Rahvusvaheline Arktikat ja mereuuringute ajalugu käsitlev virtuaalne seminar

0
297

Margus Kolga ja Marko Mihkelson seminari avamas. FOTO: ekraanitõmmis

 

5. mail toimus Eesti Vabariigi suursaatkonnas Stockholmis rahvusvaheline Arktikat ja mereuuringute ajalugu käsitlev virtuaalne seminar, mis viidi läbi koostöös Eesti Meremuuseumiga.

 

Seminari avas Eesti Vabariigi suursaadik Stockholmis Margus Kolga. Algselt oli kavas seminar läbi viia novembrikuus, kuid kahjuks lükkus see pidevalt edasi pandeemia. Nüüd, 2021.a. on põhjust aga seda veelgi suurejoonelisemalt tähistada, sest just möödus 100 aastat Eesti ja Rootsi vaheliste diplomaatiliste suhete algusest.

Aastal 2020 tähistati Eestis kahte märkimisväärset merendusaastapäeva. Esiteks, Antarktika avastamine Fabian Gottlieb von Bellingshauseni (1778–1852) poolt 28. jaanuaril 1820 ja teiseks, suure uurija Adam Johann von Krusensterni (1770–1846), sündinud 19. novembril 1770, 250. sünnipäeva. Mõlemad uurijad olid Eestis sündinud baltisaksa päritolu.

 

Marko Mihkelson, Eesti valitsuse väliskomisjoni esimees, teatas, et kui tänavu tähistab Arktika Nõukogu oma 25 aastapäeva, siis Eesti on juba mitmeid aastaid uurinud võimalust saada selle liikmeks. Nüüd on Eesti esitanud taotluse saada Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks.

Kuigi esimesed inimesed tulid Kaug-Pōhja aladele üle 30 000 aasta tagasi, siis maailma huvi ja teadmised Arktikast on veel lapsekingades. Amundseni retkest (1926) pōhjanabale pole veel sadat aastatki möödas.

Ühises koostöös näeb Marko Mihkelson kasu eelkõige rahvusvaheliste kliimamuutuste nimel töötamisega. Isegi negatiivsetes uudistes kliima seisukorra halvenemise kohta, peitub võimalus – rääkida sellest valjult, mõelda ja tegutseda koos selle parandamiseks. Eesti arendab välja oma Arktika kontseptsiooni, mis on peagi valmis esitlemiseks üldsusele.

 

Hain Rebase sõnul saadi juba ammu aru paljude riigipeade poolt, et ilma võimuta merel puudub domineerimise võimalus maailmas. Seepärast toetati ka paljusid avastusretki.

 

Urmas Dresen, Eesti Meremuuseumi direktor, rääkis Eesti ja Läti meremeestest nii Atlandi ookeanidel kui Siberi jõgedel 19. sajandi teisel poolel. Ta peatus nii Christian Dahl, Aleksandr Trapeznikon, Krišjānis Valdemārs, Nikolai Raudsepp nimedel kui ka Heinaste (Ainaži) merekooli tähtsusel.

 

Feliks Gornischeff tõi esile, et 5. mai 2021 on Napoleoni 200. surmaaastapäev. Ta tutvustas Adam Johann von Krusensterni rolli ja pärandit Arktika füüsilise geograafia uurimises 19. sajandi alguses. Krusensternil oli suur teaduslik huvi ekspeditsioone teha. Temast maha jäänud maakaartide valged laigud pakkusid edaspidi huvi jällegi teistele meremeestele, kes soovisid need omalt poolt täpsemaks joonistada erinevate mereretkedega.

Samas oli tähtis ka Otto von Kotzebue avastusretk Rurik, mille eesmärgiks oli leida loode suunaline läbipääs. Läbipääs jäi küll leidmata, kuid see-eest avastas Kotzebue Põhja-Ameerika rannikul kohad.

 

Otto von Krusenstierna tutvustas oma perekonna sugupuud. Nagu juba enamus eestlasi teab sündis Adam Johann von Krusenstern Eestis ning nii põimuvadki sõja eest põgenedes Eesti ja Rootsi sellesse auväärsesse sugupuusse. Perekonna arhiiv asub Kalmari muuseumis, mida on võimalik külastada ka uurijatel.

FOTO: ekraanitõmmis

 

Stefan Lundblad, Rootsi armeemuuseumi direktor, rääkis Rootsi merendusest ja polaarekspeditsioonidest 19. sajandil. Ta tutvustas Evald Götrik Kallstenius’e ja Johan Alfred Björlings’i avastusretk Gröönimaale 1892.a. Samuti Salomon August Andrée proovi õhupalliga Põhjapoolusele jõuda. See kahjuks ei õnnestunud ja alles aastakümnete pärast avastati nende viimane peatuskoht, kust leiti fotod ja päevaraamatud. Üks väga tuntud Rootsi polaarekspeditsiooni läbiviija oli Adolf Erik Nordenskiöld Vega laevaga. Sellest ajast pärinevad ka peaaegu et heroliselt kujutatud mereuurijad erinevatel maalidel.

 

 

Küsimused / vastused

Kellele kuulub kaugete meresõitjate pärand? Milline riik võib nende avastused enda omaks nimetada?

Avastused kuuluvad kogu maailmale. Loomulikult jäävad taolised vaidlused alati käima, kuid avastused kuuluvad teadusele. Tuleks unustada poliitika ning jätta teadmised ja teadus kogu maailmale kasutamiseks.

 

 

Seminari teist poolt juhtis Hele Kiimann, Uppsala ülikooli teadur ja Eesti Meremuuseumi teadusjuht.

 

Katarina Gårdfeldt, Rootsi Polaaruuringute Sekretariaadi peadirektor, andis lühiülevaate praegustest polaaruuringute programmidest Rootsis. Rootsi Polaaruuringute Sekretariaadil on Rootsi valitsuse poolt saadud mandaat koordineerida ja tutvustada Rootsi polaarekspeditsioone ning organiseerida ja toetada teadusekspeditsioone polaarregioonidesse. Väga tähtsal kohal on tagada võimalikult ohtutud ekspeditsioonide läbiviimised. Palju tähelepanu pööratakse kliimamuudatustele ja selleks on vaja koguda usaldusväärset alusinformatsiooni kuna Arktika on praegu kõige kiiremini soojenev piirkond. Arktikas asuvad kaks jaama – Wasa ja Svea.

2021-2024 on kavas läbi viia viis ekspeditsiooni uurimaks Arktika ookeani, Lomonossvi seljandikku, Kara ja Ida-Siberi merd ning Põhja-Gröönimaad.

 

Maris Pruuli tegi kaasa sõidu S/Y Admiral Bellingshauseniga Antarkikasse – ekspeditsioon Antarktika 200. Öeldakse, et inimesed, kes on olnud rohkem kui kuus kuud merel, ei tohi kohtus tunnistust anda. Maris arvas, et selles võib oma tõetera sees olla pärast Antarktika 200 läbimist. Kuidas edastada kogutud informatsioon avalikkusele? Kui inimesed innustuvad teemast, siis see innustus on nakkav ja nii saab edastada ka infot, isegi teaduslikku. Maris Pruuli tuletas ka meelde, et Kersti Kaljulaid oli kolmas riigipea, kes on Antarktikat külastanud ja see toimus Antarktika 200 raames. Reisist valmis ka raamat Maris ja Tiit Pruulilt “Jäine igatsus. Armastus Antaktika moodi”. Nüüd on alanud järgmine reis Arktikasse.

 

Reti Ranniku, Tartu Ülikooli doktorant, tutvustas Arktika rolli kliimamuutuste uurimisel – selle olevikku ja tulevikku. Arktika on soojenemas võrreldes maailma teiste piirkondadega kaks korda kiiremini. Kõige soojemad soojakraadid mõõdeti Verkhoyanskis, Siberis, 2020.a. juunikuus +38,6 °C. Soojenemine ei mõjuta ainuüksi loodust vaid ka inimesi, kultuure ja majanduslikku arengut. Kui näiteks kogu Gröönimaa jää ära sulaks, siis tõuseks maailmameredes vee tase 7 meetri võrra.

Palju kliimaprotsesse on kogu kliima uurimise süsteemis kajastatud puudulikult, sest just eriti talvisel perioodil puuduvad mõõtmistulemused. Loomulikult muudaks jää sulamine Arktika väga ahvatlevaks laevatamise piirkonnaks, siin on vaja juba nüüd nii poliitilist ja avalikku arutelu, mis põhinevad teaduslikele avastustele.

 

Hele Kiimann rääkis Arktika väliuuringute jaamadest ja teadmiste tootmisest. Selle kohta viiakse läbi uuring selle aasta sügisel. Uuringus vaadeldakse erinevate maade väliuuringute jaamasid.

 

Katrin Savomägi, Eesti Polaarklubi tegevjuht, tutvustas klubi polaartegevusi. Eesti Polaarklubi eesmärgiks on läbi viia loenguid, polaarfoorume, programme polaarekspeditsioonide ajal, teha ja näidata filme jms. Samuti antakse välja stipendiume õpilastele toetamaks nende uurimusi polaarregioonide valdkonnas.

Kuidas leida rohkem inimesi ja panna neid polaarküsimustest huvituma? Viiakse läbi polaarviktoriin õpilaste seas ja parimatele oli auhinnaks ekspeditsioon Arkitkasse koos Eesti uurijatega. Esimene taoline viidi läbi 2017. aastal.

28.01-28.02.2021 oli välja kuulutatud Arktika kuu. Kahjuks koroona tõttu polnud võimalik kõiki üritusi üle Eesti läbi viia.

 

Küsimused / vastused

 

Kuidas tagada tasakaal Arktika ja Antarktika uurimise vahel?

Kuna näiteks Rootsil oli kaks jäälõhkujat, siis sai uuringuid läbi viia mõlemas kohas. Kahjuks on ühte jäälõhkujat viimasel ajal vaja läinud tänu külmadele talvedele siin kohapeal ning seetõttu on Antarktika uurimine jäänud Rootsi poolt veidi unarusse. Arktikas on seega praegu küll rohkem uuringuid käimas, kuid loodetavasti peagi ka Antarktikas.

 

Mis on kõige huvitavam uurimisprojekt?

Jää uurimine – just jää alt, mis on võimalik tänu uutele IT-võimalustele.

 

Seminari on võimalik järelvaadata: https://www.youtube.com/watch?v=CGIO6mOzOJw

 

TIINA PINTSAAR

 

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here