Rootsi filmirežissöör ja Bonnieri auhinna žürii said Aasta eksitaja tiitli

0
194

FOTO: bonnier.com

 

Ühing Teadus ja Rahvaharidus (Vetenskap och Folkbildning) andis aunimetuse „Aasta rahvaharija 2021“ kõrval välja ka tiitli „Aasta eksitaja 2021“. Selle sai filmirežissöör Henrik Evertsson, kes on saanud Suure ajakirjandusauhinna „Aasta paljastaja 2020“ oma tol aastal valminud filmi „“Estonia“ – leid, mis muudab kõike“ eest. Temaga jagavad aasta eksitaja tiitlit talle auhinna määranud 15 žüriiliiget. Nemad said tiitli selle eest, et tõstsid esile ja kinnitasid „Estonia“ katastroofi ümbritsevaid vandenõuteooriaid laiale üldsusele.

 

Evertsson lõi spioonifantaasia

Henrik Evertssonile Aasta eksitaja tiitli andmist põhjendab ühing sellega, et tema vandenõuteooriate filmis ei anta vaatajale tõest pilti ei ametiasutuste tegevusest ega laevahuku alternatiivsete seletuste nõrkustest.

„Hea ajakirjanik oleks püüdnud üldsusele anda olulisi fakte, selle asemel et turustada laevahuku ümber kõmulist spioonifantaasiat. Filmi menukus muutis selle eksitavad aspektid veelgi tõsisemaks. Evertssoni heateod tõid nii Rootsile kui ka teistele riikidele kaasa suuri edaspidiseid kulutusi,“ kirjutas ühing oma pressiteates.

 

Žürii toetas eksitavat teavet

Suure ajakirjandusauhinna žüriile Aasta eksitaja tiitli andmist põhjendab ühing žürii märkimisväärse eksimusega allikakriitikas. Kuigi Evertssoni film kasutab ilmselgelt vandenõuteoreetilist jutustamistehnikat ja selles esineb otsest manipuleerimist andmetega, jäi see žüriil märkamata.

„Henrik Evertssoni film on konspiratiivne montaaž, mis eksitamise kõrval mõjub paljudele ohvritele halvasti ja raskendab nende leinaprotsessi,“ selgitas teadus- ja rahvaharidusühingu juhatuse esimees Pontus Böckman. „Võimaldada traumaga inimesi sel viisil eksponeerida on sügavalt ebaeetiline ja õigustamatu. Filmi esitlemise viis ajakirjanduses on olnud suur ajakirjanduseetiline viga, millest sai meedia loodetavasti oma õppetunni.“

Ühing peab küsitavaks isegi žürii sõnavaliku sobivust Suure ajakirjandusauhinna andmise ametlikus põhjenduses, mida võivad tundetuks pidada paljud, kes on pidanud isiklikult katastroofi tagajärgi üle elama.

„Ta trotsis sukeldumiskeeldu ja leidis augu, mis sundis kolme valitsust „Estonia“ mõistatusega põhjani minema,“ tsiteeris ühing žürii sõnastust.

Seega aitas žürii teadus- ja rahvaharidusühingu hinnangul kinnitada vandenõuteooriaid, õigustada hauarahurikkumist, õõnestada usaldust ametiasutuste vastu ning kahjustada üldsuse suhet faktidesse, teadmistesse ja ajakirjandusse.

 

Autor õigustas end

Expressen käsitles teemat põhjalikumalt ja küsitles ka asjaosalisi. Režissöör Henrik Evertsson leidis, et need on väga karmid väited ja ülespuhutud sõnad, millele oleks kergem vastu vaielda, kui Expressen tooks näiteid. Ta on endistviisi kindel, et film kujutab endast head ajakirjanduslikku uurimust. Tema sõnul peavad Eesti, Rootsi ja Soome ohutusjuurdluse keskused nende ajakirjandusliku töö tõttu ilmsiks tulnud infot nii oluliseks, et soovivad vrakil teha uusi tehnilisi uuringuid.

 

Filter tuletas näiteid meelde

Konkreetseid eksitavaid näiteid filmist tõi Expressenis välja ajakirja Filter peatoimetaja Mattias Göransson. Näiteks ei näidatud suurt kivi vrakis haigutava augu kõrval, pealegi asub auk veeliinist kõrgemal ja lisaks olid nad leidnud vrakist veel ühe augu. Film jätab märkimata, et paljud sõltumatud uurimused on näidanud, et visiir oli avatud ja ramp lahti. Samuti jätsid filmi autorid välja tunnistajad, kes ei näinud militaarsõidukeid laevale sõitmas, ning intervjueerisid üksnes neid, kes seda olevat näinud.

 

Žürii vaikib

Expressen küsis kommentaari ka Suure ajakirjandusauhinna žüriilt, kes 2020. aastal Henrik Evertssonile Aasta paljastaja auhinna andis. Žürii esimees Jonas Bonnier vastas enda sõnul kriitikale juba siis – nii raadios, teles kui ka ajalehtedes – ja tal pole midagi uut lisada.

Tollal kommenteeris ta auhinna andmist Dagens Nyheteris nii: „Augu avastamine ja dokumenteerimine on viinud selleni, et kolm valitsust on sunnitud tegutsema ja avama uue uurimise. See vääriski žürii hinnangul Aasta paljastaja auhinda“.

 

Aasta rahvaharijad

1982. aastal asutatud ühingu Vetenskap och Folkbildning deviis on „Kriitilise mõtlemise poolt ja pseudoteaduse vastu“ ning nad valivad Aasta rahvaharija ja Aasta eksitaja igal aastal. Tänavu said Aasta rahvaharija tiitli Maria Ahlsén ja Jessica Norrbom töö eest tervise-podcasti ja raamatuga „Frisk utan flum“ ning treenimise ja tervise eestkõneleja ja -kirjutaja Jacob Gudiol. Ära märgiti ka Jasper Lake dokumentaal „De utvalda barnen“, milles autor analüüsib antroposoofilistes koolides kasutatava Waldorfpedagoogika mõju.

MADLI VITISMANN

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here