NATO tippkohtumisel on fookus Baltimaadel. Eesti Gaas: pole selge, kas riik vajaliku gaasivaru kokku saab. Krõvõi Rih on Vene vägede tule all, jätkub lahing Severodonetski pärast

0
62

NATO lipp. FOTO: Ken Mürk/ERR

 

 

NATO tippkohtumisel on fookus Baltimaadel

Kuigi kuu lõpus Madridis toimuval NATO tippkohtumisel on peateema eeldatavasti Soome ja Rootsi ühinemine, peetakse silmas ka kohustust tugevdada Balti riikide kaitset, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

NATO asepeasekretär Mircea Geoană ütles 9. juunil POLITICO Live’i üritusel esinedes, et NATO on valmis Madridis teatama jõulistest ja ajaloolistest otsustest seoses edasise abiga Baltikumile nii õhutõrje kui vägede osas. Baltimaad soovivad NATO vägede püsivamat kohalolekut.

„Venemaa on jätkuvalt agressiivne ja ettearvamatu mängija Euroopa ja ülemaailmsetes asjades,“ ütles Geoană. „Arvud on loomulikult olulised,“ ütles Geoană, viidates vägedele. „Kuid vaatame maad, vaatame õhku, vaatame merd, kosmost ja küberruumi,“ ütles ta, „samuti seadmete, juhtimis- ja kontrolli, logistika ning kütuse- ja tarneahelate eelpaigutamist.“

„Teeme põhimõttelise muudatuse viisis, kuidas kaitseme oma idapoolseid riike. Rootsi ja Soome lisandumine annab kogu idatiivale ühtsust Norrast kuni Türgini. See on väga oluline ümberkujundamine,“ rääkis Geoană.

Geoană kommentaarid kajastavad Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi 6. juunil Vilniuses antud lubadust saata Baltimaadesse rohkem vägesid.

 

 

 

Eesti Gaas: pole selge, kas riik vajaliku gaasivaru kokku saab

Eesti Gaasi hinnangul on kaheldav, et riigil õnnestub järgmiseks kütteperioodiks varuda üks teravatt-tund gaasi, mis läheks tarbimisse siis, kui LNG-plaan ebaõnnestub. Esimesel hankel saadi kokku vaid kümnendik sellest mahust ning Eesti Varude Keskus peab korraldama veel hankeid, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Eesti Varude Keskus saatis kutse hankel osalemiseks 27-le gaasimüüjale. Hankel osalenud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik ütles, et vähene pakkumine näitas gaasituru suurt ebakindlust.

„Ühte teravatttundi pakkumistest kokku ju ei saanud. Niipalju turg ei olnud nõus pakkuma. Müüjad on ebakindlad ja tänases seisus pigem hoiavad gaasi endale ja oma klientidele, et nad oleksid ise kindlamas seisus oma klientidega, mitte ei taha anda seda kuhugile kellelegi teisele ära,“ rääkis Kaasik.

„Kas riigi hinnangul kukkus esimene hange läbi? Ma ütleks, et esimene hange oli täiesti ootuspäraste tulemustega, sest see peegeldab hetkeseisu gaasiturul. Ilmselgelt gaasi pakkumist üleliia palju ei ole,“ rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar.

Hange välistas Vene gaasi soetamise, kuid muu pärioluga gaasi osas on selge puudujääk ja tarneahelate nappus, ütles Varude Keskuse juht Ando Leppiman. Sellist gaasi saab hankida vaid Klaipeda LNG terminali kaudu.

„Probleem on gaasi kättesaadavuses. Kindlasti ka hinnas, sest arusaadavalt ei ole mõistlik selles mõttes niimoodi väga kõrge hinnaga gaasi osta, mida sa tegelikult ei ole võimeline hiljem siis ju tarbijatele edasi andma. Ei saa öelda, et oleks tegemist mingisuguse katastroofiga. Meie ülesanne on ju viia hanked läbi niimoodi, et aasta lõpuks või sügiseks oleks meil ühe teravatttunni ulatuses riigi gaasivaru moodustatud ja ma olen optimistlik, et eesmärk saavutatakse,“ rääkis Leppiman.

Kaasiku sõnu pole aga kindel, kas järgnevate hangetega õnnestub riigil soovitud gaasivaru soetada. „Võimalik, et saavad veel pakkumisi. Kas sealt see üks teravatttund kätte tuleb, pigem ma oleksin skeptiline,“ ütles Kaasik.

Riiklik gaasivaru peaks kindlustama järgmisel kütteperioodil inimestele toasooja, juhul kui aasta lõpuks ei õnnestu Eestis oma LNG vastuvõtuvõimekus Paldiskisse rajada. Tatari sõnul eratarbijad külma kätte ei jää. „See gaasivaru kasvatamine Riigi Varude Keskuse juures on üks element suuremas ja laiemas riigi plaanis, kuidas me siis energiavarustuse järgmiseks talveks tagame,“ ütles Tatar.

 

 

 

 

Krõvõi Rih on Vene vägede tule all, jätkub lahing Severodonetski pärast

Nädalavahetuse saabudes on Ukraina rinnetel vähe muutunud. Severodonetskis käivad ägedad linnalahingud ning pideva tule all on Dnpropetrovski oblastis keskosas asuv Krõvõi Rihi linn. Piirkond on ammustest aegadest tuntud rikkalike rauamaagilademete poolest.

„Ukraina relvajõud hoivad oma positsioone põhja- ja kirdesuunas“, ütles Dnipropetrovski oblasti sõjaväelise üksuse juht Valentõn Reznitšenko. „Kõige rohkem kannatavad Zelenodolski ja Šõrokivi kogukonnad. Kahjuks hukkus seal kuus inimest, hävis või sai kannatada 179 maja, kaks kooli, lasteaed ja haigla,“ rääkis Reznitšenko.

Samal ajal sai Harkivis Venemaa rünnakutes surma viis ja vigastada 14 inimest, teatas Harkivi piirkonna sõjaväeadministratsiooni juht Oleh Sõniehubov. „Täna ründas vaenlane Harkivi piirkonda, eelkõige asulaid põhja- ja kirdesuunas,“ ütles Sõniehubov ja lisas, et rünnakud tabasid Zolotšivi elumaju. „Viis maja hävis. Vaenlane andis täna löögi ka Tšuhuivi linnaosale,“ ütles Sõniehubov neljapäeval Ukraina rahvustelevisiooni otseülekandes.

Küsimusele, miks Vene sõjavägi tsiviilinfrastruktuuri tulistab, kuigi praegu ei ole Harkivi oblastis nähtavaid vastasseise Vene ja Ukraina armee vahel, vastas Sõniehubov, et Vene väed koondavad oma tähelepanu tsiviilelanikkonna terrorile.

*

Ukraina vägede sõnul jätkus 9. juunil hilisõhtul lahing Severodonetski linna pärast. „Olukord on pidevalt keeruline. Meie kaitsjad hoiavad kaitseliini,“ ütles Ukraina idapoolse Luhanski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Serhi Haidai rahvustelevisioonis.

Haidai süüdistas venelasi „vale ja propaganda“ kasutamises Severodonetskis võidu nõudmisel. „Venelased olid juba teatanud, et nad on linna vallutanud,“ ütles Haidai.

Severodonetski sõjaväeadministratsiooni juht Oleksandr Striuk ütles, et käib pidev tänavalahing. „Linna humanitaarolukord on kriitiline. Sild on tule all, seega on võimatu kaupa kohale toimetada. Veevarustus puudub,“ rääkis Striuk. „Ukraina relvajõud kontrollivad praegu umbes kolmandikku linnast,“ lisas ta.

Haidai ütles, et naaberlinnas Lõssõtšanskis otseseid lahinguid ei toimu, kuid ta süüdistas Vene vägesid piirkonna tugevas tulistamises.

*

President Volodõmõr Zelenskõi ütles õhtuses kõnes, et Ukrainal on „mõned positiivsed arengud Zaporižžja piirkonnas, kus meil õnnestub okupantide plaanid lõhkuda“. Üksikasju ta ei avaldanud.

Olukord Ukraina rinnetel püsib suuremate muutusteta, lisas Zelenskõi öises telepöördumises.

President puudutas oma pöördumises juba ka sõjajärgset aega, kinnitades, et sõja võitnud Ukraina peab kohe üle minema läänelikule majandus- ja valitsemisviisile, kus pole kohta korruptsioonile, hallile asjaajamisele ja varimajandusele.

Ukraina julgeolekunõukogu sekretär Oleksiy Danilov ütles, et olukord Severodonetskis on „äärmiselt keeruline“ ja Vene väed koondavad piirkonda kõik oma jõud. „Nad ei säästa oma inimesi, nad lihtsalt saadavad mehi nagu kahuriliha… nad tulistavad meie sõjaväelasi päeval ja öösel,“ ütles Danilov intervjuus Reutersile.

*

Mõhhailo Podoliak ütles, et Ukraina vajab sadu lääne suurtükiväesüsteeme, et saavutada võrdsus Venemaaga Donbassi idaosas. Ta ütles ka, et Kiiev ei ole valmis Moskvaga rahukõnelusi jätkama.

Ukraina vägesid pommitatakse lakkamatult, kuna Vene väed üritavad kogu Donbassi oma kontrolli alla võtta. „Vene väed on rindele paisanud peaaegu kõik, mis pole tuumaenergia, sealhulgas raskekahurvägi, raketiheitesüsteemid ja lennukid,“ ütles Podoliak. Ta kordas Ukraina üleskutset lääneriikidele saata rohkem relvi, sest Ukraina suure kaotuste määra põhjuseks on Venemaa ja Ukraina armee pariteedi puudumine.

*

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron arutasid 9. juunil toimunud kõne ajal humanitaar- ja sõjalist toetust. Prantsuse valitsuse avalduse kohaselt ütles Macron, et tema riik on valmis rahuldama Ukraina vajadusi, sealhulgas raskerelvastuse osas.

Macron küsis Zelenskõilt vajaduste kohta nii sõjalise varustuse, poliitilise ja rahalise toetuse kui humanitaarabi osas.

Avalduses öeldakse, et kaks liidrit leppisid kokku kontakti jätkamises, eriti arvestades, et Euroopa Komisjon kavatseb jätkab Ukraina Euroopa Liiduga ühinemise kursil.

*

Poola peaminister Mateusz Morawiecki teatas, et Poola on sõlminud viimase 30 aasta suurima lepingu relvade tarnimiseks Ukrainale.Uudisteportaali Delfi partner Forte kirjutas, et Poola Raadio teatel on relvatarne summa 2,7 miljardit zlotti (u 590 miljonit eurot).  See seisneb 60 155 mm Krabi iseliikuva haubitsa tarnes, mis on hetkel see relvaliik, millest Ukraina relvajõududel kõige rohkem puudust on. Peale selle näeb leping ette õlaltlastavate rakettide Piorun müüki. Need lähimaa õhutõrjekompleksid töötati välja Nõukogude Igla-1 põhjal.

Pressikonverentsil Huta Stalowa Wola metallurgiatehases, kus neid relvi hakatakse tootma, märkis Morawiecki, et Krabi iseliikuvate haubitsate tarnimine on oluline sõjas Venemaa agressiooni tõrjumiseks „Need on ennast lahingus tõestanud relvad. Teame, et need saavad lahinguväljal mängima olulist rolli, eelkõige Ida-Ukrainas. Ukraina saab selleks raha osaliselt ELilt ja osaliselt oma eelarvest. Poola saab need vahendid oma tootmispotentsiaali rikastamiseks.“

Varem andis Poola Ukrainale üle 18 Krabi tasuta. Krabist sai Ukraina armee jaoks viies 155-mm suurtükiväesüsteem.

Varem tahtsid ukrainlased hankida Saksamaalt 100 155-mm iseliikuvat haubitsat PzH 2000, kuid seoses sakslaste tahtmatusega Ukrainale raskeid relvi müüa ning pika tarneajaga (2023-2024) ukrainlased sellest plaanist loobusid.

Sakslaste puhul paistab olevat selge, et neilt Ukraina raskerelvastust ei saa, jagatakse vaid raskeid lubadusi. Ukraina peab keskenduma tarnetele USA-st, Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt ja Poolast ning läänel tuleb oluliselt suurendada relvasaadetisi, kui soovitakse sõjas Ukraina võitu ja Venemaa agressiooni lõppemist.

*

Venemaa president Vladimir Putin võrdles oma praegust tegevust Peeter Suurega, kes vallutas 18. sajandil Põhjasõjas Rootsilt Läänemere ranniku, edastasid teiste seas ukrainlaste uudisteagentuur Unian ja soomlaste STT, mida refereeris Postimees.

Pealinnas Moskvas Peeter Suure sünni 350. aastapäeva näitust külastades rääkis Putin noortele ettevõtjatele. „Jääb mulje, et Rootsiga võideldes röövis ta seal midagi. Ta ei võtnud midagi, ta võttis tagasi,“ ütles Putin tsaarist rääkides.

Kui Peeter Suur asutas Peterburi linna ja kuulutas selle Venemaa pealinnaks, siis ei tunnistanud Putini sõnul ükski Euroopa riik piirkonna Venemaale kuulumist. „Kõik pidasid seda Rootsi osaks. Aga slaavlased olid seal elanud juba ammusest ajast koos soome-ugri rahvastega,“ jätkas Venemaa president. „Meie kohus on ka tagasi võtta ja tugevamaks muutuda,“ ütles Putin, kes viitas sellega ilmselt Venemaa sõjale Ukrainas.

Putini sõnul on ajaloos olnud aegu, mil Venemaa on pidanud taanduma, kuid ainult selleks, et „oma jõud taastada ja uuesti edasi liikuda“.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here