Siilile ilmus kohale 60 – 80 protsenti kutsutuist. Õppuste eelarve 12 miljonit. Kaitseminister Laanet külastas Lõuna-Eestis toimuvat õppust „Siil 2022″

0
167

Kaitseminister Kalle Laanet külastas “Siil 2022” õppust. FOTO: kaitseministeerium

 

 

Siilile ilmus kohale 60 – 80 protsenti kutsutuist

Suurõppusele Siil kutsutud reservväelastest tuli sõltuvalt allüksusest kohale 60 kuni 80 protsenti. Kaitseväe teatel kontrolliti sel õppusel peamiselt 2. jalaväebrigaadi ja küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskust.

2. jalaväebrigaadis kutsuti õppusele ligi 5000 reservväelast. Kohale tuli neist 2900, mitmesugustel põhjustel vabastati 900 kutsutut.

Küberväejuhatusse kutsuti 800 reservväelast, kohale tuli neist 550, edastas Rahvusringhäälingu uudistemagasin „Aktuaalne kaamera“.

 

 

1400 reservisti jättis ette teatamata Siilile tulemata

8800 õppusele Siil kutsutud reservväelasest 1300 vabastati õppustelt erinevatel põhjustel, 1400 reservisti aga jättis põhjust esitamata õppusele tulemata, öeldi ERR-ile kaitseväest.

Enne õppust vabastati kutse saanud reservväelastest 1300, peamisteks põhjusteks olid perekondlik olukord, välismaal viibimine ja töökohustused, öeldi kaitseministeeriumist.

Õppusele ilmus kohale 77 protsenti kutse saanutest ehk 5800 reservisti. Lisaks 1300 vabastatule jättis ette teatamata õppusele tulemata 1400 reservväelast.

Kaitseministeeriumist öeldi ERR-ile, et nendega, kes ei tulnud kohale ja ei teavitanud mitte kohale ilmumisest, võtsid üksused ühendust ja täpsustasid, miks nad õppusele ei tulnud. Kõik põhjused selgitatakse välja pärast õppust.

Sõjaväepolitseist öeldi, et kui selgub, et isik on jätnud kohale ilmumata põhjenduseta, siis tema suhtes alustatakse väärteomenetlus ning see lõppeb rahatrahvi otsusega. Seni on sarnaseid juhtumeid kõiki menetletud väärteo korras ja karistuseks on määratud rahatrahv, lisati sõjaväepolitseist. Õppusele mitteilmumise eest võib rahatrahv olla kuni 1200 eurot.

„Ma olen ühest küljest rahul, et oleme saavutanud lahinguvalmiduse. Samas on siiski palju neid reservväelasi, kes ei ole teadmata põhjusel kohale tulnud ja pole ka endast teada andnud, miks nad pole tulnud,“ ütles õppuse Siil juht kindralmajor Veiko-Vello Palm.

Kaitseväe õppuse Siil 2022 peamised kontrollitavad üksused on 2. jalaväebrigaad ja küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus. 2. jalaväebrigaadis kutsuti õppusele ligemale 5000 reservväelast. Õppusele saabus neist kokku rohkem kui 2900. Enne õppust vabastati erinevatel põhjustel 900 kutsutut.

Küberväejuhatuse formeerimisega kutsuti Siili ajaks teenistusse ligemale 800 ja saabus ligemale 550 küberväejuhatuse reservväelast, neist enam kui 400 strateegilise kommunikatsiooni keskuse õppusele.

 

 

 

Õppuste eelarve 12 miljonit

Õppuse Siil eelarve on 12 miljonit eurot, kuid kuivõrd kõik kutse saanud reservväelased ja ka kõik tegevväelased õppustel ei osale, siis tõenäoliselt jäävad tegelikud kulud alla 10 miljoni euro, öeldi kaitseväest.

Kuludest suurimad on personalikulud, kolm-neli miljonit eurot, millest kolmveerand on arvestatud reservväelaste töötasudeks. Kaitseotstarbelise varustuse, nagu laskemoon, imitatsioonivahendid, ja remondi- ja meditsiinikulud on ligikaudu kolm miljonit eurot. Õppuse majanduskulud (kütus, rendikulud, veod jms) on samuti ligikaudu kolm miljonit eurot. Majanduskuludesse on arvestatud ka võimalik õppuse kahjude likvideerimine poole miljoni euro ulatuses. Õppustel osalejate toitlustusele kulub kaks miljonit eurot.

Õppusel Siil 2022 osaleb enam kui 15 000 võitlejat. Samal ajal toimuvad eraldi õppused Namejs Lätis, NATO Põhjadiviisi õppus Knight Legion Eestis ja Lätis ning USA relvajõudude korraldatud Defender Europe erinevates Euroopa riikides. Liitlas- ja partnerriikide sõdureid on Eestisse oodata ligemale 4200.

 

 

 

Kaitseminister Laanet külastas Lõuna-Eestis toimuvat õppust „Siil 2022″

Kaitseminister Kalle Laanet külastas 23. mail kaitseväe suurõppuse „Siil 2022″ raames Lõuna-Eestis toimuvat väliõppust.

„Meie jätkuvas keerulises julgeolekuolukorras on hea meel tõdeda, et suurõppus on seni olnud edukas. Koos liitlastega oleme saanud harjutada koostööd nii maal kui ka merel. Sellised ühisõppused annavad täieliku kindluse, et üheskoos suudame vaenlasele vastu seista,” ütles kaitseminister Kalle Laanet.

„Reservväelased on meie kaitseväe alustalad. Seega tänan kõiki reservväelasi, samuti tööandjaid ja reservväelaste pereliikmeid, kes on töötajate ja lähedaste õppusel osalemisse mõistvalt ning toetavalt suhtunud,” lisas Laanet.

Samuti avas kaitseminister koos siseminister Kristian Jaaniga Piusa kordonis piiritõkke rajamisele pühendatud stendi. „Piiritõkked rajasime koos Politsei- ja Piirivalveametiga lisaõppekogunemise Okas ajal Lõuna-Eestis idapiirile, kus toimub ka praegune õppus,” sõnas kaitseminister.

Kaitseminister jälgis ka 21. mail Saaremaal õppuse „Defender Europe” raames toimunud maabumisharjutust, mida tegid Ameerika Ühendriikide merejalaväelased koos Kaitseliidu Saaremaa malevaga.

KALEV VILGATS / KAITSEMINISTEERIUM

 

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here