Sõda Ukrainas tekitas Soomes arutelu Lenini kujude üle. Läti parlament toetas Võidu pargis asuva punamonumendi lammutamist. Belovežje kolmik on lahkunud

0
49

Lenini kuju Kotkas, Soomes. FOTO: Mikko Savolainen / Yle

 

 

Sõda Ukrainas tekitas Soomes arutelu Lenini kujude üle

Venemaa sõjaline tegevus Ukrainas tekitas Soomes suure riigisisese diskussiooni Lenini ausammaste üle. Turu linn otsustas hiljuti Lenini kuju eemaldada, Kotka linnas on ausammas praegu veel püsti, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Lenini kuju asub Kotka kesklinna pargis, selle ausamba valmistas Eesti skulptor Matti Varik. Kuju sai Soome linn kingituseks 1979. aastal. Kingituse tegi siis Kotka sõpruslinna Tallinna nimel nõukogude okupatsioonivõim.

Turu linn otsustas paar nädalat tagasi Lenini kuju kesklinnast eemaldada. Kotkal on nüüd Soome viimane Lenini kuju, mida saab näha tänavapildis. Kuju eemaldamiseks on tehtud mitu ettepanekut. Kuju vastased leiavad, et see tuleks viia muuseumi, kuna rikub Nõukogude Liidu sõjakuritegude tõttu hukkunud inimeste mälestust.

„Tsiviilelanike pommitamine on sõjakuritegu. Selline monument on vales kohas. Kotkas peaks selle asemel meenutama pommitamises hukkunud inimesi ja sõjakangelasi,“ ütles sotsioloogiadotsent Juhani Pekkola.

Turu ülikooli teadur Reeta Kangas peab selliseid kujusid ajaloolisteks objektideks. Kangas seab kahtluse alla ka Turu linna põhjenduse Lenini kuju eemaldamisel. „Ma ei saa sellest loogikast aru. Turus on ju ka Aleksander I ausammas,“ ütles Kangas.

Ka Tampere Lenini muuseumi direktor Kalle Kallio ei näe seost Ukraina sõja ja Lenini kujude vahel. „Helsingis Senati väljakul on keiser Aleksander II kuju. Meie ajaloos on ta hea keiser, kes lubas kasutada soome keelt, aga ta oli täielik isevalitseja. Kui me Leninit ei aktsepteeri, siis miks me aktsepteerime Aleksandrit?“ uuris Kallio.

Kallio viitas ka USA ausammaste tülidele, kus tahetakse eemaldada orjust meenutavaid monumente.

Kotka linnavolinik Sami Hohti leiab, et Turu linnapea Minna Arve tegi Lenini kuju eemaldamise käigus hea otsuse. „Ta tegi julge otsuse. Ausamba eemaldamine näitaks ka Soome toetust NATO-le,“ ütles Hohti.

Osa Kotka linnavolikogu saadikutest leiab, et Lenini ausammas võiks jääda oma praegusele asukohale, kuid juurde võiks lisada selgitava sildi, vahendas Yle.

 

 

 

Läti parlament toetas Võidu pargis asuva punamonumendi lammutamist

Läti parlament toetas 12. mail seadusemuudatusi, millega kõrvaldati õiguslikud takistused Riias Võidu pargis asuva punamonumendi lammutamiseks, vahendas Rahvusringhääling (ERR) Läti meediat.

30. aprillil 1994. aastal Moskvas allkirjastatud Läti ja Venemaa vaheliste lepingute seaduse vastavaid muudatusi toetas 68 parlamendisaadikut, vastu oli 18 liiget. Selle käigus muudetakse artiklit, mis näeb ette, et Läti tagab mälestusehitiste säilimise Lätis. Muudatused näevad ette artikkel 13 peatamise alates 16. maist 2022, kuni Venemaa lõpetab rahvusvahelise õiguse rikkumise Ukraina territooriumil.

Parlamendis toimunud debatil väitis parlamendisaadik Krista Baumane, et Võidu pargis asuv punamonument on Nõukogude Liidu okupatsiooni sümbol. Alates 24. veebruarist on sellest monumendist saanud ka Venemaa kuritegude sümbol Ukrainas.

Parlamendisaadik Krišjanis Feldmans leidis, et probleem pole ainult Võidu pargi monumendis. Feldmansi sõnul on Lätis veel sadu nõukogudeaegseid mälestusmärke, mis tuleks eemaldada. „Selleks peab parlament tegema veel julgeid otsuseid,“ ütles Feldmans.

Opositsioonisaadik Igors Pimenovs väitis aga, et Võidu pargi monumendil pole mingit pistmist Venemaa sissetungiga Ukrainasse. Saadiku sõnul sümboliseerib monument ainult NSVL-i armee võitu Natsi-Saksamaa üle.

 

 

 

Belovežje kolmik on lahkunud

11. mail anti teada, et 88-aastaselt suri Ukraina esimene president Leonid Kravtšuk, kes oli ametis 1991-1994 ja kirjutas koos Valgevene Ülemnõukogu esimehe Stanislav Šuškevitši ja Venemaa presidendi Boriss Jeltsiniga alla 14-punktilisele Belovežje kokkuleppele, mis lõpetas NSV Liidu olemasolu.

Kravtšukile tegi sooja järelehüüde ka Ukraina praegune president Volodõmõr Zelenskõi. Juba sõja ajal antud intervjuus ütles Kravtšuk, et kui oleks noorem, siis sõdiks Ida-Ukrainas.

Mai algul suri koroona tüsistustesse 87-aastaselt Stanislav Šuškevitš, kes 1991-1994 oli Valgevene Ülemnõukogu esimees. Möödunud aastal jõudis ta anda pikema intervjuu Postimehele seoses Belovežje kokkulepete 30. aastapäevaga.

8. detsembril 1991 sõlmitud Belovežje kokkuleppe kolmas osaline, Venemaa president (1991-1999) Boriss Jeltsin suri 23. aprillil 2007, olles 76-aastane.

Valgevene-Poola piiri lähedal Viskuli jahilossis NSV Liidu laiali saatnud kokkuleppe allkirjastajaid sõimas NSV Liidu esimene ja viimane president Mihhal Gorbatšov poisikesteks, kes ei tea midagi rahvusvahelistest lepingutest.

Tollastest võtmekujudest ongi elus veel vaid Mihhail Gorbatšov, kes 2. märtsil tähistas 91. sünnipäeva. Gorbatšov teatas üleliidulises televisioonis ameti maha panemisest ja NSV Liidu olemasolu lakkamisest 25. detsembril 1991.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here