Saame hakkama erakorraliste valimisteta. Õiguskantsler: põhiseaduslikku kriisi Eestis pole. Isamaa valis Reformierakonna ja sotsiaaldemokraadid

0
84

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. FOTO: Priit Mürk/ERR

 

 

Saame hakkama erakorraliste valimisteta

Peaminister Kaja kallas ütles 9. juuni pressikonverentsil, et kui teda hakatakse umbusaldama, siis ta kasutaks võimalust ja küsiks presidndilt erakorraliste valimiste väljakuulutamist. Presidendil on see võimalus, aga ta ei pea nii toimima.

Siiski on selge, et presidendi valvas silm jälgib, mida parlamendierakonnad toimetavad. Õnneks ei usu ükski erakond presidendi kokkumängu mõne erakonnaga.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles Postimehele, et peab erakorralisi valimisi ebatõenäoliseks. Ainsana võib seda tahta Reformierakond, kuid teised erakonnad hoolitsevad selle eest, et oravatele sellist võimalust ei tekiks. Siin on vastus, miks Kallasele umbusaldust ei avaldata.

EKRE juhtpoliitik Henn Põlluaas on samuti seda meelt, et Riigikogus saadakse uue valitsuse moodustamisega hakkama ilma erakorraliste valimisteta.

Endise kultuuriministri ja keskerakondlase Tiit Teriku arvates annab president valitsuse moodustamise sellele erakonna juhile, kes on saanud koalitsioonivariandi põhimõtteliselt kokku. Siin astub mängu Isamaa kui uute koalitsioonide kaalukeel ja võti.

 

 

 

Õiguskantsler: põhiseaduslikku kriisi Eestis pole

Vaatamata peaministri erakorraliste valimiste kohta tehtud viidetele ja Riigikogus alanud ööistungitele ei ole Eestis praegu poliitilist ummikseisu ja põhiseaduslikku kriisi, hindas õiguskantsler Ülle Madise Vikerraadio hommikusaates.

„Põhiseaduslikku kriisi pole,“ ütles Madise. „Kriis oleks, kui poleks teada, kuidas edasi.“

Madise tõdes, et Eestis on hetkel üheparteivalitsus, mida tegelikult proportsionaalne valimissüsteem ei peaks võimaldama. Samas, olukord, mis tekkis, kui peaminister palus oma koalitsioonipartneri ministrid vabastada, on põhiseaduses ette nähtud ja kriisi endast ei kujuta.

Madise märkis, et tegelikult võib sama üheparteivalitsus jätkata kuni korraliste Riigikogu valimisteni märtsis, kuid see on keeruline, kuna ees seisab näiteks uue riigieelarve tegemine.

„Kui peaminister ega valitsus tagasi ei astu, keegi koalitsiooni minna ei taha, enamusvalitsust ei teki, 2023. aasta riigieelarvet vastu võtta ei õnnestu, siis on küll riik raskustes,“ selgitas Madise. „Järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmine on üheparteivalitsuse tingimustes tõesti suur väljakutse.“

Erakorraliste valimiste võimaluse kohta ütles Madise, et presidendile põhiseadus ette ei kirjuta, kas ta tohib neid valitsuse soovi korral välja kuulutada, president peab lähtuma sellest, mis on Eestile kõige kasulikum.

Ka obstruktsioon, mida Reformierakond on alustanud lastetoetuste seaduseelnõu pidurdamiseks, ei tähenda, et Riigikogu oleks töövõimetu. „Mitu seadust on selgi nädalal vastu võetud, näiteks tervishoiukorralduse seadus. Palju Riigikogu liikmeid hääletas selle poolt,“ märkis Madise.

 

 

 

Isamaa valis Reformierakonna ja sotsiaaldemokraadid

Isamaa volikogu otsustas 11. juunil, et erakond alustab koalitsioonikõnelusi Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga (SDE), vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul on Isamaa prioriteediks eelseisvatel kõnelustel saavutada koalitsioonilepe, mis pakuks lahendusi Eesti ühiskonda kõige valusamalt tabanud probleemidele, teatas erakonna pressiesindaja.

„Me teame, et järgmiste valimisteni on jäänud vähem kui 9 kuud, kuid koalitsioonikõneluste käigus tuleb saavutada kokkulepe eestikeelset haridust, laste- ja peretoetusi, hüppelist inflatsiooni, julgeolekut ja energeetikat puudutavatele küsimuste osas. Isamaa on nendes küsimustes nõudlik, kuid olen optimistlik, et suudame leida vajaliku ühisosa,“ rääkis Seeder.

Ta rõhutas, et mitu kuud väldanud valitsuskriis ning tekkinud ummikseis parlamendis seoses perehüvitiste seadusega vajab lahendamist. “Viimaste aastate kriisidega on kaasas käinud ka juhtimiskriis, mis on muutnud Eesti riigi juhtimise keerulisemaks ja ebastabiilsemaks. Valitsus peab suutma teha koostööd riigikoguga ning riigikogus esindatud erakonnad peavad samuti olema avatud koostööks,” ütles ta.

Isamaa koalitsiooniläbirääkimiste delegatsiooni kuuluvad erakonna esimees Helir-Valdor Seeder, aseesimehed Urmas Reinsalu, Tõnis Lukas, Riina Solman, peasekretär Priit Sibul ja volikogu esimees Mart Maastik.

 

Seeder: mõned teemad tuleb külmutada

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder selgitas pärast volikogu pressikonverentsil teemaderingi, mille erakond tahab koalitsioonikõnelustele võtta.

Esimene teema on julgeolek. Seeder usub, et selle ümber ei tohiks kõnelustel suuri probleeme tekkida. „Aga me ei räägi ainult rahast. Eelarve on see, mille kaudu suunatakse oma prioriteete ja ka ametisolev valitsus on öelnud, et 800 miljonit eurot täiendavalt läheb kaitsekulutusteks. Me ei tea täpselt kuhu ja milleks, aga küllap nii on ja saab kõnelustel selgemaks. Ka Isamaa on seda meelt, et kaitsevaldkonda tuleb panustada nii palju kui võimalik,“ rääkis ta.

Isamaa teine prioriteet on perepoliitika. „Isamaa on jätkuvalt peretoetuste taga. Nüüd muutub meie seisund, et me pole võib-olla enam opositsioonis, aga soovime olla koalitsioonis, siis meie perepoliitika alused selle tõttu ei muutu. Me soovime, et (peretoetuste) eelnõu saaks praegusel kujul vastu võetud,“ selgitas Seeder.

Kolmas teema on energeetika. Seedri hinnangul peaks valitsus igakülgselt aitama kaasa, et Eesti energia varustuskindlus suureneks ja see hõlmab nii energia tootmist kui ka ühenduste parandamist.

Isamaa soovib valitsuses algatada elektrituru reformi. „See pole seni parlamendis heaks kiidetud, aga soovime selle uuesti läbirääkimistel tõstatada. Me saame aru, et nii lühikese perioodiga pole võimalik seda ellu viia, aga on võimalik alustada,“ rääkis Seeder.

Haridusvaldkonnas tahab Isamaa kiirendada eestikeelsele haridusele üleminekut. „Suurim probleem on see, et siiani pole olnud piisavalt poliitilist tahet. Küll pole õpetajaid, küll pole metoodikat ja piisavalt raha. Kui on poliitiline otsus ja eesmärgid, siis leitakse sinna ka vahendid,“ sõnas Seeder.

Lisaks tahab Isamaa lahendada kõrghariduse rahastamise probleemi. „Ebanormaalne olukord, et ülikoolidega pole sõlmitud halduslepinguid, tuleb kiiresti lõpetada,“ ütles Seeder.

Isamaa prioriteet on ka inimeste toimetulek ja võitlus inflatsiooniga. „See puudutab makse, aktsiise, aga ka hüvitamist – kõrgete elektri, gaasi, tooasooja hindade hüvitamist. Eelmisel aastal see väga ei õnnestunud, aga tuleb vigadest õppida ja järgmisel aastal tuleb teha seda paremini,“ selgitas Seeder.

Seedri sõnul tuleb mõned käimasolevad teemad külmutada. „Vähemalt Isamaa osalusel valitsus ei lähe edasi Eesti-Vene piirilepingu sõlmimisega, millega lõpetav valitsus on tegelenud ja näitas ühepoolset initsiatiivi. See pole mõistlik pikas perspektiivis ega praegu aktuaalselt. Samuti, mis puudutab vihakõne temaatikat, tuleb sellisel kujul külmutada. Pealekaebamise seadus – seda me kindlasti ei toeta ja selliseid algatusi järgmine valitsus kindlasti ei peaks vastu võtma ja tegelema,“ loetles Isamaa esimees.

 

Seeder leiab jätkuvalt, et Kallas peaks tagasi astuma

ERR-i ajakirjanik Tiina Jaakson uuris Seedrilt, mis veenis teda minema koalitsioonikõnelustele Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, mitte Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga.

Seeder rääkis, et sel nädalal toimunud üksikud kohtumised ei veennud teda ühele või teisele poole kalduma, vaid pigem on veendumused kujunenud pika aja jooksul.

„Nagu volikogu liikmed ütlesid, et meil pole praegu olukord, kus laual on ainult head valikud. Arvestades, mis poliitikat erinevad erakonnad on teinud ja punnseisu parlamendis, ei olnud ühtegi head valikut meil. See tähendab ka kolmanda valiku kohta, et jääda lihtsalt opositsiooni, kus me poliitikat kujundada ei saa, siis seda me ei saa ka endale lubada,“ rääkis Seeder.

„Leidsime, et erinevate teemade elluviimisel eelistame ja peame tõenäolisemaks mingi ühisosa leidmist Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatidega kergemaks kui EKRE ja Keskerakonnaga. See ei tähenda, et üks kombinatsioon on õige ja teine vale, nii lihtsustatult ei tohiks ka läheneda. See oli kaalutlus ja tunnetasime, et sellises kombinatsioonis on võimalik meie teemade puhul leida suurem ühisosa,“ selgitas ta.

Seeder tõdes, et oma osa võib olla ka eelmises kolmikvalitsuses tekkinud emotsioonidel.

„Eks mingil määral on siin ka see moment, et me alles olime kolmekesi ja mitte Isamaa süül ja initsiatiivil ei lõhutud eelmine koalitsioon. Ja suuremad pinged polnud EKRE ja Isamaa ega Keskerakonna ja Isamaa vahel. Me olime koalitsioonis, kus põhitulistamine oli partnerite vahel ja Keskerakond otsustas selle laiali saata.“

Delfi ajakirjaniku küsimusele vastates ütles Seeder, et jaanipäevaks koalitsiooni kokkupanemine on teoreetiliselt võimalik, kuid praktiliselt ilmselt mitte. Samas ei saa sellega tema sõnul venitada ka sügiseni, mil riigikogu taas korraliselt hakkab koos käima.

Viimastel päevadel on kõlanud ka väited, et erinevad erakonnad tahavad koalitsioonikõnelustel endale peaministrikohta. Seeder kinnitas, et volikogu seda üldse ei arutanud ning Isamaa tingimuste hulgas peaministrikoht ei ole.

Seeder leiab jätkuvalt, et peaminister Kaja Kallas peaks ametist tagasi astuma. „Ma arvan, et tuleb põhiseadust täita. Kui koalitsioon lõpetab tegevuse, peab valitsus tagasi astuma. Eks me praegu näeme, kuidas edasised käigud saavad olema. Kindlasti räägime protseduurika läbi. Praegu võib olla, et Kaja Kallas nimetab lihtsalt Isamaa ja sotside uued ministrid ametisse ja ongi valitsuse vahetus,“ rääkis Seeder, lisades, et Isamaa sel viisil aga valitsusse minna ei taha.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here