Postimees hakkab riigi toetusega välja andma venekeelset nädalalehte. Eesti valitsus leppis kokku 730 miljoni euro suuruses lisaeelarves. Riigikogu võttis Mihhail Korbilt saadikupuutumatuse. Pühadeaeg tõi Tallinna hotellid turiste pilgeni täis

0
125

FOTO: uudis.net

 

Postimees hakkab riigi toetusega välja andma venekeelset nädalalehte

Postimees hakkab lähiajal riigilt saadava toetuse eest välja andma venekeelset nädalalehte, rääkis ETV+ hommikusaates 18. aprillil Postimehe venekeelse toimetuse juhiks määratud Sergei Metlev.

„Tänu riigi toetusele hakkame välja andma uut venekeelset nädalalehte,“ ütles Metlev. „See on väga suur asi. Eestis ei anta head venekeelset nädalalehte välja juba mitu aastat. Aga see ei ole tagasipöördumine 2016. aastal suletud Den Za Dnjomi juurde. See on edasiminek,“ märkis Metlev. „Jutt on niiöelda aeglasest ajakirjandusest, mis annab lugejale kord nädalas tarbida kvaliteetset analüüsi, uurivaid lugusid, läbimõeldult kirjutatud kvaliteetseid uudiseid.“

„Praegu, kui oleme informatsioonilises tormis, on see eriti tähtis,“ lisas Metlev. „Oletan, et uue nädalalehe nimeks tuleb Postimees. Selle väljatöötamine käib sõna otseses mõttes praegu, kuid varsti saavad lugejad uut lehte näha.“ Konkreetset esimese numbri ilmumise kuupäeva Metlev ei nimetanud.

„Tiraaži praegu kooskõlastame, aga jutt on kümnetest tuhandetest eksemplaridest,“ ütles Metlev. „Riik nõustus projekti subsideerima, et saaksime välja anda suure trükiarvuga ajalehte.“

Postimees Grupp lõpetas nädalalehe Den Za Dnjom ja venekeelse Postimehe väljaandmise 2016. aasta septembris.

 

 

 

Eesti valitsus leppis kokku 730 miljoni euro suuruses lisaeelarves

Valitsus andis 19. aprillil põhimõttelise heakskiidu 730 miljoni euro suurusele lisaeelarvele. Lisaeelarvega kaetakse kiireloomulised julgeoleku, Ukraina sõjapõgenike ja Eesti inimeste toimetulekuga seotud kulud.

Valitsus plaanib lisaeelarve eelnõu kinnitada ja Riigikokku saata järgmisel nädalal, siis selgub ka eelarve konkreetne rahaline jaotus.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul ületab lisaeelarve 700 miljonit eurot, Keskerakonna teatel on selle kogumaht üle 730 miljoni euro. Lisaeelarvet rahastatakse laenurahaga, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Lisaeelarvest moodustavad ligikaudu 250 miljonit eurot energiajulgeoleku kulud. 170 miljoni eest hangitakse järgmise kütteperioodi katmiseks Eestile ühe teravatt-tunni suurune riiklik gaasivaru, 13 miljoniga vedelkütusevaru. 30 miljonit investeerib riik LNG võimekuse loomisse.

Valitsus leppis kokku ajakirjandusväljaannete käibemaksu langetamises üheksalt protsendilt viiele, ehk samale tasemele, mis Lätis ja Leedus. Valitsuse hinnangul toetab see ausamat konkurentsi ajakirjanduses ja edendab eestikeelse kvaliteetajakirjanduse laiemat kättesaadavust.

Lisaeelarvega näeb valitsus ette ka raha idapiiri valve tugevdamiseks, lisaks panustatakse elanikkonnakaitsesse ja märgistatakse Eesti suuremates linnades varjumiskohad ning alustatakse sireenidel põhineva ohuteavitussüsteemi väljatöötamist. Riik suurendab päästeameti varingupääste, demineerimise ja esmaabi võimeid.

Samuti suunatakse raha sõjapõgenikega seotud kulutuste katteks, mis sisaldavad esimesi kulutusi põgenike vastuvõtmisel ja hüvitatakse ka omavalitsuste poolt tehtud vältimatu abi kulud.

Põgenikele majutuskohtade leidmiseks loob riik ühekordse toetuse põgenikele eluaseme üürilepinguga seotud kulude katmiseks, mida makstakse üürileandjale.

Lisaeelarve raames tõstetakse Eesti elanike toimetulekupiir 150 eurolt 200 eurole. Ajutiselt hakatakse eluasemelaenu arvestama kuluna toimetulekutoetuse määramisel. Toimetulekutoetuste tõstmiseks eraldatakse 29 miljonit eurot.

Valitsuse reservfondis reserveeritakse summa, mis on mõeldud energiahinna ja elukalliduse leevendamiseks uue kütteperioodi alguses inimestele, kes seda kõige enam vajavad.

Ajutise maksumuudatusena leppis valitsusliit kokku langetada 2022. aasta lõpuni eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi Euroopa Liidu lubatud miinimumtasemeni, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Praegu kehtiv aktsiisimäär on 100 eurot 1000 liitri kohta. Eriotstarbelist diislikütust on lubatud kasutada põllumajanduses ja tähtajaliselt ka põlevkivikaevandustes kuni 30. aprillini 2023. aastal.

 

 

 

Riigikogu võttis Mihhail Korbilt saadikupuutumatuse

Riigikogu hääletas 19. aprillil endiselt Keskerakonna peasekretärilt Mihhail Korbilt saadikupuutumatuse võtmise poolt, vahendas Eahvusringhääling (ERR).

Saadikupuutumatuse võtmise poolt hääletas 82 riigikogulast, erapooletuks jäi üks Riigikogu liige. Vastu ei hääletanud ükski saadik.

Korb ise palus Riigikogul toetada temalt saadikupuutumatuse võtmist ja lubas ka ise selle poolt hääletada. Korbi sõnul on see vajalik selleks, et tal tekiks kiiremini võimalus end kohtusaalis kaitsma hakata.

Riigikogu istungit juhatanud Hanno Pevkur (RE) täpsustas, et Korb ise ei saa hääletada.

Õiguskantsler Ülle Madise tegi ettepaneku anda nõusolek Riigikogu liikmelt Mihhail Korbilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema suhtes kohtumenetluse jätkamiseks.

Riigiprokuratuur kahtlustab Korbi teise astme kuriteos. Kahtlustuse kohaselt leppisid ärimees Hillar Teder ja toonane Keskerakonna peasekretär Korb 2020. aastal kokku, et Teder annetab aasta jooksul Keskerakonnale miljon eurot ning Porto Franco saab Tallinnalt sobiva hinnaga võimaluse juurdepääsuteede rajamiseks.

 

 

 

Pühadeaeg tõi Tallinna hotellid turiste pilgeni täis

Pühadeaeg meelitas üle pika aja Tallinna hotellidesse niivõrd palju lähiriikide turiste, et vaba toa leidmine osutus sel nädalavahetusel katsumuseks. Kuigi hotellides on veel ka Ukraina sõjapõgenikke, siis hotellide täituvusele neil enam erilist mõju pole, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Külastajatel, kellel tekkis viimasel hetkel soov Tallinnas selleks nädalavahetuseks hotellituba leida, tuli leppida vaid mõne üksiku võimalusega enamjaolt kõrgema hinnaga hotellis, kuna vabu tube hotellidel pakkuda polnud.

Eesti hotellide ja restoranide Liidu juhatuse liige Madis Laid rääkis, et sarnane täituvus oli viimati Tallinnas 2019. aastal ja kuigi Tallinna hotellides elab veel ka Ukraina sõjapõgenikke, on nende mõju hotellide täituvusele väike. Kui hotellitube on pealinnas hinnanguliselt 6500, siis põgenikke on Tallinna hotellides lisaks laeval elavatele tema sõnul 600 kuni 700.

 

Tagasi on tulnud lähiriikide turistid

„Tallinnas on see nädalavahetus väga hea ja turistid on leidnud jälle tee Tallinna ja kõik hotellitoad on täis. Peamiselt välisturistid, peamiselt meie naaberriikidest, esikohal on kindlasti Soome ja siis Läti, Leedu,“ lausus Laid.

Sarnast olukorda kinnitasid ka teised hotellid. Näiteks Tallink Hotelsil on Tallinnas kolme hotelli peale kokku 790 hotellituba, mille täituvus sellel pühadenädalavahetusel oli 100 protsenti. Sõjapõgenikke Tallinki hotellides laupäeva seisuga enam majutumas pole.

Samuti kinnitas Hestia hotellikett hotellide 100-protsendist täituvust. „Reede seisuga meil küll saadavust pakkuda ei olnud. Aga eks see ole ka ju mõistetav, me räägime esimesest pikemast nädalavahetusest, mis on meile, turismimaastikule antud peale neid koroonaviiruse piiranguid,“ rääkis Hestia juht Kaisa Mailend.

Suure nõudluse tõttu kasvasid sellel nädalavahetusel ka hotellitubade hinnad.

„30 kuni 40 protsenti kindlasti on sel nädalavahetusel kõrgem. Kindlasti need kõrged hinnad ei näita hotellimaastikul, et hinnad ongi sellised. Tegelikult paljud inimesed on soodsate hindadega ette broneerinud ja viimased toad, mis läksid kõrgemate hindadega on kas kõrgema kategooria tuba või siis on üks-kaks tuba, mis müüakse kõrgema hinnaga,“ lausus Laid.

Laid lisas, et pühadenädalavahetuse täituvus jääb esialgu pigem erandiks ja kuigi praegu on turiste pandeemiaeelse mahuga võrreldes vähem, leitakse taas tee Eestisse.

“Kindlasti ei ole nüüd iga nädalavahetus nii, et hotellid on täis ja hotellitubadest on puudus, see on selline erakordne nädalavahetus. Kuid kindlasti on positiivne trend see, et üritused tulevad tagasi ja sellega koos tulevad ka turistid tagasi,” ütles Laid.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here