President Karis Riigikaitse Nõukogu järel: peame ELi piiri kaitsma kindlameelselt ja ühtselt. 130 kilomeetrit tõkestustraati Eesti riigipiirile

0
57

FOTO: Vabariigi Presidendi Kantselei

 

President Alar Karis rõhutas 16. novembril pärast Riigikaitse Nõukogu arutelu vajadust jätkata kindlameelselt ja ühtselt Poola, Läti ja Leedu toetamist välispiiri kaitsel. „Rünnak nende piiride vastu on ka rünnak meie piiri vastu,” sõnas riigipea.

President Karise sõnul on selge, et Lukašenka jätkab hübriidrünnaku süvendamist. „Valgevene režiim püüab migrante relvastada ning on varjamatult rünnanud Poola piiritaristut. Kuna Valgevenes on tuhandeid sealsete võimude mahitusel saabunud inimesi Euroopasse pääsemise ootel, jätkavad Valgevene võimud nende surumist üle piiri. Peame olema valmis võimalikuks eskalatsiooniks,” lausus president Karis.

Riigipea sõnul on Lukašenka režiimi tegevus Valgevene ning Euroopa Liidu ja NATO piiril selge julgeolekuoht kogu Euroopale. „See on vastuolus rahvusvahelise õigusega ning lihtsa inimlikkusega – piiri äärde lõksu aetud inimesi kasutatakse ära teenimaks Lukašenka režiimi poliitilisi eesmärke. Loomulikult ei saa ei Eesti, meie liitlased ega ka Euroopa Liit seesuguse surve ees taanduda,” rõhutas riigipea.

Kuigi migrantide massiline üle piiri Eestisse saabumine ei ole praegu tõenäoline, on president Karise sõnul riik mõelnud läbi ja teinud ettevalmistusi juhuks, kui ebaseaduslike piiriületuste arv peaks kasvama. „Peaminister, siseminister ja kaitseminister andsid äsjasel kohtumisel ülevaate meie ametkondade valmisolekust. Oleme hinnanud erinevaid võimalikke stsenaariume ning välja töötanud rea samme, mida on võimalik teha. Kuigi olukord on ärev, on mul kindlus, et oleme valmis kiireteks muutusteks ja erinevateks stsenaariumiteks,” ütles president Karis.

Euroopa Liidu liikmesriikide ühehäälne otsus liikuda edasi Valgevenele kehtestavate sanktsioonidega on riigipea sõnul selge vastusamm Lukašenka režiimile. „Need sanktsioonid tuleb kiiresti jõustada. Teame, et sanktsioonid töötavad, neil on selge mõju,” sõnas president Karis.

Riigipea pidas väga oluliseks, et Euroopa Liit teeb diplomaatilisi pingutusi lähte- ja transiitriikide suunal peatamaks Lukašenka poolt hübriidrünnakus kasutatavate inimeste ränne. „Mul on hea meel, et Euroopa Liidu algatatud kõnelused lennufirmade ja riikidega, mida Minskisse lendamiseks transiidiks kasutatakse, näitavad positiivseid märke. See annab lootust, et Lukašenka tegevus ei saa lõputult jätkuda. Samuti on tugev poliitiline toetus olukorra lahendamiseks teiste Euroopa valitsus- ja riigijuhtide poolt,” lausus president Karis.

Poola, Leedu, Läti on riigipea sõnul Eesti naabrid, sõbrad, NATO liitlased, kellele kuulub meie vankumatu toetus. „Seega peame ka NATOs hoidma kõrgendatud tähelepanu toimuval ning vajadusel tugevdama NATO hoiakut regioonis,” ütles president Karis.

Riigikaitse Nõukogu arutas ka Venemaa relvajõudude suurenemist Ukraina piiri lähedal. „Selline ebatavaline liikumine on väga murettekitav ja jälgime olukorda tähelepanelikult. Ka siin peame valmis olema kiireteks ning ootamatuteks arenguteks,” sõnas president Karis.

Vabariigi Presidendi kutsel kogunes 16. novembril Riigikaitse Nõukogu, et arutada Lukašenka režiimi hübriidrünnaku tõttu halvenevat olukorda Euroopa Liidu välispiiril Valgevenega ning sellest tulenevat siinse piirkonna julgeolekut laiemalt. Kohtumisel räägiti Eesti tegevusest, et olla valmis kriisi edasisteks arenguteks ning liitlaste toetamisest. Ka Vilniuses, kohtumisel Läti, Leedu ja Poola riigipeaga arutas president Karis süvenevat kriisi ning kinnitas neile Eesti igakülgset toetust.

Riigikaitse Nõukogu on nõuandvaks organiks Vabariigi Presidendi juures ning nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele. Nõukogu koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister ning kaitseväe juhataja. Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.

 

130 kilomeetrit tõkestustraati riigipiirile

Kaitseminister Kalle Laaneti suunisel eelpaigutatakse Eesti idapiirile 130 kilomeetrit tõkestustraati, et olla valmis võimalikuks hübriidrünnakuks Eesti vastu, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Pioneeripataljon on vajadusel valmis paigaldama ka okastraattõkke, lisas Laanet.

„Valgevene jätkab tahtlikku hübriidrünnaku eskaleerimist Poola ja Leedu piiril, mistõttu võtame tarvitusele vajalikud abinõud kaitsmaks Eesti riigipiiri. Lisaks eelpaigutatavale tõkestustraadile oleme koheselt koos politsei- ja piirivalveametiga valmis panustama piiri kaitsmisel ka kaitseliitlastega, mille osas on PPA ja Kaitseliit juba alustanud läbirääkimisi,“ ütles Laanet.

Kaitseminister lisas, et Eesti on iga päev kontaktis liitlastega, et koordineerida tegevusi kui olukord peaks eskaleeruma.

Saksa väljaanne Die Welt kirjutas 11. novembril, et Euroopa Komisjoni konfidentsiaalne dokument kirjeldab, kuidas tuhanded migrandid Valgevene-Poola piiril metsas ootavad, et pääseda Euroopa Liitu.

Die Welt kirjutas ka Euroopa Komisjoni konfidentsiaalsele dokumendile viidates, et Venemaa võib hakata Pihkva lennuvälja kaudu võtma vastu migrante ja suunama neid edasi Balti riikide piirile.

PRESIDENDI KANTSELEI / ERR

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here