Pärnus avati näitus viimase 150 aasta kuurordimoest

0
315

Kuurordimoe näitus Pärnus. FOTO: ekraanitõmmis

 

Suve on veel üksjagu ees ning ilmselt võib Rootsiski tekkida huvi külastada Eestit. Mida vaadata peale tublisti uuenenud rannapromenaadi suvepealinnas Pärnus? Võiks astuda Pärnu muuseumi jahedusse ja uudistada ainulaadset kuurordimoe näitust.

 

Näitus „Peegeldades päikest. 150 aastat kuurordimoodi“ avab ukse kuurordimoe maailma ja võimaldab heita pilgu selle arengule poolteise sajandi jooksul. Näitus Pärnu muuseumis valmis koostöös Leedus tegutseva maailma silmapaistvamate moekollektsionääride hulka kuuluva Aleksandr Vassiljeviga. Tema fondi näitus on suurimaid omasarnaste hulgas Euroopas ja seda esitletakse Eestis esmakordselt.

Hoolikalt valitud väljapanek koosneb 110 kostüümist, ligi 300 aksessuaarist ja eri ajastute portreedest ning hõlmab perioodi 1850ndatest 2000ndateni.

Väljapaneku vanimad kleidid ongi üle-eelmise sajandi keskpaigast, kui moes oli kleidi tugikonstruktsioon ehk krinoliin. Sellest arenes istmikupolster ehk turnüür. Aga korsett oli moes veel pikka aega, kuni lõpuks hakati kasutama vaba riietust.

„Nad külastasid meid kolm aastat tagasi, ütlesid, et teil on nii ilus muuseum, äkki soovite sellist näitust näidata. Tegelikult on nende fondis rohkem kui sada näitust, nagu ma aru sain. See fond töötab 1983. aastast, nad on selle aja jooksul korraldanud rohkem kui 200 näitust. Siis ma mõtlesin, millist näitust võtta, aga see kuurordinäitus sobib Pärnusse kõige paremini,“ rääkis näituse kuraator Aleksandra Ehte Rahvusringhäälingu (ERR) uudistele.

„Näituse toomine on juba kallis, et luua keskkond kostüümidele. Meil on spetsiaalsed poodiumid, kleidid ei seisa kuskil põrandal. Siis meil on ette nähtud niiskus ja temperatuur, sest kleidid on väga vanad ja neid tuleb hoida,“ rääkis Ehte.

18. septembrini vaadata jääval väljapanekul saab ülevaate kuurordimoe arengust läbi eri ajastute ja sündmuste: tööstusrevolutsioon, filmikunsti tehnoloogiline areng, ülemaailmne majanduskriis, esimene ja teine maailmasõda ning seksuaalrevolutsioon 1960ndatel.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here