Nädal Eestis: Valitsuskriisi kommentaar – karid koalitsiooni teel. Eesti ootab Madridi otsuste täitmist. Valitsus jättis Tallinna haigla toetusrahast ilma. Estonia vraki autotekki hakatakse uurima spetsiaalse robotiga. Puidutööstur: Eesti lasi end panna Läti ja Soome suhtes ebavõrdsesse seisu. Loode-Eestis tuvastati taas maavärin. Kersti Kaljulaidi büroosse murti sisse. Haapsalu Tšaikovski festivalist sai Haapsalu Valgete Ööde festival. Jäätisetootjad teevad klassikalised 100-grammised pakendid väiksemaks. Keskkonnaagentuur: juuni jääb tõenäoliselt suve kõige kuumemaks kuuks

0
167

FOTOKOLLAAŽ: Eesti Päevaleht

 

 

VALITSUSKRIISI KOMMENTAAR – Karid koalitsiooni teel

Ajal, kui Kaja Kallas jagas Madridis intervjuusid, kuidas Balti riigid said NATO tippkohtumiselt peaaegu kõik, mida tahtsid, kiskusid kodumaal asjad kõvasti kiiva.

Kuni peaminister arutas Hispaanias julgeolekuküsimusi, kohtusid Tallinnas võimuliidu osapooled, et koalitsioonileppega edasi liikuda. Tegelikult selgus, et mingit edasiliikumist suurt polegi. Ainus, milles näikse olevat kokku lepitud, on tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 euroni seniselt 500 eurolt. Ent siingi oli sotside soov tõsta tulumaksuvaba miinimumi 800 euroni.

Eestikeelse haridusega pole kuhugi jõutud. Sotsid soovivad, et eestikeelsetele lasteaedadele minnakse 2024/2025. õppeaastal, põhihariduses, 1.-4. klassis toimuks üleminek eesti keelele 2026/2027. õppeaastal ja edasi vastavalt aastakäikudele.

Isamaa siin taganenud ei ole: nende soov on, et eestikeelne õpe algaks igas astmes juba 2024/2025. õppeaastal.

Isamaa soov on kolmanda lapse toetuseks 700 eurot. Reformierakonna vastupakkumine on 600 eurot, mille vaatlejate arvates võiks Isamaa vastu võtta. Peale selle tahab Isamaa lastetoetuste iga-aastast indekseerimist, kuid oravad oleksid nõus vaid kolmanda lapse toetuse indekseerimisega – siingi pole edasi liigutud.

 

Kersna astus tagasi

Niigi lombaka valitsuse seisu ei paranda haridus- ja teadusminister Liina Kersna tagasi astumine. Ta tuli küll puutumatult läbi umbusaldusest, aga riigiprokuratuur algatas 30. juunil kriminaalmenetluse möödunud aastal sõlmitud hankelepingu puhul. Uuritakse riigihangete nõuete rikkumist ja usalduse kuritarvitamist, kuigi kellelegi kahtlustust esitatud ei ole. Ent Kersna pidas sõnas, sest oli lubanud kriminaalmenetluse alustamisel ametist lahkuda.

Asi on Covid-kiirtestide hankimises koolidele, kus ministeerium sõlmis hankelepingu ühe firmaga, jättes konkurendid võimaluseta. Riigikontroll märkis toona, et turult pidanuks võtma ka konkureerivad pakkumised. Ent aeg oli kallis. Muide, kiirtestimistega läksid nakatumisnäitajad koolides alla ja tuvastati ligi 40 000 viirusekandjat.

Olukorras, kus praegu on lahtine kõrghariduse edasine rahastamine ja õpetajad ähvardavad sügisel pikaajalise streigiga, kui palku ei tõsteta, on ministeeriumi jäämine juhita väga kahetsusväärne. Kersna taandub ministritöölt nüüd Riigikokku. Siiski, mitte veel. 1. juuli värskeim uudis rääkis sellest, et Kallas ei vii Kersna avaldust presidendile, sest soovib enne uue valitsuse kokku saada ning siis otsustada. Kersnal tuleb jätkata iseenda kohusetäitjana.

 

Kallase-Seedri sõnasõda

30. juunil katkes peaminister Kaja Kallase kannatus ja Madridist antud intervjuus süüdistas ta Isamaad soovimatuses raskel ajal võtta valitsusvastutust ning teha kompromisse. Kallase arvates eelistaks Isamaa praegu olla pigem opositsioonis.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder vastas, et Kallas levitab valesid ning Reformierakond ise pole esitanud koalitsioonileppesse ühtegi ettepanekut või lahendust. Seeder rõhutas korduvalt, et Isamaa pole valitsuskriisi põhjustanud, vaid ikka Reformierakond, mille otsus visata üle parda teine koalitsioonipartner oli kõigile suur ootamatus.

Ei jätnud Seeder ütlemata sedagi, et Reformierakond tahab moodustada eelmise valitsuse jätkuvalitsust, mitte päris uut koalitsiooni. Sellised vastastikused süüdistused tekitavad kahtluse, kas uut võimuliitu on ikka sündimas ja kahtlustele lisas hoogu veel neljapäevane valitsuse otsus.

 

Tallinna haigla jäeti rahata

30. juunil lõi välk selgest taevast. Valitsus otsustas, et Eesti taasterahastu kavast jääb toeta Tallinna haigla ehitus, Turba-Risti raudtee taastamine ja meditsiinikopterite muretsemine.

Põhjendus on selline, et Euroopa Komisjon vähendas hästi toime tuleva Eesti osa Euroopa Liidu rahapotist, mis kahenes 982,5 miljonilt eurolt 862,2 miljonini. Pakett vähenes 120 miljonit, aga see polnud üllatus, sest sellist käiku oli oodata.

Tõsine süüdistus on, et valitsus ei otsinud kärbet 120 miljoni ulatuses, vaid välja visati investeeringuid 360 miljoni euro eest. Tallinna haigla 280 miljonit, raudtee 34 miljonit ja meditsiinikopterite pealt 46,3 miljonit. Postimees täpsustas, et kõik kolm olid olnud Keskerakonna suured eesmärgid ja lubadused.

Kuidas kokku hoitud summat uuesti jagada, pidavat jääma uue koalitsiooni otsustada. Ent kas seda tuleb?

Kriitikaga polnud kitsi Seeder, kes ütles otse välja: „Üks vähemusvalitsus, kui ta üldse tahab Eesti riigis hakkama saada, niisuguselt käituma ei peaks.“

Veelgi reljeefsemad olid sotsid. Tallinna linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski nimetas oravate otsust ropuks sigaduseks, mis tehti poolsalaja ja poliitilise mandaadita. Sotsid on lubanud kujunenud olukorda hinnata ka võimuliidu läbirääkimiste kontekstis.

Seeder meenutaski vanarahva ütlemist, et ei tohi vanasse kaevu enne sülitada, kui uus pole valmis. Öelge mõni hea põhjus, miks peaksid tahtma Isamaa ja sotsid Reformierakonnaga enam ühte heita? Kas poleks parem viia kriis erakorraliste parlamendivalimisteni, mis kindlasti puhastaks õhku ja tooks ilmselt Riigikokku Eesti 200, kuigi nende reitingunäitajad pole ammu kiita.

1.juulil nende ridade kirjutamise ajal peaks peaminister Kaja Kallas olema Tallinnas tagasi ja nüüd peab vähemusvalitsuse juht vaatama, mida ja kas annab praeguses olukorras päästa.

 

 

 

Eesti ootab Madridi otsuste täitmist

Siiani ei ole ükski poliitik Eestis öelnud midagi laiduväärset nende otsuste kohta, mis langetati NATO tippkohtumisel Madridis alliansi idatiiva kaitse tugevdamiseks. Loodetavasti astuti oluline samm edasi.

Eesti sai tippkohtumiselt NATO diviisi juhtimisstruktuuri, Ühendkuningriik määras Eesti kaitseks ühe lisabrigaadi, mis alaliselt jääb paiknema kodumaale ja NATO võttis vastu pikaajalise tegevuskava. Venemaad nimetatakse nüüd Euroopa julgeoleku kõige suuremaks ohuks.

NATO kaitseplaan Balti riikides ei tugine enam heidutusele, mis polnud piisav, vaid tugevdatud kaitsehoiakule. Ehk sõja puhkedes ei lasta enam territooriumi vallutada, et seda siis kangelaslikult vabastada, vaid vastupanu algab agressiooni esimesest sekundist.

Ühisele julgeolekule aitab kindlasti kaasa Soome ja Rootsi kutsumine NATO-sse. Võimalik, et riigikogu koguneb erakorraliselt juba juulis, et anda omapoolne heakskiit Soome ja Rootsi NATO-liikmelisusele.

 

Diviisi staapi hakkab juhtima eestlane

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ütles ERR-ile, et Eesti on diviisi staabi loomiseks valmistunud juba mõnda aega ja seda hakkb juhtima eestlane.

NATO diviisi suurus võib olla kuni 30 000 sõdurit ja sellesse kuuluvatesse brigaadidesse kuulub igaühte erinevatest väeliikidest mõni tuhat sõdurit.

„Nüüd, kui oleme saanud selgemad otsused, siis järgmistel päevadel hakkame tegema otsuseid, millised inimesed diviisi staapi kuuluvad. /…/ Ma arvan, et järgmisel aastal on see üksus omaette täiesti olemas,“ rääkis Herem.

Heremi sõnutsi on oluline, et kindlaks määratakse konkreetne liitlasüksus, kes tuleb Eestisse.

“See saab tundma Eesti olusid, teab, kelle alluvuses, kelle vasakul või paremal tiival ta sõdib, ja kelle side ja logistika valmistatakse ka vastavalt ette,“ selgitas Herem.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas (EKRE) ütles, et liitlased peaks tooma Lätti ja Eestisse kumbagi kaks brigaadi, Leetu aga kolm. See võimaldaks koos kohalike jõududega vastupealetungi. Kunnas ütles, et diviisi staapi juhib see, kellel on rohkem jõude kohal.

Britid on lubanud tuua Eestisse kaudtule- ja õhutõrjerelvi ning koptereid. Eesti keskmaaõhutõrje võimekuse kohta ütles Martin Herem, et selles asjas on kaitsevägi ettevalmistustöö ära teinud.

 

 

 

Valitsus jättis Tallinna haigla toetusrahast ilma

Valitsus otsustas loobuda Tallinna haigla projekti toetamisest taaste- ja vastupidavusrahastust antava rahaga, samuti jäävad toetuseta Turba-Risti raudtee ja mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomine, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Tallinna linna ja sotsiaalministeeriumi lepingu projekti järgi oleks taastekava vahenditest eraldatud haigla projektile toetust 280 miljonit eurot. Tallinna haigla ehituse eeldatav kogueelarve on 550-585 miljonit eurot.

Rahandusminister Keit-Pentus Rosimannus ütles valitsuse pressikonverentsil, et algselt pidi Eesti Euroopa taasterahastust saama 1,1 miljardit, kuid Eesti majanduse parema käekäigu tõttu vähendati seda raha 862 miljonile. Ta lisas, et kiire ehitushindade kallinemine tegi kavas algselt plaanitud projektid kuni 345 miljoni euro võrra kallimaks.

Kuivõrd ehitushinnad on läinud kallimaks ja et osad investeeringuprojektid olid lünklikult ette valmistatud, otsustas valitsus Pentus-Rosimannuse sõnul võtta kolm projekti taastekavast välja – kokku 360,3 miljoni euro eest. Nendest märgilisem on Tallinna haigla rajamine mahus 280 miljonit eurot, Turba-Risti raudtee ehitamine 34 miljoni euro mahus (osa Haapsalu raudtee taastamisest) ning mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomine politsei- ja piirivalveametile 46,3 miljoni euro eest. Projektid olid ettevalmistavas faasis.

Neist raudtee projekt oli samuti Keskerakonna poliitikute üks peamisi prioriteete.

„Meil on olnud soov Tallinna haiglaga liikuda edasi kiiresti. Ja me oleme teadnud, et ettevalmistusega on seotud omad riskid. Vahepeal ei ole riskid maha läinud, pigem on riske juurde tulnud,“ lisas Pentus-Rosimannus.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles, et Tallinna haigla projekti tegi riskantseks ajakavas püsimine. „Tallinna haigla ehituseks saaks Eesti taasterahastust raha üksnes juhul, kui haigla valmib hiljemalt 2026. aasta suveks – haigla rajamise niigi pingelisse graafikusse lisab täiendava riski muutunud turuolukord. Seega risk tähtaja ületamiseks väga suur. Samuti puudub siiani Tallinna linna siduv kinnitus, et linn katab täielikult taasterahastu finantseerimisest puudujääva osa rahastamise. Ka riigikontroll on olnud murelik Tallinna haigla rajamise plaanidega seoses praegustes tingimustes,“ ütles Riisalo.

Pentus-Rosimannus rääkis, et veel keerulisemaks tegi asja Tallinna linna otsus lisada Tallinna haiglale veel üks maa-alune korrus, mis tema sõnul muudaks Euroopa Komisjoni nõutud ajakavas püsimise sisuliselt võimatuks.

Rahandusminister ütles, et nüüd tuleb tehtud muudatused uuesti läbi rääkida Euroopa Komisjoniga. „Me loodame, et aasta teises pooles õnnestub meil komisjoniga see protsess lõpule viia ja seejärel saame tulla selle uuendatud taastekava kinnitamise juurde,“ ütles Pentus-Rosimannus.

Ta rääkis veel, et otsus kolm projekti taasterahastust välja võtta võib anda võimaluse taastekavasse täiendavaid otsuseid lisada. „Oskame täpselt öelda augustis kui suur summa on see, mis pärast kolme projekti välja arvamist taasterahastust kasutada jääb,“ sõnas Pentus-Rosimannus.

Tallinna linnavalitsus on teemaga kursis, kuid soovib oma kommentaarid anda pärast valitsuse ametlikku otsust. Kinnitamata andmetel loobub Tallinna linn ka endapoolsest rahastusest (vähemalt 140 miljonit eurot), kui taasterahastu toetust (280 miljonit eurot) projektile ei tule.

Veel kolmapäeval kiitis Tallinna linnavalitsus heaks Tallinna haigla ehituseks taaste- ja vastupidavusrahastust antava toetuse kasutamise lepingu ja andis linnapeale volituse linna ja sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitav leping allkirjastada.

 

Ossinovski: ropp sigadus

Reformierakonna valitsuse tehtud otsus mitte suunata euroliidu taasterahastust 280 miljonit eurot Tallinna haigla ehituseks on ropp sigadus, ütles sotsiaaldemokraadist Tallinna linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski ERR-ile.

Ossinovski lisas, et tegu on küll mitte formaalselt, küll aga sisuliselt tagasi astunud valitsusega, kes ei peaks nii põhimõttelisi otsuseid tegema. „See, et seda selliselt tehakse, läbi rääkimata, poolsalaja ja ilma poliitilise mandaadita, on ennekuulmatu,“ ütles ta.

Ossinovski sõnul arutatakse seda kindlasti ka käimasolevatel koalitsiooniläbirääkimistel. „Sotsiaaldemokraadid toetavad Tallinna haigla rajamist. Mismoodi see projekt edasi läheb, on edasiste arutelude küsimus,“ märkis ta. See, et Reformierakond ei leppinud otsust tulevaste koalitsioonipartneritega kokku, usaldust kindlasti ei suurenda, lisas Ossinovski.

 

Kiik: Tallinna haiglalt raha äravõtmine oleks tervishoiuvastane kuritegu

Valitsuse väidetav kavatsus loobuda Tallinna haigla rajamise toetamisest oleks viimaste aastakümnete kõige tervishoiuvaenulikum samm, ütles endine tervise- ja tööminister Tanel Kiik (Keskerakond).

„Tallinna haigla projekti äranullimine seaks löögi alla mitte ainult pealinna, vaid kogu Eesti tervishoiusüsteemi toimimise ja tulevase kriisivõimekuse. Kavandatava Tallinna haigla vastutuspiirkond on ligi 600 000 elanikku ning ajas kasvav,“ lisas Kiik.

Ka Kiik leidis, et praegusel vähemusvalitsusel puudub mandaat mitme eelmise valitsuse toetatud suurprojekti mahakandmiseks.

 

Kõlvart: valitsuse argumendid ei ole adekvaatsed

Valitsuse otsus mitte eraldada Tallinna haigla rajamiseks taasterahastust toetust tähendab, et suurhaigla ehitus pole enam võimalik, ütles saates „Uudis+“ Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

Kõlvart sõnul oli Tallinn valmis selleks, et riik ei anna Tallinna haigla rajamiseks ligikaudu 100 miljoni eest toetust riigieelarvest, kuid otsus ära võtta ka taasterahastust loodetud 280 miljonit eurot tuli ootamatult. „Selleks meil analüüs puudub. Aus vastus on, et sellise otsusega valitsus pani selle projekti peale risti. See tähendab et Tallinna haiglat ei tule,“ lausus ta.

Kõlvarti sõnul pole Tallinnal plaan B-d, nagu näiteks Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla renoveerimine.

 

Michal: Kõlvart peab tagasi astuma

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Kristen Michal märkis, et lõppkokkuvõttes oli ikkagi Tallinn see, kes asjadega hakkama ei saanud. Seetõttu tuleks Kõlvartil ametist lahkuda, lisas ta.

„Oli teada, et kui Euroopa raha tuleb, et seal on tähtajad. Sai vesteldud linnapeaga, kas volikogus selgitatud, et see on sellise mastaabiga projekt, et selle läbikukkumisel tuleb linnapeal ametist lahkuda. Linnapea volikogu ees kinnitas, et ta isiklikult vastutab selle projekti eest ja nüüd selgub, et tänaseks ei ole endiselt vajalikud rahastusotsused tehtud,“ lausus Michal.

Michal märkis, et arvestades, et Tallina haigla projekti suhtes olid kriitilised ka riigikontroll ja erialaseltsid, siis ei saa Tallinn kuidagi väita, et kõik on nende poolt korras.

„Rahaasjades ei olnud ju tegelikult selgust Tallinna linnas ja tähtajad logisesid. Analüüsi võib teha, aga see oli läbikukkumine Tallinna linnale, selles ei ole kahtlust,“ ütles Michal.

 

 

 

Estonia vraki autotekki hakatakse uurima spetsiaalse robotiga

Maist juunini kestnud uuringutega jõuti Estonia vraki autotekil 15 meetri kaugusele sissepääsust, kuid spetsiaalse robotiga tahetakse jõuda 45 meetri kaugusele, et uurida seestpoolt ka suurt auku vraki paremas pardas, edastas Rahvusringhääling (ERR) kokkuvõttes pressikonverentsist.

Allveerobotiga tehtud fotogramm-meetrilise uuringuga tehti üle 40 000 pildi ning nende põhjal pannakse kokku Estonia digitaalne mudel, ütles pressikonverentsil ohutusjuurdluse keskuse juht Rene Arikas.

Sisse pääseti ka Estonia autotekile, kuid vaid 15 meetri kaugusele sissepääsust. Arikase sõnul nähti kaameraga autode osi, kilekotte, kaableid, trosse. Kaugemale minna ei riskitud, sest oht kaotada allveerobot oli liiga suur.

„Autoteki puhul on oluline ka see, et ilmselgelt on vaja järgmiste uuringute ajal kasutada teistsugust tehnoloogiat, et kogu autotekk jäädvustada nii videopilti kui ka fotogramm-meetriliselt salvestada. Lahendus tuleb veel välja töötada, see saab olema eriline allveerobot, mis peab suutma salvestada 360 kraadi pilti,“ rääkis Arikas, lisades, et välistada ei saa, et tekib vajadus minna tuukritega sisse.

Ligipääsetav ala autotekil on Arikase sõnul 45 meetrit. Uurijaid huvitavad kinnitusmaterjalid ning sõiduautode tuvastamine, samuti on küsimusi erinevate uste kohta. Samuti pääsetakse nii seestpoolt ligi paremas pardas asuvale suurele augule, mida soovitakse Arikase sõnul veel mõõta.

Arikas ütles nädala eest ERR-ile, et vigastus Estonia paremas pardas osutus seni arvatust märksa suuremaks, ulatudes üle 40 meetri. „See on deformatsioon, mis tähendab, et seal on läbivad augud, praod, muljumised, välisplaadistus on kohati sissepoole. Kuna vigastus jätkub laevakere all, siis me ei näe selle koguulatust, aga nähtav osa on seal 40 meetri piirkonnas,“ lausus ta.

 

Luuakse digitaalne kaksik

Järgmiseks hakatakse Arikase sõnul töötama fotogramm-meetrilise uuringu andmetega, et luua vraki ja merepõhja mudel. See peaks aega võtma kaks kuud, kui mudel on augusti lõpuks või septembri alguseks valmis, tutvustatakse seda ka avalikkusele. Selleks ajaks peaks olemas olema ka akustilise uuringu aruanne.

Estonia digitaalse kaksiku loomine liigub edasi sügisel, lisas Arikas.

Siiani on plaaniks jäänud ferromagnetilise uuringu tegemine, sest esimene hange luhtus huviliste puudumise tõttu. Arikase sõnul kuulutatakse sügisel välja uus hange.

„Põhieesmärk on leida üles Atlandi luku fragmendid, võimaluse korral Atlandi luku polt ja ka erinevad metallitükid, mis on eraldunud laevast,“ lausus ta.

Paralleelselt on plaanis ka uuring, mis annaks aimu, kus eraldunud esemed paiknevad ja mis need on, et tuvastada Estonia uppumise teekond ja saada kellaajaline mõõde, mis hetkel mingi tükk eraldus, ütles Arikas.

Lisaks on uurijatel plaanis võtta Estonia vraki pealt erinevaid metalliproove, et tuvastada vigastuste põhjused, ning tuua üles kolm-neli akent, et teha kindlaks nende vastupanuvõime veesurvele. Viimasena on plaanis välja tuua vööriramp, et uurida, miks see tuli hingede küljest lahti.

Estonia vraki uuringute lõpparuanne peaks suure tõenäosusega valmima järgmise aasta kevadel, ütles Arikas.

 

 

 

Puidutööstur: Eesti lasi end panna Läti ja Soome suhtes ebavõrdsesse seisu

Eesti nõustumine Euroopa maakasutuse ja metsanduse valdkonna (LULUCF) süsiniku sidumise eesmärkidega paneb Eesti ebavõrdsesse seisu võrreldes naabrite Läti ja Soomega ning kaotab metsasektorist tuhandeid töökohti, mida pole võimalik asendada, kirjutas Tallinna Eesti Päevalehes puidutööstur Jaak Nigul.

„Eesti järgmiseks tubliks saavutuseks saab LULUCF. Kuuldavasti on ka siin nii mõnigi riigiametnik näinud kõvasti vaeva, et muuta valitsuse 2022. aasta jaanuari ametlikke seisukohti ja lobistanud Euroopas selle nimel, et Eesti ikkagi karmimad piirangud kaela saaks,“ märkis Nigul.

„Maapiirkondadest kaovad tühised 14 000 töökohta, meie SKP väheneb 2,5 protsendi võrra /…/ Aga me näeme Euroopas väga tublid välja! Sest kui Eesti eesmärk on siduda 2,5 miljonit tonni süsinikku aastas, siis Läti eesmärk on ainult 0,8 miljonit tonni ja Soome kauples endale erandi. Holland võib sidumise asemel lihtsalt vähem emiteerida, sest neil metsi nagunii enam pole ning nad ei kavatse neid ka tulbipõldude asemele istutada, sest tulbid on siiski nii ilusad ja vajalikud Brüsseli vaasides,“ kirjutas Nigul.

Eestis toovad LULUCF-i piirangud maal Niguli sõnul kaasa uue töökohtade kadumise laine – oma elamine ja maksuraha kolitakse lõplikult linnadesse ja naaberriikidesse, sest loodusturism ei suuda kaduvaid töökohti asendada.

„Naiivsusel põhinevad otsused toovad ühiskonnale ilmselt rohkem kahju kui korruptsioon,“ lisas Nigul. „Kui üritada majandusmetsi majandada nagu kaitsemetsi, siis me neist enam tarbepuitu ei saa. Loodusseadused ei võimalda seda. Kuid eks teiste metsades ja teiste raha eest ole hea neid katsetusi teha ning heietusi jagada. Otsesed kahjud jäävad ju metsa tegelike omanike kanda ja ühiskonna kahjude katteks saab raha küsida valitsuselt. Lihtne!“

 

Eesti soovitud tulemust ei saanud

Euroopa Liidu riikide keskkonnaministrid leppisid ööl vastu kolmapäeva (29. juuni) Luxembourgis kokku kliimapaketi Eesmärk 55 koosseisu kuuluvas viies õigusaktis, mis jõustumisel toovad muutused energeetika, transpordi, põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas.

Eestit läbirääkimistel esindanud keskkonnaministri kohuseid täitev maaeluminister Urmas Kruuse tunnistas, et Eesti põhimurele, milleks on ebaproportsionaalne süsiniku sidumise eesmärgi suurenemine, täielikku leevendust ei saadud.

„Jah, tõepoolest, me ei saanud täiendavat lisakompensatsioonimehhanismi, mida soovisime. Aga kogu paketti tervikuna vaates annab meile ikkagi võimaluse,“ lisas minister. „Ja üks oluline asi, mis vaadatakse kindlasti 2024-25 aastal üle, on seotud metsade vanuselise struktuuriga ja selle arvesse võtmisega. Praegu me tegelikult seda otsest arvesse võtmist ei saanud, aga see vaadataks täiendavalt 2024. aastal üle. Ehk igal juhul see töö jätkub,“ rõhutas Kruuse.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun rääkis ERR-ile, et loodab kokkuleppe järel ei algaks järsk raiemahu piiramine, vaid LULUCF-is ettenähtud eesmärkide täitmiseks otsitakse muid meetmeid.

Jaak Nigul on ettevõtja ja mööblitootja Tarmeko juht.

 

 

 

Loode-Eestis tuvastati taas maavärin

28. juuni õhtul kell 20.34 tuvastas Soome-Eesti seismiline seiresüsteem Loode-Eestis Alliklepa lahe suudmeala all, Pakri saartest läänes maavärina magnituudiga 1,4. Maavärina asukohaks määrati 59,284 °N, 23,758 °E (Eesti koordinaatsüsteemis X: 6571776, Y: 486206) ja sügavuseks umbes neli kolimeetrit, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Samale asukohale väga lähedal toimus maavärin 13. juunil kell 6.10 magnituudiga 2,3.

Eesti Geoloogiateenistuse seismoloogi Heidi Soosalu hinnangul oli 13. juuni maavärin seismilise energia vabanemise poolest oli ligi 22 korda suurem kui teisipäeval järgnenud järeltõuge.

„Maavärinad võivad esineda seeriatena, mille käigus suuremale sündmusele võivad eelneda väiksemad eeltõuked või järgneda järeltõuked. Selliseid juhtumeid on Eestis täheldatud harva,“ selgitas Soosalu.

Ta meenutas, et 16. oktoobril 1877 kogeti Haapsalu piirkonnas magnituudiga 3,0 maavärinat, millele eelnes üsna vahetult magnituudiga 2,6 eeltõuge.

Eesti kõigi aegade suurimale, 25. oktoobril 1976 toimunud magnituudiga 4,5 Osmussaare maavärinale (epitsenter 59,26 °N, 23,39 °E) kaasnesid mitmed järeltõuked nii vahetult kui järgneva kuu jooksul.

„Meie kõige värskem maavärin kinnitab nii ajalooliselt kui seismiliste mõõtmiste baasil tehtud ülestähendust, et Loode-Eesti on meie riigi seismiliselt aktiivseim piirkond,“ selgitas Heidi Soosalu.

 

 

 

Kersti Kaljulaidi büroosse murti sisse

2. mai varahommikul lõhuti Tallinnas endise presidendi Kersti Kaljulaidibüroo aken, kirjutas nädalaleht Eesti Ekspress.

Aknast sisenenud kurjategija varastas Tartu mnt 85 asuvast büroost ligikaudu 2700 euro väärtuses fototehnikat. Varastatud esemed kuuluvad presidendi kantseleile. „Fototehnikaga koos viidi kaasa mälukaart,“ kinnitas presidendi kantselei Eesti Ekspressile. Varastatud mälukaardil olid pildid Kaljulaidi viimastest kohtumistest. „Midagi muud kaasa ei viidud.“

Põhja prefektuuri kriminaalpolitseinikud alustasid sissemurdja tabamiseks klaperjahti. Mitu nädalat kestnud uurimise tulemusel vahistati 46-aastane Deniss Lvov. Ta on kogenud sissemurdja ja varas, keda on aastate jooksul sarnaste kuritegude eest korduvalt karistatud.

Varastatud fototehnikat ja mälukaarti koos Kaljulaidi piltidega pole õnnestunud siiani üles leida. Deniss Lvov on omaaegse allilmaautoriteedi Oleg Lvovi (1954–2020) poeg.

Et fototehnika ja presidendi pildid võis varastada just Deniss Lvov, tõendavad politsei käsutuses olevad valvekaamerate salvestised. Kuriteo uurimist juhtiva ringkonnaprokurör Andrei Voronini sõnul on ühelt salvestiselt näha, kuidas varas ronis Kaljulaidi büroosse aknast sisse jalgade rippudes.

Uurimise andmetel võib Lvov olla veel kahe sissemurdmise taga. Nii tungiti mai algul akna purustamise teel ka Vase tänaval Tallinna Soome kooli. Sealt viis varganägu kaasa sülearvuti. Lisaks kahtlustatakse Lvovi selles, et ta ähvardas Kopli trammipeatuses trammijuhti relvataolise esemega. Lvovi väitel oli ta joobes ega mäleta talle ette heidetavast teost ööd ega mütsi.

 

 

 

Haapsalu Tšaikovski festivalist sai Haapsalu Valgete Ööde festival

30. juunil algas nädala lõpuni kestev Haapsalu Valgete Ööde Festival, mis varem kandis Tšaikovski festivali nime, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Romantilisele muusikale keskenduv festival toob kohale nii Eesti muusikuid nagu Trio Hämarik, Marcel Johannes Kits ja Tallinna kammerorkester eesotsas dirigent Andres Kaljustega kui ka Läti segakoori Latvija ja ansambli DaGamba.

Otsus varem Tšaikovski festivalina tuntud ürituse nime muuta sündis Eesti Kontserdil Venemaa täiemahulise sissetungi järel Ukrainasse. Ühtlasi loobuti tänavu ka Venemaa muusikute esinema kutsumisest.

„Esiteks ta on nüüd selle nime all ja selle programmi ja egiidiga toimunud kuus aastat ja mingis mõttes hakkab selline esimene ring peale saama repertuaarile. See annab meile suurepäraselt võimaluse laiendada kava, laiendada tegevusi, laiendada muusikalist programmi ja kogu muud juurde kuuluvat. See on ühele festivalile hea võimalus. Tšaikovski muusikat me loomulikult mängime, aga praegu väikene ümbernimetamine tuleb ainult kasuks,“ selgitas Haapsalu Valgete Ööde Festivali produtsent Tuuli Metsoja.

 

 

 

Jäätisetootjad teevad klassikalised 100-grammised pakendid väiksemaks

Möödunud sajandi klassikalised 100-grammised pulga- ja topsijäätised asenduvad uute, kuid aina väiksemate jäätistega, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Koorejäätis Regatt ja Eskimo kaalusid varem 100 grammi nagu enamik jäätisi. Nüüd on nende kaal aga pea poole väiksem – vastavalt 55 ja 57 grammi. Balbiino turundusdirektor Anne Tääkre sõnul ei ole nad vähendanud olemasolevate jäätiste kaalu, küll on aga toonud müügile uusi väiksemaid.

Seega on näiteks Balbiino enimmüüdud Vanilla Ninja jäätis alates 2003. aastast kaalunud 80 grammi. „Seda oskan päris täpselt öelda, seda ei ole keegi puutunud,“ ütles Tääkre.

Nii ka Premial. „Väikse Tomi lõpptulemus on alati 60 grammi. Samuti on Eriti Rammusa seeria koonusjäätised olnud ühesuguse kaaluga ehk 100-grammised alates aastast 2010,“ sõnas Premia tegevjuht Aivar Aus.

Jäätisetootjad ütlevad, et klientide sõnul on jäätised liiga suured. Seepärast ongi nad uusi väiksemaid jäätiseid turule tooma hakanud, nagu Premia Tähe Stikk (55 grammi) ja Balbiino Vanilla Ninja Mini (42 grammi).

Premia tuli välja ka uute toodetega: viiekaupa pakis Väike Tom ja Väike Tom Küpsik.

La Muu tegevjuht ja asutaja Rasmus Rask rääkis ERR-ile, et nemad on oma vahvlijäätiste mahtu vähendanud 150 milliliitri pealt 130 milliliitrile. „Tegime tegelikult väiksema formaadi, et see oleks meile odavam. Nii saime ka pakendi uuenduse teha,“ lausus Rask. Samuti ütles ta, et nad tegid jäätise teadlikult väiksemaks, et see oleks inimestele taskukohasem.

„See pole kinni hinnas, vaid trend on osta pulgajäätist koju. Ehk kui sul tekib kodus tahtmine võtta üks jäätis, siis sellisel juhul on see suur jäätis, nii nagu nad vanasti olid, liiga suur,“ rääkis Tääkre Balbiinost. „Sellistes mitmikpakkides ja multikarpides on just väiksemad jäätised, sest inimene võtab sealt korra jäätise, sest tahab just seda parajat portsu.“

„Ostetakse hea meelega väiksemaid. See on puhtalt tarbija sisendist tulnud. Premial oli Mesikäpa jäätis, koonuses, see oli selline väike, ja see sai positiivset tagasisidet palju, et ta oli väike, just lapsele paras,“ rääkis Tääkre.

Premia tegevjuhi Aivar Ausi sõnul on tarbijad viimastel aastatel toidu suhtes üha teadlikumaks muutunud. „Tõime 2018. aastal turule 47 protsenti vähema suhkruga jäätise, et tulla vastu ka nende tarbijate ootustele, kelle sooviks on oma suhkrutarbimist oluliselt vähendada, kuid soovivad aeg-ajalt siiski lubada endale väikse magusaampsu,“ rääkis Aus.

 

 

 

Keskkonnaagentuur: juuni jääb tõenäoliselt suve kõige kuumemaks kuuks

Keskkonnagentuur prognoosib, et kuumalaine vaibub järgmisel nädalal ning 30-kraadist kuumust sellel suvel Eestis enam ei tule, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Keskkonnaagentuuri ilmaprognooside osakonna juhataja Jüri Joonase sõnul jäävad temperatuuride laed selliseks, nagu need viimastel päevadel olnud on, ehk ligi 32-kraadisteks.

Sünoptikud prognoosivad kuuma käesoleva nädala lõpuni: „Kuumarekordeid ei paista, üle 35 minekut ei ole praegu üldse näha.“

Joonase sõnul hakkab tõenäoliselt uuest nädalast päev-päevalt paari kraadi võrra jahedamaks minema. „Temperatuur kukub ilmselt järgmise nädala keskpaigaks sellise tavapärase 23-kraadise Eesti suveilma juurde,“ ütles Joonas.

Kui varem on aasta kõige kuumemad kuud olnud juuli ja august, siis keskkonnaagentuuri ilmavaatluse osakonna hinnangul näib selle aasta kuumus juuniga piirduvat. Eesti laiuskraadil on võrdlemisi kõrge niiskustase iseloomulik, seetõttu on siinne 30 kraadi inimesele tunduvalt keerulisem kui lõuna pool.

„Meil on niiske kliima, palju metsa ja vett, seepärast ongi nagu saunas,“ lausus Joonas.

Sünoptikud mõõtsid Eesti seni kõrgeima temperatuuri +35,6 kraadi 1992. aastal Võrus.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Aune Annus-Urmeti sõnul on nii mitmetes siseveekogudes kui ka avamerel juba vetikate õitsenguid näha.

Annus-Urmeti sõnul näitavad viimased juunikuu proovid, et veekvaliteet on väga hea.

Kuumus suplushooaja pikkust ei mõjuta, see kestab ikka 1. juunist 31. augustini.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here