipäeva korraldanud.

Teiseks süüdistatakse Repsi kelmuses, mis seaduse keeles tähendab „teisele isikule varalise kahku tekitamist niimoodi, et talle luuakse millestki vale ettekujutus“.

Prokuratuuri hinnangul saavutas Reps just kelmuse teel selle, et ministeerium soetas talle koju kohvimasina, tasus lapse lennukulud, maksis restoranis peetud sünnipäeva ja Rally Estonia aegse majutuse eest.

Denis Tšasovskihi sõnul ootas ta oma süüdistusaktile hulgaliselt etteheiteid ning oli suisa üllatunud, kui leebelt kaitsja selle vastu võttis. Siiski palus Keres kohtunikku, et ministeeriumi töötajatega seotud süüdistused menetlusest kõrvale jäetaks.

Prokuratuur nimetab oma süüdistuses kuut ministeeriumi töötajat, nende hulgas kaht autojuhti, kolme nõunikku ning ministeeriumi Tallinna esinduse endist juhti. Neile kõigile olevat Reps andnud niisuguseid korraldusi, mis tegelikult nende töölepingusse ei puutu.

Paul Keres juhtis tähelepanu, et mitte ühegi töötaja puhul pole prokuratuur märkinud, millal täpselt mingi korraldus anti. Selle asemel seisavad süüdistusaktis mõne kuu kuni mõne aasta pikkused ajavahemikud ning väide, otsekui oleks korraldusi antud regulaarselt.

Vandeadvokaat ütles, et niimoodi pole tal võimalik õigustavaid argumente leida. Oleks prokuratuur väitnud, et autojuht täitis kindlat ministri korraldust neljapäeva õhtul kell 23, võinuks Keres enda sõnul vastata, et minister viibis eelarveläbirääkimistel ning autojuhi kasutamine oli paratamatu. Üldiste ajavahemike vastu taolisel moel minna ei saa, selgitas Keres.

Tšasovskih on oma süüdistusakti kvaliteedis veendunud. „Riigikohtu praktikast tulenevalt võivad kuriteod olla tuvastatud ka ajavahemiku täpsusega, mitte sekundi täpsusega,“ ütles prokurör.

Sama meelt oli kohtunik, kes võttis süüdistusakti kogu selle ulatuses menetlusse. Paul Kerese vastuväidetele vaatamata võttis ta menetlusse ka haridus- ja teadusministeeriumi ligi 120 000-eurose tsiviilhagi.

Keres tuletas meelde, et prokuratuuri süüdistuses kasutas Reps ministeeriumi vara kõigest 7500 euro eest. Ta märkis, et kui kannatanu piirduks oma nõudmises selle summaga, võiks õiguslikult edasi vaielda, kuid 16 korda suurema hagi esitamist Kerese hinnangul seadus ei luba.

Haridus- ja teadusministeeriumit esindab selles vaidluses Ellex Raidla partner Marko Kairjak. Tema sõnul peidab ministeeriumi hagi kaht erinevat nõuet. Neist üks puudutab ministeeriumile tekitatud kahju, teine Mailis Repsi väidetavat alusetut rikastumist.

Kairjak märkis, et olgu see ametiauto või töötajate kasutamine enda hüvanguks, kohvimasina kojuviimine või riigi raha eest sünnipäeva pidamine – kui mõni neist asjadest leiab kohtus tõendamist, siis sel juhul kandis ministeerium kahju ning Reps sai ebaõiglaselt rikkamaks.

Suuremad summad pärinevad Kairjaki sõnul peaasjalikult ministeeriumi mikrobussi ja töötajate kasutamisega seotud juhtumitest.

Lihtsustatult peitub ministeeriumi arvutuses mõte, et kui Reps poleks ministeeriumi mikrobussi isiklikuks tarbeks kasutanud, pidanuks ta endale ise bussi ostma.

 

 

Presidendi vastuvõtt jääb tänavugi ära

Presidendi vastuvõtt jääb ka tänavu vabariigi aastapäeval koroonaviiruse leviku tõttu ära. Kontsertlavastus ja president Alar Karise kõne Estonia teatrist jõuab 24. veebruaril avalikkuseni ERR-i vahendusel.

„Tänavu on kontsertlavastus ja presidendi kõne ilma pealtvaatajateta ning samuti jääb ära vabariigi aastapäeva vastuvõtt, kuna meie soov ja kohustus on kaitsta oma külalisi,“ ütles presidendi kommunikatsiooninõunik Indrek Treufeldt.

Ta lisas, et ühiskonda on hoiatatud koroonaviiruse hiidlaine saabumise eest. „Loodetavasti jääb see viimaseks korraks, mil sarnaselt teiste riikidega peame viirusekriisi tõttu Eesti riigi sünnipäeva õhtut tähistama koduseinte vahel koos lähedastega.“

Vabariigi aastapäeva eel tunnustatakse riiklike teenetemärkidega neid tublisid inimesi, kes on oma töö ja pühendumusega aidanud muuta Eesti elu paremaks ning ka Eesti sõpru, kes on andnud panuse koostöö edendamisse.

Teleülekande vahendusel Eesti inimeste kodudesse jõudva vabariigi aastapäeva kontsertlavastuse kontseptsiooni keskmes on eestlane kui küsiv inimene. Etendusele pakub rikkalikult ilmestavat ainest Eesti heliloojate looming.

„Sel korral on lavastuse keskseks teljeks inimene oma igapäevaste ja igavikuliste küsimustega. Küsimuste esitamine on meie elu lahutamatu osa, mis viib edasi näiteks nii teaduses kui ka aitab mõtestada maailma meie ümber ning iseend selles. Ja viimasel ajal näib küsimusi aina juurde tulevat,“ selgitas presidendi kultuurinõunik Rasmus Puur kontsertetenduse ideed.

Loomingulise meeskonna tuumikuks on lavastaja Jüri Nael, muusikaline juht Mihhail Gerts ja kunstnik Emer Värk ning kontserdi produtsent on Priit Mikk ja telerežissöör Ove Musting. ERR-i iseseisvuspäeva ülekannete peaprodutsent on Hannela Lippus.

Presidendi vastuvõtt jäi ära ka eelmisel aastal. Kontsert ja president Kersti Kaljulaidi kõne läks toona eetrisse Paide teatri- ja muusikamajast.

Siinkirjutaja lisab, et Kaljulaidi kõne tühjale saalile tekitas omajagu kriitikat. Arvati, et president võinuks vastuvõtu ärajäämisel pidada kõne hoopis Kadriorust.

 

 

Pirita kloostrile katust ehitama ei hakata

Kui Tallinna Filharmoonia kunstiline juht Tõnu Kaljuste ei pea mõistlikuks, et igal aastal kulutatakse sadu tuhandeid eurosid Pirita kloostrile ajutise katuse ehitamiseks, siis Tallinna muinsuskaitse osakonna juht ei mõista, kuidas keegi üldse saab tulla ideele keskaegsed varemed ärihuvidest lähtuvalt ümber ehitada.

„Minu meelest perspektiivitu raiskamine,“ leidis Kaljuste oma sotsiaalmeedia postituses. Tema sõnul kulutatakse igal aastal Birgitta festivali raames 100 000–150 000 eurot kloostrile ajutise katuse ja tribüünide ehitamisele, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Ametnikelt on Kaljuste saanud vastuseks, et katuse taastamist ja kogu kiriku renoveerimist ei luba muinsuskaitse.

„Pirita kloostri kiriku renoveerimine vääriks arutelu,“ ütles Kaljuste. „Ajad on muutunud. Uued ehitusmaterjalid ja tehnilised lahendused peaksid meie mõttemalle korrigeerima.“

„Püha Birgitta saaks väärika ruumi, kus muusika kuulamist ei häiri vihmad, tõmbetuuled, külmutuskapid ega generaatorid. Muusika saab alguse vaikusest … vähemalt sõnades,“ leidis Kaljuste oma sotsiaalmeedia postituses.

Poolteist aastat tagasi ütles toonane Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ERR-ile, et idee väärib kaalumist, sest linn kulutab tõepoolest igal aastal pool miljonit eurot varemetele ajutise katuse paigaldamisele. Ta viitas, et linnaplaneerimise amet peab otsustama, millal ja missugused uuringud teha selleks, et katuse rajamisega edasi minna.

Keskaegseid varemeid renoveerima ei hakata

„Missugused uuringud?“ küsis nüüd Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik retooriliselt, „keegi pole isegi välja tulnud visiooniga, missugune see katus olema peab.“

Lisaks ei mõista Dubovik, kuidas kellelgi saab üldse tekkida idee keskaegne hoone kaasaegseks ümber ehitada. „Ei kujuta ette, kellel on mõistus, kuidas ümber ehitada keskaegset hoonet ärihuvidest lähtuvalt,“ ütles Dubovik ERR-ile.

Ta selgitas, et Pirita kloostri varemed on üle Põhja-Euroopa kuulsad ning neid tuleb säilitada sellisena, nagu nad on.

„See on pigem tsirkus,“ tõi ta välja arutelud kirikule püsiva katuse ehitamise üle. Lisaks katuse taastamisele peaks taastama ka aknad, portaalid ja uksed, et sellest üldse luua mõeldav kontserdipaik.

Ka muinsuskaitseamet ei poolda kloostri varemetele alalise katuse rajamist. Ameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Kätlyn Metsmaa kinnitas, et viimati oli küsimus arutlusel 2020. aasta märtsis ning siis jäädi seisukohale, et teemaga peaks tegelema edasi Tallinna muinsuskaitse osakond.

Muinsuskaitseamet põhjendas toona katusepaneku mitte pooldamist sellega, et Pirita kloostri varemete puhul on tegemist ühe tähtsama Eesti kultuurimälestisega ning statsionaarse katuse paigaldamine toob kaasa märkimisväärsed müüridega seotud konstruktsioonilised muutused ning tekkiv suletud ruum võib omada ettenägematut mõju müüride ehitustehnilisele seisukorrale.

 

 

Viljandi võtab maha Jaak Joala monumendi

Viljandis sündinud Eesti lauljale Jaak Joalale (1950-2014) püstitati sünnilinna kuju, mis avati 2020. aasta viimasel päeval. Kuju äratas suurt tähelepanu, kuid juba veebruari algul 2021 olid töömehed sunnitud sellele vineerkasti ümbere ehitama, sest Joala lesk Maire Joala leidis, et kuju erineb sellest, millele ta nõusoleku oli andnud ja nii seda eksponeerida ei tohiks. Siis ehitatigi lese nõudmisel sellele kast ümber.

Aasta jooksul ei suutnud Viljandi linnavõim probleemile lahendust leida. Kasti pandud kunagist üleliidulist kuulsust käisid Viljandis vaatamas-pildistamas paljud.

Nüüd on otsustanud linn kuju maha võtta, sest laulja lesega kohtusse minekut ei peeta sobilikuks. Jaanuarikuu jooksul kuju teisaldatakse ning viiakse Viljandi Linnahooldusesse hoiule ajani, mil selgub selle edasine saatus.

Viljandlased ei ole maha matnud mõtet jäädvustada kuulsa kaaslinlase mälestust mõnel muul viisil.

Jaak Joala oli Georg Otsa (1920-1975) järel teine üle tollase NSV Liidu tuntud eestlasest laulja. Tema tähelend algas 1970. aastate esimeses pooles, kõrgaeg oli 1980. aastatel. Koos NSV Liidu lagunemisega lõppes Joala aktiivne lauljategevus.

 

 

Põltsamaa lõpetab veinide tootmise

Üle saja aasta Eestis tuntud ja armastatud marja- ja puuviljaveine tootnud Põltsamaa tehas lõpetab järgmisest aastast veinide ja glögide tootmise.

„Oleme otsustanud veine ja glögi toota ja müüa 2023. aasta lõpuni. Meie kontsernile väga väikesest alkoholiärist väljumise peamine põhjus on soov keskenduda Põltsamaal peamisele tegevusvaldkonnale – toidule ja mittealkohoolsetele jookidele,“ ütles Rahvusringhäälingule (ERR) Põltsamaa tehase omaniku Orkla Eesti AS-i korporatiivkommunikatsiooni juht Madeleine Tults.

Alkoholivaba glögi tootmist on Tultsi sõnul plaanis jätkata edaspidigi.

Tults märkis, et olukord Eesti alkoholiturul tervikuna on väga konkurentsitihe ning edukaks ja kasumlikuks tegutsemiseks peakski ettevõtte fookus olema alkohoolsete jookide tootmisel ja turustamisel.

Lisaks tuleb Tultsi sõnul arvestada, et Põltsamaal asuvad veinide valmistamiseks mõeldud tootmisseadmed on tänaseks vananenud ja vajavad mahukaid investeeringuid.

„Arvestades veinitootmise kohta Põltsamaa tehase ajaloos, säilitame brändi ega plaani seda müüa,“ sõnas Tults.

 

 

Eesti loomulik iive jäi 5300 inimesega miinusesse

Mullu sündis Eestis 13 138 inimest (11 sündi enam kui aasta varem) ja suri 18 445 inimest (2724 surma enam kui 2020), mis tähendab, et loomulik iive oli 5307 inimesega miinuses, teatas siseministeerium.

Eelmisel aastal registreeriti siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 13 138 lapse sünd, kellest 6754 olid poisid ja 6384 tüdrukud. Kaksikuid registreeriti 232 paari, neist 71 paari poisse, 86 paari tüdrukuid ja 75 segapaari. Sündisid ka kahed kolmikud.

Populaarsemad poistele antud nimed eelmisel aastal olid Robin, Mark, Oliver, Sebastian, Hugo, Rasmus, Henri, Martin, Kristofer ja Aron. Tüdrukunimedest olid popimad Mia, Sofia, Emily, Hanna, Eva, Lenna, Nora, Marta, Alisa, Emma ja Mirtel.

2021. aastal sõlmiti 5774 abielu, 362 juhul oli paaripanijaks vaimulik. Lahutati 2445 abielu. Uus nimi anti 1739 inimesele. Eelmisel aastal registreeriti 18 445 surma.

2020. aastal registreeriti siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 13 127 sündi ja 15 721 surma.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here