Selgus Ämari lennubaasi kunstikonkursi võitja. Nõukogude dissidentliku kunsti tähed Kumu näitusesaalis

0
141

Ämari lennuabaasi võidutöö “Mach” visuaal. FOTO: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

 

 

Selgus Ämari lennubaasi kunstikonkursi võitja

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kuulutas välja Ämari lennubaasi kunstikonkursi võitja, milleks osutus kunstnike Margus Tammiku ja Eva Unti (Unt ja Tammik OÜ) fototaies nimega „Mach”. Konkursi eesmärgiks oli leida sobivaim kunstiteos Ämari lennubaasi selle aasta märtsis valminud sõdurikodusse.

„Võidutöö peegeldab kõnekalt kombinatsiooni õhusõidukite transformatsioonist minevikust tänapäeva ning selle tausta tonaalsus ning presenteeritud värvigamma ühendab tervikuna nii Eesti kaitseväe kui ka meie liitlased,” ütles Õhuväe logistikaosakonna ja kunstikonkursi žürii liige kol-ltn Katrin Tõugjas.

Hoone tagasihoidlikku ja lihtsasse interjööri planeeritud kolmest fotost koosnev võidutöö kujutab esmapilgul abstraktset fototaiest, millel on kujutatud värvilisi paberlennukeid, mis tekitavad huvitava valguse ja varjude mängu ning viivad selle vaatleja tagasi lapsepõlve, kus sai alguse kõige esimene kokkupuude lennumasinaga. Näeme tuttavat objekti uue pilguga ja tuletame enesele meelde, kust oleme alustanud ja kuhu oleme tänaseks jõudnud – nii tugevalt kaitstud, kui oleme täna, ei ole me kunagi varem olnud!

„Olen olnud kunstižüriides üpris palju kordi, ent nii tugevat rebimist pole enne olnud. Kolmest taiesest koosnevas võidutöös „Mach” on lennukust ja ambitsiooni. Meile tundus, et üldistatul viisil võtab see kokku lennunduse ajaloo ning julge tulevikuvisiooni ehk siis viidatakse ajas muutuvale lennukite disainile. Ka värvivalik ning läbitöötatus on veenvad, seostudes tõepoolest kunstnikele suuniseks antud väärtuste – lennubaasi iseloomustava kaasaegsuse ja rahvusvahelisusega. Samas pole selles intelligentsel viisil miskit lajatavat, sa võid ise mõtiskleda, tähendusi luua,” ütles Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindaja žürii liige kunstiteadlane ja õppejõud Karin Paulus. „Sõdurikodus on tegevväelastel tänu kunstile hubasem olla ning kohe kindlasti pole piinlik võõrustada ei kaitseväe juhte, liitlasi, peaministreid ega kroonitud päid,” lisas Paulus.

Kunstikonkursile laekus 17 kavandit. Konkursi teise koha pälvis kunstnik Madli Kaljuste (Kiire Tigu OÜ) teos „Igavene haprus” ning kolmanda koha kunstnik Anni Varm teosega „Paberlennuk”. Eripreemiad anti kunstnik Kirill Safonovi teosele „Vabalend” ja kunstnik Maret Sarapu (Rabarber OÜ) teosele „Fair Mind”.

Esimese, teise ning kolmanda koha väärilised tööd valiti välja konsensuse alusel. Võistlustööde hindamisel hinnati kontseptuaalse idee selgust ja teose kõrget ja professionaalset kunstilist taset, lahenduse omanäolisust, teose sobivust hoone spetsiifikaga, teose mõistlikku konstruktsiooni, materjali valikut, kestvuse ning hooldusega seotud praktiliste eesmärkide saavutamist.

Konkursi võitjalt tellitava teose maksumus on 28 805 eurot ilma käibemaksuta. Summa on arvutatud vastavalt seaduses ettenähtud 1% ehitise maksumusest ning on kujunenud mitme viimastel aastatel ehitatud hoone maksumusest. Teise, kolmanda koha ja eripreemiate fondi suuruseks on 2 750 eurot.

Harjumaal Ämaris asuv kaasaegne lennubaas on Eesti õhuväe struktuuriüksus ja selle keskne osa on lennuväli. Aastail 2008–2012 ehitati Ämarisse uus lennuliiklusala, vajalikud sõiduteed ja uued hooned: angaarid, autoremondihall, laod, staabihooned, meditsiinikeskus, söökla, ühiselamu, spordisaalid.

Ämari lennubaasis on olemas kõrgetasemeliseks funktsioneerimiseks vajalik taristu, kus on tagatud kõik vajaminev ka meie liitlastele, et NATO õhuturbesalk saaks meie territooriumi vajadusel kaitsta.

 

 

 

Nõukogude dissidentliku kunsti tähed Kumu näitusesaalis

Märtsis sõjavastase solidaarsusžestina Kumu kunstimuuseumis tühjalt avatud näitus „Mõtlevad pildid” on täitunud piltidega. Väljapanek kutsub külastajaid tutvuma nii eesti, läti ja leedu kunstnike kontseptuaalsete teoste kui ka Moskva teisitimõtlejate loominguga. Suur osa väljapanekust on Eestisse jõudnud tuntud Ameerika kunstikoguja Norton Dodge’i kollektsioonist New Jerseyst.

Mitmeid nõukogude aja võimukriitilise kontseptuaalkunsti tuntumaid näiteid Ilja Kabakovilt, Viktor Pivovarovilt, Erik Bulatovilt ja Irina Nahhovalt eksponeeritakse Eestis esimest korda. Nii mõnigi näitusel väljas olevatest suurejoonelistest sarjadest on Ameerika ja Euroopa kunstikogude vahele laiali pillutatud ning kohtuvadki uuesti Kumu näitusel. Sel viisil saavad kokku näiteks läti kunstniku Miervaldis Polise silmapaistvad sarjad „Polis Venise (Polis Veneetsias)” ja „Kolosside saar”, mille osad kuuluvad praegu Zimmerli Kunstimuuseumile New Jerseys ja Zuzānsite kunstikogule Lätis. Leonhard Lapini 1970. aastate lõpu efektne maalisari „Märgid” on aga Eestis terviklikuna eksponeeritud esmakordselt, sest Norton Dodge omandas sarja nõukogude perioodil ning see sattus Ameerika Ühendriikidesse.

Kumu suures saalis esialgu sõjavastase protestina ilma teosteta avatud näitus hakkas alates aprilli teisest poolest töödega täituma. Igasse teemaruumi on lisandunud paarinädalase intervalliga üks teos või sari, mis avab seda teemat või astub dialoogi varasemate töödega. Teoseid lisandub ekspositsiooni iga kahe nädala tagant kuni augusti alguseni. Muutunud kontseptsiooni ja lahendusega soovib muuseum esitada küsimusi kaasaja sündmuste kohta ning panustada arutellu kultuuri rolli üle kriisiolukorras.

 

Näitusevaade Erik Bulatovi teosega „Oht“ (1972–1973, Zimmerli Kunstimuuseum, Rutgers – Norton ja Nancy Dodge’i Nõukogude Liidu nonkonformistliku kunsti kogu). Foto: Paco Ulman

 

„Tegime seda näitust hoopis teistsuguses maailmas, kui algselt planeeritud ning kus Moskva ja Baltimaade dialoogist kõnelemine omandas täiesti teise tähenduse. Tühi saal osutas selle dialoogi võimatusele uues geopoliitilises olukorras. Samas on näitusel esinevad Moskva kunstnikud väga mitmekesise etnilise ja kultuurilise taustaga, elavad juba aastakümneid Lääne kunstikeskustes ning ei esinda mingil viisil tänapäeva Venemaad. Tühja näitusesaali täitmisel oleme jätnud seetõttu kõrvale riiklikud või rahvuslikud kategooriad ning lähtunud üksikutest teostest, nende ajaloolisest ja nüüdisaegsest tähendusest. Ühtlasi soovime dissidentliku kunsti eksponeerimisega toetada Venemaa demokraatlikku arengut, mis on taas vajunud totalitarismi rüppe ning vajab hädasti muutust ka selleks, et sõda saaks lõppeda,” tutvustavad kuraatorid Liisa Kaljula ja Anu Allas protsessiks kujunenud näituse taustamõtteid.

Alates 2016. aastast koostöös Ameerika Ühendriikides asuva Zimmerli Kunstimuuseumiga ette valmistatud uurimusliku näituse „Mõtlevad pildid” keskmes pidi olema Baltimaade ja Moskva kunstnike dialoog 1970.–1980. aastatel. Näitus arendab edasi 2016. aastal Zimmerli Kunstimuuseumis toimunud Jane A. Sharpi kureeritud väljapanekut „Mõtlevad pildid. Moskva kontseptuaalne kunst Norton ja Nancy Dodge’i kogust”. Norton Dodge (1927–2011) oli Ameerika Ühendriikide majandusteadlane ja sovetoloog, kes reisis esimest korda Nõukogude Liitu Harvardi Ülikooli tudengina 1955. aastal. Järgmiste kümnendite jooksul kogus Dodge agentide abiga arvukalt nii vene kui ka teiste liiduvabariikide mitteametlikku kunsti ning smugeldas selle Ühendriikidesse. Nüüdsel ajal hoiab tema rohkem kui 20 000 teosest koosnevat kollektsiooni Rutgersi Ülikooli juures asuv Zimmerli Kunstimuuseum.

Näitus Kumu suures saalis jääb avatuks 14. augustini. Näituse kuraatoriteks on Anu Allas (Eesti Kunstiakadeemia), Liisa Kaljula (Eesti Kunstimuuseum) ja Jane A. Sharp (Zimmerli Kunstimuuseum).

KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS / KUMU

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here