Niinistö ninanips Putinile. Soome suurendab oluliselt kaitsevõimet

0
140

Putin ja Niinistö. FOTO: Svenska Yle

 

Tallinnas ilmuv Eesti Päevaleht võrdles Eesti ja Soome presidentide uusaastaläkitusi ja toimetuses tekkis tunne, et kõnede välispoliitikat puudutav osa on vahetusse läinud. Nagu oleks Sauli Niinistö kõne see osa sündinud tegelikult Eesti presidendi kantseleis, aga Alar Karise oma Soomes.

Teada oli, et Karisest ei saa vähemalt ametiaja alguses eriti välispoliitilist presidenti. See valdkond on talle uus. Ent isegi seda arvestades jäi uusaastapöördumise välispoliitikat puudutav osa liiga lühikeseks ja vaoshoituks. „Koos oma sõpradega siin- ja sealpool Atlandit tuleme toime ka katsetega keerata maailm tagasi möödunud sajandisse, kus suured otsustasid, kelle mõjusfääri väikesed kuuluvad,“ kinnitas Karis NATO-t, Ukrainat ja Venemaad nimepidi nimetamata.

Seevastu Niinistö esitas oma uusaastapöördumises tõelise välispoliitilise pommuudise. „Olgu veel kord öeldud: Soome manööverdamisruum ja valikuvabadus kehtib ka sõjaliste liitude ja NATO liikmesuse taotlemise kohta, kui peaksime ise otsustama, et seda soovime,“ ütles Soome president. Talle sekundeeris peaminister Sanna Marin, kes oma pöördumises samuti teatas, et Soome jätab endale õiguse liituda NATO-ga, kui ta peab seda vajalikuks.

See on ninanips Vladimir Putinile, kirjutas Tallinna leht juhtkirjas. Niinistö avaldus on maailmas palju tähelepanu äratanud. Osa analüütikuid tõlgendab seda kui mõista andmist, et Venemaa kallaletungi korral Ukrainale teeb Soome avalduse NATO-sse astumiseks. Säh sulle mõjusfääride loomist Venemaa soovi järgi.

Kuna Eesti juba kuulub NATO-sse, ei saakski Karis parima tahtmise korral samasuguse rahvusvahelise uudisväärtusega sõnumit esitada. Küll aga on praegu nii Karisel kui teistel Euroopa riigitegelastel sünnis igas sõnavõtus, kus sobib rääkida rahvusvahelisest julgeolekust, anda Venemaale jõuliselt mõista: kui tuled mõjusfääre kehtestama, saad oma külje alla hoopis rohkem NATO vägesid ja liikmesriike.

Niinistöl oli teinegi tugev ja tähelepanuväärne sõnum: Euroopa Liit ei tohiks praeguses julgeolekuolukorras rahulduda üksnes sanktsioonide tehnilise koordinaatori rolliga, sest väline jõud on kahtluse alla seadnud tema liikmesriikide – sealhulgas Soome ja Rootsi – suveräänsuse. Nii see on. Praegu vaatab Venemaa Euroopa Liidust julgeolekuküsimustes ülbelt mööda, ent EL peaks olema NATO ja USA kõrval jõud, millega arvestada, kirjutas Eesti Päevaleht.

 

Soome suurendab oluliselt kaitsevõimet

Soome suurendab oma kaitsevõimet ning peaministri ja presidendi sõnul ei välista liitumist NATO-ga, mis on vastus Venemaale, kirjutas rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt Tallinnas ilmuvas Eesti Päevalehes.

„Soome moderniseerib oma relvajõude, hankides uusi hävitajaid ja korvette. Kümnendi lõpuks kasvab kaitseväe palgaline koosseis umbes 500 ametikoha võrra. Järjest pingelisemas julgeolekukeskkonnas plaanib Soome tõhustada riigiasutuste koostööd eelkõige küberkaitse ja strateegilise kommunikatsiooni vallas,“ märkis Hurt Eesti Päevalehes.

Soome peaminister Sanna Marin ja president Sauli Niinistö ütlesid hiljuti, et Soome võib astuda ka NATO-sse kui riik nii soovib.

„Presidendi ja peaministri avaldused rõhutavad Soome julgeolekupoliitika üht põhimõtet, et Soomel on õigus ise langetada otsuseid, kas ja millisesse sõjalisse liitu riik peab kuuluma, sh taotleda NATO liikmesust. Niinistö ja Marini avaldusi tuleb muidugi võtta kui vastust Venemaa viimastel nädalatel välja käidud ultimaatumile piirata uute liikmete võtmist NATO-sse ja alliansi sõjalist tegevust liikmesriikide territooriumil,“ kommenteeris Hurt.

Soome kõrval läheb Rootsi riigikaitse arengukava täitmine Hurda sõnul üle kivide ja kändude.

„2020. aasta detsembris kinnitas Rootsi parlament uue arengukava, mis on oluliselt ambitsioonikam ja toob fookuse veelgi tugevamalt Rootsi riigi kaitsmisele, suurendades 2030. aastaks planeeritavat koosseisu 60 000 inimeselt 90 000 inimeseni ja jättes rahvusvahelistele operatsioonidele panustamise mõnevõrra tagaplaanile,“ lausus Hurt.

Hurt rääkis, et Rootsi uus valitsus astus ametisse 30. novembril ja sotsiaaldemokraadist peaminister Magdalena Andersson teatas juba programmilises kõnes, et Rootsi ei taotle NATO liikmesust.

„Tähelepanuväärne on see seetõttu, et Rootsis toetab parlamendi enamus tegelikult Soomega sarnast lähenemist ehk jätta uks lahti võimalikule liitumisele. 2022. aasta septembris toimuvate parlamendivalimiste järel on seega võimalik, et võimule tuleb uus valitsus, mis hakkab aktiivsemalt rõhutama NATO-ga liitumise võimalust,“ rääkis Hurt.

KALEV VILGATS

 

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here