Nädal Eestis: Vormsi ja Hiiumaa rannikualad said suuremast reostusest puhtaks. Norstati reitingud: EKRE toetus on viimastel nädalatel langenud. Eestis jätkub hinnakasv ka suvel. Tallinna Jaani kirik sai kümme uut vitraažakent. Kõrgkoolide rahapuudus võib viia õppemaksu kehtestamiseni. Laste ja vanemaealiste arv on kümne aastaga kasvanud, tööealiste arv langes. Punasel väljakul maandunud mees sai Saka mõisa mälestusmärgi. Kohus mõistis Hiina luurega koostöö teinud naise 8,5 aastaks vangi. Eesti saab juurde kaks lipupäeva

0
114

FOTOKOLLAAŽ: Eesti Päevaleht

 

Päästeamet: Vormsi ja Hiiumaa rannikualad said suuremast reostusest puhtaks

Suuremahuliste reostuskorjetööde käigus said nii Vormsi, kui Hiiumaa rannikualad suuremast reostusest puhtaks, teatas päästeamet.

Kohapealsete päästetööde juhi Hannes Aasma sõnul said vabatahtlike abil kõik planeeritud alad koristatud. Paraku jäi öösel tõusnud vee alla Kärdla ja Lehtma vaheline Tareste lahe karjamaa osa ja mõned väiksemad lõigud veel. „Neid alasid monitoorime tähelepanelikult edasi, sest sellelt alalt on tõenäoline leida masuuti, kui veetase taas alaneb,“ ütles Aasma.

Hiiumaa koristustöödel osales ligikaudu 110 vabatahtlikku, kelle töid ja tegemisi koordineeris 20 päästeameti töötajat.

Lääne regionaalse staabi juhi Vaiko Vatsfeldi sõnul on nädala jooksul saarte rannikutelt kokku kogutud 6,1 tonni masuudijäätmeid, millest Hiiumaalt ca 2600 kilo ja Vormsilt ca 3500 kg.

„Merevee tõusud ja tuule suunad võivad reostuse liikumist mõjutada ning jätkuvalt masuuditükke randa uhtuda, seetõttu võib rannaaladel tõenäoliselt veel mitmeid nädalaid leida reostuse jääke. Jätkame pidevat rannikuääre seiramist, et reostuskorjetöödega jätkata koheselt, kui tekib vajadus,“ kinnitas Vatsfeld.

Päästeameti juhitava ulatusliku rannikureostuse likvideerimisega tegelesid ka Hiiumaa ja Vormsi vallad, Haapsalu linn ning keskkonnaamet. Koristusaktsiooni toetasid Palade põhikool, politsei- ja piirivalveamet, Kaitseliit, Eestimaa Looduse Fond, leskkonnaagentuur ning TS Laevad OÜ.

Tahke kütteõli Eesti vetesse jõudmise tekkepõhjus on veel selgumata, kuid ulatuslikult sai reostatud 50 kilomeetrit Hiiumaa ja 21 kilomeetrit Vormsi rannikut.

 

 

 

Norstati reitingud: EKRE toetus on viimastel nädalatel langenud

Viimaste küsitlustulemuste põhjal liigub Reformierakonna toetus jätkuvalt tõusvas joones, ent populaarsuselt teisel kohal olev EKRE on viimastel nädalatel toetust kaotanud, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti küsitlusest, mida vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,7 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 19,4 protsenti ja Keskerakonda 16,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Alates veebruari algusest on peaministripartei toetus kasvanud 13,4 protsendipunkti võrra. Teisel kohal olev EKRE on viimastel nädalatel toetust kaotanud ning esimest korda natuke enam kui aasta jooksul jääb rahvuskonservatiivide toetus Norstati küsitluses allapoole 20 protsendi piiri.

Keskerakonna toetus on alates märtsi algusest kõikunud 16–18 protsendi vahel ning praegu selge trend puudub.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (12,9 protsenti), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,2 protsenti) ning Isamaa (6,4 protsenti). Eestimaa Roheliste toetus püsib 1,8 protsendi peal.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 51 ja opositsioonierakondi 33 protsenti vastajatest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 4.–30. maini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

 

 

 

Eestis jätkub hinnakasv ka suvel

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli Eesti maikuu inflatsioon 20,1 protsenti, mis on euroala riikidest kõige kiirem hinnatõus. Ligi poole Eesti inflatsioonist moodustasid energiahinnad. Majandusteadlased prognoosivad hindade kasvu ka suvekuudeks, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Kui kuu aega tagasi oli Eesti inflatsiooninäit 19 protsendi peal, siis nüüd on see tõusnud 20,1-ni. Taoline hinnatõus oli Eestis viimati 1990-ndatel.

Makroökonoomika professor Raul Eamets põhjendas, et järsult kallinenud energiakandjate hinnad mõjutavad osa riike rohkem, teisi vähem. „Energeetika- ja majapidamiskulud on Eesti keskmisel majapidamisel suhteliselt olulised, ehk kui eluasemega moodustatud kulu moodustab suure tüki kogu tarbimiskorvist, siis see viib ka üldise hinnatõusu üles. Lihtsamalt öeldes, keskmine sakslane kulutab oma majapidamise peale palju vähem raha kui keskmine eestlane. Kui see majapidamise ja elamise hind tõuseb, siis ka hinnatõus on suurem,“ lausus Eamets.

Kõrge inflatsiooni teine põhjus on võrdlusbaas, sest eelmise aasta mais oli hinnakasv maas pandeemia tõttu. Samas on nii viimaste aastate palgakasvu kui ka koroonapiirangutega eestlastele kogunenud säästud, mida nüüd kulutatakse.

„Koroonapiirangutest ja kriisist kolm Balti riiki tulid kiiresti välja ja majandus taastus. Ka nõudluse pool on olnud tugev. Seda näitab palgakasv, tööjõukasv,“ ütles Tartu Ülikooli majandusteadlane Urmas Varblane.

Teadlaste sõnul on selge, et suvel hinnatõus eriti ei pidurdu. „Võime selle sõja järelmina tõenäoliselt näha ka toidukaupade hindade kasvu, just importtoidukaupade. Need kaubad, mida me ise valmistame, seal võib-olla see hinnatõus nii järsk ei ole,“ lausus Varblane.

„Me näeme, mis toimub tanklates, toorme kallinemine. Need tegurid lähikuudel kuhugi ei kao ja see tähendab, et ka hinnatõus, inflatsioon on suhteliselt kõrge. Mis on oluline, et hinnatõus võib aeglustuda, aga hinnatase jääb kõrgeks,“ lausus Eamets.

Varblase sõnul ei suuda Eesti oma väiksuse tõttu ise inflatsioonile mõjusalt vastu astuda, vaid juhtiv roll on Euroopa keskpangal. „Mõned analüütikud ütlevad jällegi et Euroopa keskpank on jäänud hiljaks oma sammudega, sest intresside tõstmise reaalne mõju avaldub kuskil aastase viiteajaga,“ märkis ta.

 

 

 

Tallinna Jaani kirik sai kümme uut vitraažakent

Tallinna Jaani kirikus on valmis saanud kümme uut vitraažakent, mille autor on kunstnik Dolores Hoffmann, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

FOTO: ekraanitõmmis

 

1944. aasta märtsipommitamisel purunesid kõik Jaani kiriku vitraažaknad ning need lapiti õhukese klaasiga. Lisaks vitraažide valmistamisele oli nüüd tarvis vahetada ka akende raamid ning muuta aknad helikindlamaks, et kirikusse ei kostaks tänavamüra.

„Jaani kirik on evangelist Johannese kirik ja kahel pool on kuus vitraaži – kolm ja kolm –, mis kõnelevad Johannese evangeeliumi erilugudest, sellistest, mida teistes ei ole ja mis on väga, väga tuntud. Ja viimased neli, mis on Vabaduse väljaku pool, seal on evangelistid Johannes, Luukas, Markus, Matteus. Nendest kaks –Johannes ja Luukas – hakkavad varsti pimedal ajal olema valgustatud seestpoolt. Kujutate ette, Vabaduse väljakul 15 ruutmeetrit Dolores Hoffmanni säravaid vitraaže on õhtusel ja öisel ajal valgustatud rahva poole,“ rääkis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu.

 

 

 

Kõrgkoolide rahapuudus võib viia õppemaksu kehtestamiseni

Kõrgkoolidel on praegu puudu umbes 100 miljonit eurot. Kui riik ülikoolidele appi ei tule, võib kõrghariduse omandamine muutuda osaliselt või täielikult tasuliseks, resümeeris Rahvusringhääling (ERR).

Kui kehtestada ülikoolides õppemaks, nii et üliõpilane tasub kõik oma kulud ise, võib Eesti kaotada häid spetsialiste. „Ümbruskonnas on väga palju riike, kus õppekavad on tasuta, aga kui räägime sellisest kvaliteedi maksust või õpilase omaosaluse maksust, mis oleks suurusjärgus 100 eurot kuus, siis ma arvan, et see tegelikult väga suur osakaal ei oleks, sest ükskõik, mis riiki siin lähikonnas minna, siis elukalliduse tõttu need lisakulud, mis tekivad teises riigis elamisega tõenäoliselt ületavad selle vahe,“ selgitas haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Mario Kadastik.

Kõrghariduse maksustamise positiivne külge oleks, et õpilased oleksid motiveeritud õppima ja ei jätaks nii suure tõenäosusega ülikooli pooleli. „Tudengid valiksid täpsemalt neid erialasid, mida nad päriselt soovivad õppida, mis neile reaalselt kas huvi poolest või töö mõttes tulevikus kasuks tuleb. Nad võtaksid seda tõsisemalt, nende osas, kes muidu läheksid ehku peale.“

Kui kõrgharidus muutub tasuliseks, peab riigil olema selge toetusmeede näiteks õppelaenu näol. „Tuleb ka läbi mõelda selle õppelaenu igasuguse hilisema tagasimaksmise, hüvitamise, võimaliku tuleviku tööandja poolse hüvitamise ja kõik muud sellised skeemielemendid.“

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles, et ülikoolide esimene valik oleks pakkuda tasuta õpet. „Kui seda tasulisust kaaluda, siis see on tuleviku arutelu küsimus, et millise kõrgharidusega me Eestis üldse edasi läheme. Kõigepealt tuleb see suur auk, mis on tekkinud, ikkagi riigi rahast ära katta.“

Aune Valgu sõnul ei tohi riik kehtestada õppemaksu nii, et õpilased peavad selle kohe enda taskust kinni maksma, sest kõigil ei ole sellist raha. Tartu Ülikooli õppeprorektor lisas, et õppemaks ei tohiks olla üle 2000 euro.

„Kui meil oleks täismahus õppemaks, siis üliõpilased hakkaksid vaatama tasuta kõrgharidussüsteemide poole meie lähiümbruses või ka nende süsteemide poole, nagu näiteks Holland, kus sa ikkagi maksad osaliselt oma õpingute eest, aga sinna ligipääs Eesti tudengitele on lihtne ja vaba.“

 

 

 

Laste ja vanemaealiste arv on kümne aastaga kasvanud, tööealiste arv langes

Rahvaloenduse andmete kohaselt on Eesti rahvastik viimase 10 aastaga kasvanud ja inimesed elavad kauem, kuid tööealiste arv on langenud, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv, selgub 2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmetest.

Möödunud aasta lõpu seisuga elas Eestis alaliselt 1 331 824 inimest ehk 2,9 protsenti rohkem kui kümme aastat tagasi. Neist 47,6 protsenti moodustavad mehed, kelle osakaal kasvas 1,2 protsendipunkti. Naiste osakaal on 52,4 protsenti.

Keskmine Eesti elanik on 42,2-aastane ehk 1,4 aastat vanem kui oli keskmine elanik 2011. aastal.

„Rahvastiku vananemise positiivne külg on see, et 80-aastaste ja vanemate inimeste arv on suurenenud – ehk meie inimeste eluiga pikeneb ning eriti on seda märgata meeste osas. Võrreldes eelmise loendusega elavad mehed keskmiselt kolm ja naised 1,7 aastat kauem,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.

„Väljakutseks on rahvastiku mõistes viljakas eas naiste osakaal, mis on kahanenud, ent väikeseks leevenduseks on siin suurenenud sünnitatud laste arv naise kohta ja laste arvu juurdekasv,“ ütles Trasberg.

 

Eestlased on kolinud maalt väikelinnadesse

Lapsi elab alaliselt Eestis 217 792, mida on üheksa protsenti rohkem kui 10 aastat tagasi. Vanemaealisi on kokku 272 164 ehk 18,6 protsenti rohkem kui eelmise rahvaloenduse ajal. Tööealisi on kokku 841 868 – see näitaja on vähenenud 2,7 protsendi võrra.

Eesti elanikest 61,2 protsenti elab linnades, 10 aastaga on linlaste osakaal kasvanud 4,2 protsendi võrra. Seejuures on väikelinnaliste piirkondade elanike arv on 10 aastaga kasvanud 12,8 protsendi võrra.

Trasbergi sõnul on hoogustunud valglinnastumine. „Tung suurematesse linnadesse elama asuda on stabiliseerunud või lõppemas, kuid maapiirkonnad pole selle arvelt väga võitnud – eriti just lastega pered eelistavad järjest rohkem suurlinnade ümbruste väikelinnu,“ ütles ta.

Eesti rahvastik on 2011. aastaga võrreldes mitmekesisem, samal ajal on kasvanud ka eestlaste arv.

„Viimase 10 aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste ja emakeelte arvukus, sealjuures ei ole muutus tulnud eestlaste arvelt, vaid eestlaste osakaal on jäänud pea samale tasemele. Ka eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste arv püsib stabiilsena. Kasvanud on Eesti kodanike arv, Vene ja Valgevene kodanike arv on aga languses,“ sõnas Trasberg.

 

Eestlaste arv on kasvanud

Eestis elab inimesi 211 eri rahvusest, mida on 31 võrra rohkem kui 10 aastat varem. Siin on esindatud 151 erinevat kodakondsust ehk 33 võrra rohkem kui 10 aastat tagasi.

Eestis elavatest inimestest 69,4 protsenti on Eesti rahvusest, 20 aastat tagasi oli eestlaste osakaal 68,3 protsenti.

10 aastaga kasvas eestlaste arv ligi kaks protsenti, venelaste arv langes 3,4 protsenti, valgevenelaste arv langes 7,7 protsenti.

Ukrainlaste arv on kasvanud 23 protsenti. Peab arvestama, et statistikas ei kajastu sõjapõgenikud, kes on Eestisse tulnud pärast loendusmomenti. Lätlaste arv kasvas tervelt 117 protsenti.

Eestis räägitakse 243 erinevat emakeelt, mis on 86 võrra rohkem kui 2011. aastal ning enam kui kaks korda rohkem kui aastal 2000. Eesti emakeele osakaal on 20 aastaga jäänud praktiliselt samale tasemele ehk 68 protsendi juurde.

 

 

 

Punasel väljakul maandunud mees sai Saka mõisa mälestusmärgi

Saka mõisa pargis avati mälestusmärk Saksa noormehe Mathias Rusti Punasel väljakul lõppenud lennule, mille trajektoor läks just 35 aastat tagasi üle ka Kirde-Eestist, edastas Rahvusringhääling (ERR).

FOTO: Rene Kundla / ERR

 

Arhitekt Kristiina Renteri jooniste põhjal tehtud mälestusmärk kujutab lennuki maandumisrada.

Hoolimata pilves ilmast tegi Rusti lennuki sarnase lennumasinaga mälestusmärgist ülesõidu eralendurist koolijuht Hendrik Agur.

Mälestusmärgi omaniku Tõnis Kaasiku sõnul saab Mathias Rusti teosse suhtuda mitmeti. „Loomulikult oli see avantüür ja tohutu risk. Mõni nimetab seda kangelasteoks. Need, kes pagunid ja ameti kaotasid, nimetasid seda lääne salateenistuste sepitsuseks. Mõni arvab, et see oli lihtsalt ühe 18-aastase Saksa poisi seiklushimu,“ rääkis Kaasik.

 

 

 

Kohus mõistis Hiina luurega koostöö teinud naise 8,5 aastaks vangi

Harju maakohus tunnistas reedel Gerli Mutso süüdi kahes riigivastases ja ühes narkokuriteos ning mõistis talle karistuseks kaheksa aastat ja kuus kuud vangistust, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Kohus leidis, et Mutsole esitatud süüdistused nii Eesti Vabariigi vastases vandenõus, Eesti Vabariigi vastases luuretegevuses osalemises ja selle toetamises kui ka narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslikus käitlemises on kohtus uuritud tõenditega täielikult tõendamist leidnud.

Kohtule esitatud tõendite pinnalt ei jäänud mingit mõistlikku kahtlust selles, et Mutso lõi teadlikult Eesti Vabariigi vastase suhte Hiina rahvavabariigi sõjaväeluurega ja pidas seda eesmärgiga neid abistada, märgiti maakohtu teates.

Samuti osales Mutso Eesti Vabariigi vastases luuretegevuses ning selle toetamises. Samuti on tõendamist leidnud see, et Mutso sai oma tegevuse eest vastutasuna kokku vähemalt 21 607 eurot, mis sisaldas nii saadud rahalist tasu kui ka muid hüvesid.

Riigivastaste kuritegude osas otsustas kohus suurendada prokuratuuri poolt taotletud karistust ja mõista Eesti Vabariigi vastase vandenõu toimepanemise eest Gerli Mutsole neli aastat ja kuus kuud vangistust, Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevuse ja selle toetamise eest kaheksa aastat ja kuus kuud vangistust ning narkokuriteo eest kuus kuud vangistust.

Kohtu hinnangul oli põhjendatud lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ning nii jäi lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kaheksa aastat ja kuus kuud reaalset vangistust.

Karistuse mõistmisel arvestas kohus seda, et Mutsot ei ole varem karistatud, kuid tema teadlikku tegevust, tema motiivi kuriteo toimepanemisel ning ka tegevuse kestust arvestades, ei saa kuidagi öelda, et see oleks olnud mingilgi moel juhuslik episood süüdistatava elus, märkis maakohus.

„See oli teadlik ja kestev tegevus, mille lõpetas õiguskaitseorganite sekkumine. Samuti tuleb arvestada seda, et ühiskond ei saa jätta karmilt reageerimata olukorrale, kus isik ohustab kavatsetult ja omakasu eesmärgil Eesti Vabariigi julgeolekut, tehes Eesti Vabariigi vastast koostööd välisriigi luureorganisatsiooniga viimase huvides,“ lisas maakohus.

Harju maakohtu otsus ei ole jõustunud. Apellatsioonkaebus Tallinna ringkonnakohtule on võimalik esitada 15 päeva jooksul.

 

 

 

Eesti saab juurde kaks lipupäeva

Valitsus kiitis 2. juunil heaks ja saatis Riigikokku seaduse eelnõu, mille kohaselt saab 30. jaanuarist eesti kirjanduse päev ning ühtlasi ka lipupäev. Lisaks täiendatakse eelnõu kohaselt lipupäevade loetelu, mistõttu tuleb tulevikus lipp heisata üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päeval.

„Kirjandus on inimeste ja põlvkondade ühendaja, sest hõlmab kogu rahvast, erinevaid vanuse- ja ühiskonnagruppe. Seda on eriti edukalt suutnud teha Anton Hansen Tammsaare, kelle sünniaastapäeval, 30. jaanuaril heiskame lipud, loeme mõne värsi või kaks ja mõtleme sellele, kuidas eesti keeles kirjutatud kirjandus meid mõjutanud on,” ütles kultuuriminister Tiit Terik.

„Laulu- ja tantsupidudel on Eesti lippu alati au sees hoitud. See on sündmus, kuhu nii külalised kui ka esinejad ise Eesti lipu kaasa võtavad, väljendades nii oma austust ja rõõmu selle sümboli suhtes. Seega oli loomulik, et nii üldpeo kui ka noorte laulu- ja tantsupeo toimumispäevadel heiskame üle Eesti lipud,” lisas Terik.

Eesti kirjanduse päeva riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks muutmisega väärtustatakse kirjandust ja kultuuri pööramaks tähelepanu kirjanduse ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas. Uus riiklik tähtpäev on Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev, 30. jaanuar. Ettepaneku esitas Tallinna Kirjanduskeskus.

Lisades lipupäevade loetellu üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad, avaldatakse austust kõigile neile, kes seda traditsiooni 150 aasta jooksul on hoidnud ning tunnustatakse neid, kes antud traditsiooni edasi kannavad. Ettepaneku esitas Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Vastavalt Eesti lipu seadusele heiskavad lipupäevadel Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

KALEV VILGATS / KULTUURIMINISTEERIUM

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here