Riigipea Veneetsias kunstibiennaalil Eesti paviljoni avades: kunst loob maailma paremaks

0
102

President Eesti paviljonis. Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

 

President Alar Karis rõhutas 59. Veneetsia kunstibiennaalil Eesti rahvuspaviljoni avades kunstnike panust oma loometööga keerulistel aegadel maailma paremaks muutmisel ning tõi esile naiste rolli tähtsust kunsti edendamisel. „Kunst ja kultuur juhatavad meid elu põhiküsimuste ja loovate lahenduse juurde, kasvatavad inimkonnas empaatiat ja kaastunnet, loovad maailma paremaks,” sõnas riigipea.

President Karis rõhutas, et seekordne kunstibiennaal on Eestile eriline. „Esmakordselt on meil võimalik oma kunsti jagada Veneetsias ajaloolises Rietveldi paviljonis Giardini südames. Oleme oma Hollandi sõpradele selle külalislahkuse eest väga tänulikud,” lausus riigipea. Hollandi Mondriaani Fond kutsus Eestit külalisena oma näitusega Rietveldi paviljoni, Giardini pargi südamesse. See on paviljonide arvu, ajaloo ja põhinäituse tõttu kõige külastatavam biennaali toimumispaik ning seetõttu on Eestil ja eesti kunstil senisest suurem tähelepanu.

Eesti rahvuspaviljoni näituse idee tõukub eesti päritolu kunstniku Emilie Rosalie Saali uurimuse materjalidest ning tema eluloost. Saal maalis troopilisi taimi Indoneesias. Tema maalid on hinnatud paljude seas, ka Hollandi Kuninglikus Botaanikaaia teadlaste hulgas, kes kasutasid Saali joonistusi oma teadustöödes.

Riigipea pidas märkimisväärseks, et tänavu möödub 25 aastat Eesti esimesest rahvuspaviljonist ja 50 aastat Eesti graafikute mitteametlikust ülesastumisest biennaali graafikanäitusel, okupeeritud riigi kodanikena. Lisaks on kolmandat korda Eesti kunstnik rahvusvahelise kuraatorinäituse valikus.

President Karis pidas kõnekaks, et biennaali kuraatorinäitusel on 90 protsenti kunstnikest naised, sealhulgas eesti skulptor ja installatsioonikunstnik Anu Põder. Samuti on Eesti rahvuspaviljoni kuraator Corina L Apostel ning kunstnikud Kristina Norman ja Bita Razavi riigipea sõnul suurepärased näited naiselikust väest kunstis. „Kriisisituatsioonides käituvad ja tajuvad naised maailma teisiti: tundlikumalt, maisemalt, ent samas ka igavikulisemalt. Sellist vaadet vajame praegu väga,” sõnas president Karis.

President Karise sõnul on maailm 24. veebruarist tunnistanud erakordset kurjust ning jõhkrust, mis on toime pandud süütute inimeste vastu, miljonite naiste ja laste vastu Ukrainas. „Meie kohus on neid tüdrukuid, naisi, emasid, vanaemasid, õdesid ja tädisid toetada. Kunst on selleks samuti võimas vahend, et seista vastu vägivallale, agressioonile ja inimkannatustele. Näiteks oleme Balti riikides olnud viimasel ajal mitmete sõjavastaste kunstiliste protestiaktsioonide ja performance‘ite  tunnistajateks, mida on korraldanud just naised. Nende ettevõtmiste rolli julmuse, kurjuse ja õuduse vastases võitluses ei saa alahinnata,” rõhutas riigipea.

President Karis külastab kunstibiennaalil Põhjamaade/Saami, Soome, Taani ning Ukraina rahvuspaviljone.

Eesti riigile on Veneetsia biennaali paviljon kõige suuremahulisem ja olulisem rahvusvaheline kunstiprojekt. Eesti paviljoni korraldab Sihtasutus Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ning Eesti osalemist Veneetsia kunstibiennaalil toetab Kultuuriministeerium.

Alates 1895. aastast toimuv Veneetsia kunstibiennaal on vanim ja olulisim rahvusvaheline kaasaegse kunsti sündmus. Eesti on oma paviljoniga osalenud 1997. aastast. Sel korral eksponeeritakse näitusel 1422 kunstiteost 213 kunstnikult 58st riigist.

VABARIIGI PRESIDENDI KANTSLEI

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here