Nädal Eestis: Tartu alustab üleminekut ainult eestikeelsele õppele. Ministeerium maksab väikeste koolide sulgemise eest. Eestis on üks püsiasustusega saar vähem. Eesti Rahvusringhääling on Euroopa üks vaesemaid. Tootsi tuulepargi vaidlus lükkus tulevikku. Uus teadusnõukoda on nähtamatum. Teadusnõukoda esitab valitsusele analüüsi piirangute leevendamiseks. Lahkus Raua tänava lahingu viimane osaline.

0
337

FOTOKOLLAAŽ: Eesti Päevaleht

 

Sügisel leppis Tartu uus koalitsioon kokku viia nelja aastaga kõik haridusasutused üle eestikeelsele õppele, nüüd on selgunud esialgne ülevaade, mis selle nimel teha tuleks.

Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski tunnistas, et linnavalitsuse plaan kõigis koolides üle minna eestikeelsele õppele tekitas koolijuhtide seas sügisel segadust.

„Tõesti kui võtaksime endale riiklikust seadusest tuleneva eesmärgi 60 protsenti, siis võiksime jalad lauale panna ja öelda tehtud. Tartus sisuliselt see täna nii on,“ ütles Kaplinski ERR-ile.

Seega ongi linnavalitsus viimased kaks kuud direktoridega üheskoos eesmärke sõnastanud. „Näiteks kui võtame Annelinna gümnaasiumi, siis täna esimesse klassi minejad õpivadki eesti keeles, kõikides paralleelklassides. Puškini koolis see päris nii ei ole, seal on rohkem tuge vajavaid lapsi. Ühel juhul võib olla selleks mõõdikuks see, et kui meil on täieliku ja osalise keelekümbluse klassid, siis liigume täieliku keelekümbluse klassidele kõikides paralleelides. Teisel juhul võib see olla, millise taseme eksami õpilased sooritavad haridusastmete vahetamisel,“ selgitas Kaplinski.

Annelinna gümnaasiumi direktor Hiie Asser ütles, et nende põhikooli õpilastest pooled õpivad klassides, kus omakorda kuni pool õppetööst toimub vene keeles.

„Mõtleme, et eestikeelsele õppele lähevad üle kõik õpilased, vene keeles õpetatakse vene keelt emakeelena ja kirjandust. Järgmisest õppeaastast puudutab see üleminek reaalselt õppekorralduslikku muudatust umbes kolmes või neljas paralleelklassis. Umbes sada õpilast,“ ütles Asser.

Aleksander Puškini kooli direkor Alina Braziulene tõi välja, et riigi tuge on rohkem vaja. Näiteks ei ole piisavalt sobivad õppematerjale ja ka spetsialiste on vaja juurde palgata: „Logopeedi või eripedagoogi palk on sama, mis õpetajal – 1412 eurot kuus. Korrutame, aastas on 12 kuud pluss sotsiaalmaks. No vot kui suur summa tuleb välja, umbes 30 000!“

Sarnasteks kulutusteks tahab Kaplinski raha eraldada kevadel lisaeelarvega. Selleks analüüsib linnavalitsus lähikuudel kõitgepealt koolide ettepanekuid ja soove.

 

 

Ministeerium maksab väikeste koolide sulgemise eest

Haridus- ja teadusministeerium eraldab ühekordse toetusena lisaraha kõigile neile omavalitsustele, mis otsustavad lõpetada nende gümnaasiumite pidamise, kus käib keskastme õppes vähem kui sada õpilast. Samas ei ole mitte kõik omavalitsused sellest huvitatud, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Eestis on 145 gümnaasiumiastmega kooli, neist 44 koolis õpib vähem kui sada õpilast, ütles haridus- ja teadusministeeriumi kohalike omavalitsuste koostöö ja koolivõrgu nõunik Piret Sapp.

„Miks need muudatused on vajalikud, on suures osas kolm põhjust. Üks on demograafilised muudatused, sest võrreldes tänasega vähenevad gümnaasiumi õppurite arvud 2035. aasta ja pikemas vaates. Mitte küll Eestis tervikuna, aga paraku enamikus maakondades, kõige enam Ida-Virumaal, Valgamaal, Jõgevamaal, Põlvamaal, samuti Hiiumaal ja Järvamaal. Teine põhjus ja väga-väga oluline, et õpetajad saaksid täistööajaga töötamise võimaluse ja väärtustatud palga ning õpilased saaksid õppida just nende vanusele sobivas õpikeskkonnas, kus oleks neil piisavaid valikuvõimalusi, nende huvidele vastavaid.“

Samas leidub omavalitusi, mis on otsustanud alla saja õpilasega keskastme kool säilitada. Näiteks Kanepi vallas on viimastel aastatel gümnaasiumi astmes õpilaste arv kasvanud 66 õpilaseni.

Kui kaoks elukoha lähedal gümnaasiumihariduse saamise võimalus, siis see võiks panna elanikke otsima tööd ja leidma elukoht mujal piirkonnas, tõdes Kanepi vallavanem Mikk Järv. „See tähendab, et mingi hetkel võivad pered teha otsuse, et nad kolivadki sinna või lähevad enne gümnaasiumi kusagile kooli ära, mis mõjuga kandub juba ka põhikooli astmetesse. Neid mõjusid võib olla väga palju ja muid tekkivaid küsimusi võib päris palju juurde tekkida,“ rääkis Järv.

Värskas gümnaasiumiastme õppe võimaldamine on olnud kohaliku omavalituse otsus, ütles Setomaa vallavanem Raul Kudre. „Kuna oleme kõige kagupoolsem nurk ja meile lähemate gümnaasiumiteni on siin nelikümmend või viiskümmend kilomeetrit, siis tahame gümnaasiumiharidust siin kohapeal anda,“ rõhutas Kudre.

 

 

Eestis on üks püsiasustusega saar vähem

Valitsus kinnitas neljapäeval uuendatud püsiasustusega väikesaarte nimistu, kuhu enam ei kuulu Osmussaar, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Uuenduse kohaselt on 1. veebruarist väiksesaarte nimistus 15 püsiasustusega saart: Abruka, Aegna, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu, Kräsuli, Kõinastu, Manõja (Manija), Naissaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi, Vormsi ja Väike-Pakri, teatas rahandusministeerium.

Püsiasustusega väikesaarte nimistusse kuuluvad alla 100 ruutkilomeetri suurused saared, kus elas eelneval aastal rahvastikuregistri andmetel minimaalselt kuue kuu jooksul püsivalt kokku vähemalt viis inimest. Püsiasustusega väikesaarte nimekiri vaadatakse korraliselt üle igal aastal.

„Väikesaarte rahvastik on pidevas muutumises – Osmussaarel elas 2021. aastal alla viie elaniku, mistõttu järgmisest aastast saart nimistust enam ei leia, ent selle aasta 1. jaanuari seisuga on number tõusnud näiteks Mohnil ja Viirelaiul, kus elab viis või rohkem inimest,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab.

Rahvastikuregistri andmetel oli Eesti väikesaarte elanike arv (sealhulgas nimistusse mittekuuluvate väikesaarte elanikud) 1. jaanuari 2022. aasta seisuga kokku 1874.

Mullu toetas riik väikesaarte nimistusse kuuluvaid saari läbi kohalike omavalitsuste kokku 705 143 euroga.

 

 

Eesti Rahvusringhääling on Euroopa üks vaesemaid

Eesti Rahvusringhääling on Euroopa avalik-õiguslike ringhäälingute seas rahastuselt kolme viimase hulgas, ütles ERR-i juhatuse esimees Erik Roose „Vikerhommikus“.

Roose selgitas, et Euroopas jääb avalik-õiguslike meediaorganisatsioonide rahastus SKP-st 0,1 ja 0,3 protsendi vahele ning keskmine näitaja on 0,18. Eestis oli avalik-õigusliku meedia rahastus 30 aasta eest SKP-st 0,41 protsenti, kuid praegu on see langenud 0,12 protsendile.

„Teeme üle-euroopalist eksperimenti, kui odavalt on veel võimalik teha usaldusväärset ringhäälingut. 4,5 eurot, mida iga maksumaksja aastas läbi riigieelarve maksab, on tänasel päeval kõige odavam teenus, mida üldse meediast osta saab. Selle sees on viis raadiojaama, neli telekanalit, kolmes keeles tehtavad portaalid,“ rääkis Roose.

Roose ütles, et tõele ei vasta Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvaldi väide, nagu oleks Ekspress Meedia ja Postimees Grupi eelarved rahvusringhäälingust väiksemad ning et Soomes olevat olukord vastupidine.

„Kolleegide abiga kontrollisime konkurentide käibeid ja see [Soonvaldi] väide ei vasta tõele. Ekspress Grupil oli see üle 60 miljoni ja Postimees Grupil ilma telekanaliteta 35 miljonit. Ehk need summad on suuremad kui ERR-i baaseelarve,“ sõnas Roose.

 

Erameedia konkurendid on sotsiaalmeedia hiiud

Miks erameedia juhid ERR-ile viimasel ajal nii aktiivselt juhtimisnõu jagama on hakanud, ei osanud Roose öelda. „Minus tekitab see natuke sooja nostalgiat. Sellest ajast, kui mina erameedia juhina töötasin, ma ei mäleta, et oleksin kordagi tahtnud Allikmaad, Raagi või Šeini õpetada. Kulutasime aega oma väljaannete peale, mitte kolleegide õpetamisele ja tiraažid olid siis ka suuremad,“ sõnas Roose.

Roose tõi välja, et erameedia raporteerib viimasel ajal pidevalt, kui hästi neid läheb, mistõttu jäävad talle arusaamatuks ründed ERR-i aadressil. Ta lisas, et tegelikuks probleemiks ja konkurendiks erameediale on globaalsed suured platvormid, kes toimetavad Eestis makse maksmata.

 

Kui ERR pandaks üldse kinni?

Saatejuhid küsisid Rooselt, mis juhtuks siis, kui ERR üldse kinni pandaks – nagu ka aeg-ajalt on mõtteid kõlanud.

„Mulle ühelt poolt meeldivad mõttemängud, aga kujutame korra päriselt ette olukorda, kus õhtul kell 21 enam AK-d eetrisse ei tuleks. Et mis tunne siis on? Ma usun, et paljud inimesed, kes elavad Tallinna kesklinnas, lähevad Toompeale vaatama, mis värvi lipp Pika Hermanni tipus lehvib,“ sõnas Roose.

Roose lisas, et isegi kui ERR-il on üks operaator või režissöör rohkem kui erameedial, siis see ongi see hind, mida tuleb maksta, et toimepidevus oleks tagatud.

„Me ei saa öelda, et täna me AK või mõne teise saatega eetrisse tulla ei saa. Me oleme niigi Euroopa kõige efektiivsem rahvusringhääling ning minu kolleegid küsivad, kuidas on see võimalik ja kas ma saaks neile tulla õpetama, kuidas nii väikese rahaga on võimalik teha usaldusväärset ajakirjandust,“ sõnas Roose.

Viimase institutsioonide usaldusväärsuse uuringu järgi usaldab ERR-i 74 protsenti Eesti elanikest, mis on viimase viie-kuue aasta kõrgeim näitaja.

„Me oleme selles võrdluses erinevate organisatsioonide tipus. Meist eespool on vaid jõuametkonnad, aga ülejäänud maksumaksja ülalpeetavad jäävad kaugele taha,“ sõnas Roose. Usaldusväärsuselt jääb ERR-ist tahapoole ka erameedia.

 

Kultuur tervikuna vajab rohkem raha

Küsimusele kui efektiivselt ERR talle eraldatud vahendeid kasutab, vastas Roose, et selle üle on mitmel tasandil tõhus kontroll, alustades siseaudiitorist ja välistest hindajatest ning et isegi suurimad poliitilised oponendid on numbritega lähemalt tutvudes jõudnud arusaamale, et kõik on tehtud efektiivselt ja vaja on rohkem raha.

Roose sõnul käis ta juba eelmise aasta septembris kultuuriministeeriumis rääkimas, et vaja on lisaraha, sest ta nägi ette kasvavaid kulutusi energiale.

ERR-i juhatuse esimees märkis, et mitte ainult ERR, vaid kogu kultuur vajab rohkem raha. Roose sõnul suhtub ta skepsisega osade poliitikute väitesse, et Eesti on kultuuri kulutuste osas väidetavalt kolme esimese hulgas Euroopas.

„Võtsime välja viimase 25 aasta riigieelarvete võrdlused. Ja selgus, et kultuuriministeeriumi eelarve on selle ajaga suhtarvuna kukkunud ligi kaks korda. Väide, et Eesti on kultuurile tehtavatelt kulutustelt Euroopas rekordiomanik, ma siiralt kahtlen selles. Kui me kultuurile nii vähe raha anname, siis miks imestame, et näiteks ühiskondlik diskussioon nii ebakultuurseks on muutunud,“ sõnas Roose ja lisas, et ta julgustas kohtumisel kultuuriminister Tiit Terikuga viimast, et mitte ainult ERR, vaid kogu kultuurisektor tervikuna vajab rohkem raha.

 

Reklaam ETV+ kanalisse?

Küsimusele, kas ERR-i eelarvet võiks aidata päästa reklaami tagasitoomine, vastas Roose, et on eestikeelsetes kanalites reklaami tagasitoomisele kategooriliselt vastu, kuid venekeelse ETV+ puhul võiks mõttemänguna selle üle arutada.

„Ma oleks pretsedendi mõttes muidugi ettevaatlik. Aga kui korra mõelda hüpoteetiliselt, siis kui meie suured telekomid loobuks Kremli rahastatud kanalitesse reklaami ostmisest ja oleks küsimuse ees, kuidas kõnetada oma kommertspakkumistega venekeelset auditooriumit, siis mingis kontekstis võiks ju ETV+ kõne alla tulla,“ märkis Roose ja lisas, et see ei mõjutaks eestikeelset erameediat.

 

 

Tootsi tuulepargi vaidluse lahendus lükkus tulevikku

18. jaanuaril Riigikogus energiateemalise avalduse teinud peaminister Kaja Kallas vastas kannatlikult rahvaesindajate küsimustele. Pärnumalt valitud rahvasaadik Andres Metsoja küsis, millal lõpeb kahe riigifirma vaidlus Tootsi tuulepargi pärast.

Peaminister vastas, et kohe, kui kohtu otsus on samal päeval selgunud. Paraku oli otsus pettumus.

„Olukorras, kus tootmisvõimsusi on Eestis puudu, on lubamatu, et riik lubab omanikuna Eleringil ja Eesti Energial kohtus vaielda ning lasta Tootsi tuulepargi projektil muudkui edasi lükkuda,“ ütles ERR-ile Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja (Isamaa).

„Kui vaatame selle Eesti suurima maismaapargi saagat, siis see ulatub aastasse 2007. Maa on ostetud, ehitatud alajaam, tehtud planeeringumenetlus, keskkonnamõjude hindamine ja nüüd istume selle takistuse taga, et milline toetusskeem, kas esimene või teine peaks olema see, millega täiendavalt subsideerida. Mulle on küll see päris arusaamatu olukorras, kus räägime, et energiat on puudu,“ lausus Metsoja.

Metsoja sõnul on praeguste elektrihindade ajal oluline teha see investeering võimalikult kiiresti. „Mingit küsimust pole, turg on tulnud vastu, aga istume vaidluses kohtus ja ma ei saagi aru, mida see kohus peaks ütlema, et kummal riigiettevõttel on õigus,“ nentis ta.

Eesti Energia pöördus aasta eest halduskohtusse, et vaidlustada Eleringi otsus mitte anda Tootsi tuulepargile toetust niinimetatud vana skeemi järgi, mille põhjal saavad enne 2017. aastat rajatud tuulepargid 12 aasta jooksul turuhinnale lisaks toetust 53,7 eurot megavatt-tunnist, mille maksavad kinni tarbijad. Halduskohus, mis pidi 18. jaanuaril otsuse teatavaks tegema, lükkas selle määramatuks ajaks edasi, et Euroopa Kohtult eelotsust saada.

Metsoja sõnul on aeg küps, et riik omanikuna käsiks Eleringil ja Elektrilevil vaidlemise ära lõpetada. „Omanik peaks ütlema mõlemale ettevõttele, et võtame vaidluse kohtuinstantsidest maha, et hakata parki ehitama. Iga viivitatud päev tekitab meile probleeme juurde – kust need täiendavad võimsused meile turule tulevad? Sellega võiks minna ehitusjärku ja minu arust riigi kohustus on tänasel päeval kutsuda osapooled kokku ja teha poliitiline otsus, kuidas edasi,“ lausus Metsoja.

Peaminister Kaja Kallas ütles mullu detsembris, et ta andis suunise, et Eesti Energia ja Elering lõpetaksid Tootsi tuuleparki puudutava kohtuvaidluse, millega saaks avada tee taastuvenergia osakaalu kasvule elektrienergia tootmises.

 

 

Uus teadusnõukoda on nähtamatum

Uuest aastast on valitsusel uus teadusnõukoda, mida juhib Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets. Nõukoja uute kandidaatide otsingul oli ühel hetkel Maimetsa laual 26 teadlase nimed, kirjutas Postimees.

Nõukotta kuuluvad nüüd TÜ peremeditsiini professor ning peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja Ruth Kalda. Teine meedik on Põhja-Eesti regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja ja vanemarst Mait Altmets.

Nõukotta kuuluvad veel TÜ molekulaarimmunoloogia professor ja bio- ning siirdemeditsiini instituudi biomeditsiini osakonna juhataja Pärt Peterson, TÜ viroloogia kaasprofessor Margus Varjak, kes Glasgow`s töötades kuulus pandeemia algul Inglismaa teadusnõukotta.

Samuti on nõukoja liige TÜ kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm, kes on uurinud Eesti ühiskonda ja hoiakuid. TÜ psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro ühendab meditsiini ja sotsiaalteadusi.

Kui TÜ viroloogiaprofessori Irja Lutsari juhitud teadusnõukoda võttis väga sageli sõna ja juhtus, et nende soovitused ja valitsuse tegevus läksid omavahel vastuollu, siis Maimetsa juhitav nõukoda soovis juba päris alguses, et valitsus annaks kirjalikult teada, millega nad peavad tegelema ja millega mitte.

Nõukoja uue koosseisu põhitegevus seisneb valitsuse esitatud küsimustele vastamises. Neil on õigus ja kohustus jälgida rahvusvahelist Covid-19 olukorda ning rääkida valitsusele, millised probleemid võivad ees oodata. „Meie oleme nõunikud,“ ütles Maimets Postimehele. Nõukoda ei saa teha otsuseid, kuna neil pole vastutust.

Väidetavalt oli nõukoja uue koosseisu liikmekandidaatide hulgas ka eelmise nõukoja liikmeid, kuid kõik nad keeldusid osalemisest uue nõukoja töös. Eks saatnud ju peaminister Kaja Kallas eelmise nõukoja laiali ettekäändel, et selle liikmed on väsinud ja vajavad puhkust.

 

 

Teadusnõukoda esitab valitsusele analüüsi piirangute leevendamiseks

Teadusnõukoja juht Toivo Maimets ütles, et terviseamet ja teadusnõukoda esitavad 25. jaanuaril valitsusele hinnangu, mille alusel võiks hakata leevendama piiranguid, edastas Rahvusringhääling (ERR).

„Teadusnõukoda peab koos terviseametiga hindama epidemioloogilisi riske ja teisipäeva hommikul teaduslike vastustega pöörduma kabinetti,“ ütles Maimets. Millised need ettepanekud on, pidi tema sõnul selgeks saama nädalavahetuse jooksul.

„Tahaks kõigist nendest piirangutest lahti saada, need segavad meie elu. Piirangutest tuleb lahti saada nii kiiresti kui võimalik, aga nii aeglaselt kui vajalik.“

Maimets lisas, et näiteks Ühendkuningriigis on nakatumislaine tipp seljatatud ja seepärast on loogiline neil asuda piiranguid leevendama ning samasugused arutelud tuleb algatada ka Eestis.

Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor Margus Varjaki sõnul on teised riigid küll piiranguid leevendanud, aga reaalsuses tähendab see seda, et nad loobuvad ülikarmidest piirangutest ja jätkavad sarnastega, nagu on praegu Eestis, kus on olnud väga leebed piirangud.

Tartu Ülikooli peremeditsiini professor ning peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja Ruth Kalda tõi välja, et viimastel nädalatel on oluliselt kasvanud koormus perearstidele ning seetõttu arutatakse, kas viirusolukorda analüüsides tuleks lisaindikaatorina arvestada ka esmatasandi suutlikkust.

Kalda selgitas, et perearstide hulgas tehtud uuringust nähtub, et nende töö maht on viimasel ajal oluliselt suurenenud. Ligi pooled perearstid tõdesid, et ei saa enam oma tööga hästi hakkama, kolmandik kurtsid kurnatust ja kaks kolmandikku on stressi äärel. Ülekoormus perearstidele võib viia haiglaravi vajaduse kasvule hoopis teiste haiguste tõttu.

Kaldaga nõustus ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja Mait Altmets, kelle sõnul pöördub üha rohkem inimesi erakorralise meditsiini osakonna ja kiirabi poole, kuna nad ei saa perearstilt piisavalt kiiresti abi.

Altmets lisas, et haiglates nakatuvad ka nooremad haiglatöötajad koroonaviirusega: „Nädalaga on haiglaravi vajate arv 100 võrra suurenenud.“ Ehkki mõnes haiglas on ka majasisest viiruse levikut näha, on see paratamatu ja selle täielikuks vältimiseks tuleks haiglaid ümber ehitada. Praegu haiglasisest suurt levikut üheski haiglas ei ole.

Teadusnõukoja liikmed on ühel meelel, et ehkki delta tüve osakaal väheneb, siis viirus ja oht ei ole kadunud.

„Hospitaliseerimist on küll kolm korda vähem, aga see ei ole null,“ ütles Maimets. „Ma olen ärev, kui inimesed ütlevad, et omikron ei ole mitte midagi. See on ka viirus ja põhjustab tõsiseid haigestumisi.“

 

 

Lahkus Raua tänava lahingu viimane osaline

18. jaanuaril lahkus 104-aastasena Raua tänava lahingu viimane veteran Eduard Kuuskor.

2. jaanuaril 1918 Varbola vallas sündinud mees omandas raadiotöölise kutse, hiljem raadioamatööri ameti. Töötas Soomes raadiotehases, ajateenistuses Eestis määrati sidepataljoni raadiotelegrafisti kohale.

Teenides pärast juunipööret sidepataljonis, osales Kuuskor 21. juuni õhtul 1940 tulevahetuses, kui punaste käelintidega relvastatud tegelased nõudsid relvade äraandmist.

Saksa-Nõukogude sõja puhkemise järel õnnestus tal üle rinde tulla ja töötas Saksa mereväe sideseadmete remontijana. 1943-1944 oli luuregrupi „Haukka“ radist-sidepidaja. Kuuskor arreteeriti detsembris 1944 ja tagasi Eestisse jõudis alles 1968.

Abiellus Inta vangilaagris, perre sündisid poeg ja tütar. Tagasi kodumaal elas Kuuskor Keilas ja töötas geoloogiateenistuses.

Muude kaitseväeliste tunnustuste kõrval pälvis Kuuskor 2002. aastal president Arnold Rüütlilt Kotkaristi IV klassi teenetemärgi ja oma 100. sünnipäevaks 2016. aastal tollaselt kaitseväe juhatajalt Riho Terraselt kaitseväe juhataja lipu.

 

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here