Sõjapäevik: Mariupol peab vastu, levib esimene foto purustatud ristlejast Moskva. Mariupoli Azovstali terasetehas langes pommirünnakute alla. Zelenskõi: Venemaa keeldus lihavõtterelvarahust

0
292

Azovstali tehas Mariupolis. FOTO: https://eu.usatoday.com/

 

 

51. sõjapäev – Mariupol peab vastu, levib esimene foto purustatud ristlejast Moskva

Vene okupandid esitasid nädalavahetusel Mariupoli kaitsjatele ultimaatumi alistuda või saada hävitatud.

Ukraina Mariupoli linna kaitsjad ei ole alla andnud, ehkki Venemaa antud ultimaatum allaandmiseks sai ööl vastu 18. aprilli otsa, sõjaekspertide hinnangul on Mariupoli kaitset murda võimalik ainult keemiarünnakuga. Siinkirjutaja on püüdnud leida Mariupoli kaarte, mille järgi kas või umbkaudu määrata vaenupoolte paiknemist, aga selget pilti ei ole. Linna kaitse keskpunkt on hiiglasliku Azovstali terasetööstuse territoorium. Ajalooliselt meenutab see Stalingradi traktorivabrikut, mille maal kulges Stalingradi lahingu ajal vaenupoolte rindejoon.

Mariupoli linnavalitsuse teatel on Vene väed sulgenud linna ning keelanud nii sinna sisse- kui ka väljapääsu. Samuti keelati liikumine linnaosade vahel. Linna sulgemisest teatas esimesena USA telekanal CNN, kes aga hoiatab, et pole täit kindlust, kas uudis ka tõele vastab.

Ukraina väed jätkavad vastupanu Mariupoli idaosas Azovstali terasetehases. Julgeolekuekspert Justin Crump ütles Ühendkuningriigi rahvusringhäälingule BBC, et linna kaitsjad võivad tehases veel kaua vastu pidada.

Crumpi sõnul on pigem tõenäoline, et kaitsjad võitlevad viimase meheni, kui see, et nad alla annavad. Vene vägedel pole aga erilist motivatsiooni tehase territooriumit meetrihaaval vallutama hakata, sest see tooks kaasa suured kaotused, ütles Crump.

Ukraina julgeolekueksperdi Oleh Ždanovi hinnangul võib Venemaa viimases hädas kasutada keemiarelva, sest see on tehasesse varjunud sõdurite vastu ainus kindel abinõu, vahendab Ühendkuningriigi ajaleht The Guardian.

*

Internetis levival fotol on näha tugevasti suitsevat sõjalaeva. Väidetavalt on tegu Ukraina vägede rünnakus uppunud Vene sõjalaevastiku lipulaevaga Moskva. Ühendkuningriigi rahvusringhääling BBC pole suutnud pildi ehtsust tõendada, samuti ei ole teada foto algallikas.

BBC tsiteerib aga sõjandusekspert Rob Leed ning avalikke sõjaväeluureandmeid levitavat Twitterikontot OSINTtechnical, kes mõlemad leiavad, et kuivõrd fotol on Slava-klassi ristleja ja ükski teine selline ristleja pildil kujutatule sarnast tabamust saanud pole, siis ilmselt ongi pildil Moskva.

*

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul on Vene väed Donbassis valmis intensiivseks ründeoperatsiooniks, mis algab lähimal ajal.

„Nad tahavad Donbassi Maa pealt pühkida, hävitada kõik, mis sellele tööstuspiirkonnale au ja kuulsust toonud,“ ütles president Zelenskõi telepöördumises. Presidendi sõnul ootab Donbassi linnu täielikult puruks pommitatud Mariupoli saatus.

*

16. aprillil tuli üle Poola piiri Ukrainasse tagasi 22 000 inimest, lahkus aga 19 200, teatab Ühendkuningriigi rahvusringhääling BBC.

Kõik Ukrainasse sisenejad ei kavatse siiski veel sinna paigale jääda, osa neist tuli ainult sugulasi vaatama ja nende käekäigu järele uurima. Palju on siiski ka neid, kes kavatsevadki oma elu uuesti üles ehitama hakata. Eriti palju on tagasipöördujaid pealinna Kiievisse, ehkki linnapea Vitali Klitško hoiatab, et linn pole veel kaugeltki turvaline.

*

Vene vägedel on plaanis korraldada Hersonis rünnak ning ajada see siis Ukraina vägede kaela. Ukraina vägede sildi all korraldatud rünnakut on okupantidele vaja ettekäändena referendumi korraldamiseks Hersoni Rahvavabariigi väljakuulutamiseks, selgub Ukraina luureandmetest.

Herson on Vene vägede käes olnud üle kahe nädala ning kogu selle aja on okupandid ette valmistanud samasugust referendumit, nagu korraldati Krimmi Venemaaga liitmiseks 2014. aastal.

*

Ukraina üritab sõdida nii, et nende vägede inimkaotused oleksid võimalikult väikesed, mistõttu lähtuvad nad nädala-kaks veel kaitsest ja üritavad hävitada Vene poole üksusi ja nende tarneahelaid, rääkis julgeolekuekspert Rainer Saks.

„Ukraina väed, kes on rindel, on kõige kallim osa sõjaväest. Ma arvan, et ühe-kahe nädala jooksul lähtub Ukraina veel kaitsest ja hävitab Vene poole üksusi. See on suures osas siiani õnnestunud. Mingites piirkondades üritab Ukraina ka vastupealetunge, et positsioone parandada,“ rääkis Saks Rahvusringhäälingu „Vikerhommikus“.

Ta lisas, et Venemaa poliitiline juhtkond hindab praegu olukorda rindel soodsamaks kui see tegelikult on.

„Aeg näitab, kas venelased suudavad rünnakute intensiivsust tõsta. Siiani nad pole suutnud massiivselt rünnakule minna, sest Ukraina on suutnud varases staadiumis need katsed likvideerida ning on hävitanud ka venelaste logistikat ja varustuskanaleid. Kui Vene väed ei suuda massiivsele pealetungile minna, siis mingist hetkest hakkab tegelikkus ka Vene poliitilisele juhtkonnale kohale jõudma.“

Saksa sõnul on Ukraina on järjest paremini hakkama saanud, aga see ei tähenda veel, et nad suudaks hõivatud alad tagasi võtta.

„N-ö „kui“ kohtasid on palju. Ukrainlased võivad ka eksida. Nad on ka eksinud, aga mitte suurtes asjades. Aga kui Venemaa ei suuda rünnata ja peab langetama otsuse, kas kuulutada mobilisatsioon välja, siis muutub rahvusvaheline diplomaatia järjest olulisemaks ja seda Ukraina üksi ei suuda.“

*

Ristleja Moskva uppumine on Saksa hinnangul kõige suurem ühekordne võit ukrainlastele.

„See on ka pööre lõunarindel, mis annab Ukrainale paremad võimalused oma positsioone sõjas parandada. Ja see on suur kaotus venelastele. Nii sõjaliselt, aga kindlasti on see ka psühholoogilises plaanis traumeeriv kaotus Venemaale. Kujutage ette olukorda, kus just on ametisse nimetatud uus vägede juhataja ja napp paar päeva hiljem oled sa sunnitud sisse võtma märkimisväärse kaotuse. Sel on mõju operatsiooni juhtimisele ja koordineerimisele.“

Rääkides Mariupolist, ütles julgeolekuekspert, et see linn on sõja mõttes sümboli tähendusega. „Need Ukraina sõdurid, kes sinna on jäänud, on teinud seda teadlikult. Neil oli mitu korda võimalus sealt lahkuda. Nad on jäänud põhimõtte pärast ja see omakorda seob seal Vene üksusi. Kui Mariupol peaks siiski langema, on selle tagasivõtmine raske. Aga ega Vene pool peale sümboolse võidu ka midagi strateegilist sellega saavuta. Väide, et nad saavad nii kiiremini Donbassi varustada, see päriselt ei päde,“ leidis Saks.

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu „töövõimetus“, paljude kindralite hukkumine ja väljavahetamine on Saksa hinnangul Ukraina vaatest samuti positiivne.

Kuidas Soome ja Rootsi NATO-ga liitumine mõjutab Eesti julgeolekut? Saks vastas, et Rootsi ja Soome NATO-ga ühinemist ei tohi vaadata, et nad hakkavad Eestit kaitsma.

„Mida nad võidavad? Mida nad väljapool NATO-t ei saa on tuumaheidutus, mida tagab USA. See muudab nende kaitse tõhusamaks. Kollektiivkaitse ei tähenda seda, et Rootsi ja Soome jaoks hakatakse teistsugust kaitsesüsteemi üles ehitama. Laias laastus peab iseseisev kaitsevõime jääma. Eestile on nende liitumisel tähtsaim, et Läänemeri muutub NATO sisemereks. Venemaal on palju raskem opereerida ja takistada Eesti ühendusi muu maailmaga. Loodan ka, et riigid suudavad kunagi ka ühise õhutõrjevõimekuse välja töötada ja ei pea mujalt siia siirdama täiendavaid jõudusid.“

 

*

Uudisteportaal Delfi avaldas, et raketiristlejal Moskva kokana teeninud madrus-ajateenija Jegor Škrebetsi vanemad käisid Skalistaja lahe ääres haiglas oma poega otsimas. Sinna on toimetatud umbes 200 haavata saanud meremeest Moskvalt, kuid laeva meeskond oli üle 500-liikmeline. Škrebets on kirjas kui merel teadmata kadunuks jäänu. Sama kinnitas blogija Igor Taro, et Vene perekonnad on hakanud saama teateid oma poegade kadunuks jäämisest Moskva hukkumisel.

Venemaa tegeleb aktiivselt kahuriliha värbamisega Süürias. Seal on ennast sõdimiseks kirja pannud väidetavalt umbes 40 000 võitlejat, kellest 22 000 soovib võidelda Vene armee ja umbes 18 000 Wagneri eraarmee koosseisus.

Ukraina lääneosas tabas Lvivi viis raketti, hukkus kuus ja viga sai kaheksa tsiviilisikut.

Ukraina presidendi kantseleist teatati, et nad said täidetud küsimustiku, mis on aluseks Euroopa Liidu liikmelisuse üle otsustamisel. Ukraina loodab saada kandidaatriigiks juba juunis.

Igor Taro kirjutas oma sõjablogis järjekordse analooge mitte omava kopteri Ka-52 alla tulistamisest Ukrainas. Ukrainlased ei hakanud raiskama Stingerit, vaid põrutasid vana veneaegse Iglaga. Ühe raketi suutis kopteri kaitsesüsteem ära petta, kuid teine põkkus õhus edukalt lennumasinaga.

Taro blogist leidsin ka andmeid Mariupoli kaitse kohta. Nimelt on Azovstali tehase territoorium 11 ruutkilomeetrit suur ja kaitsjaid on seal Vene hinnangul mõni tuhat. Maa-alal varjab ennast ka teadmata arv tsiviilelanikke.

Azovstal on venelastele pinnuks silmas, sest ei võimalda ühenduse pidamist linnaosade vahel. Samuti on Mariupoli kaitsjate valduses umbes kuue kilomeetri pikkune riba sadama alal, mistõttu ei ole okupantidel võimalik sõita läbi linna.

Mariupoli sõjaadministratsiooni andmetel on linnas hukkunud vähemalt 21 000 inimest. Viimastel teadetel on Vene väed viinud haiglatest sunniviisil kaasa üle 150 lapse.

 

 

 

52. sõjapäev – Mariupoli Azovstali terasetehas langes pommirünnakute alla

20. aprilliks polnud Vene väed esmaspäeval alanud suurrünnakuga veel edu saavutanud. Mariupoli Azovstali terasetehas püsib, nagu selle kaitsjadki.

Ukarina relvajõudude peastaabi teatel on Ukraina väed seni seisnud Venemaa ulatusliku pealetungi vastu idas ja mõnel pool edukalt vasturünnakuid sooritanud. Üks viimaseid Ukraina tugipunkte Vene piiramisrõngas Mariupoli linnas Azovstali terastehas, kus väidetavalt viibib nii Ukraina sõjaväelasi kui tsiviilisikuid, langes Vene pommirünnaku alla.

Facebooki postitatud operatiivülevaates teatas Ukraina kindralstaap, et samal ajal, kui Vene väed ründasid Ukraina vägesid ja kriitilist infrastruktuuri Harkivis, nurjus Venemaa pealetung Izjumist lõuna pool pärast suuri kaotusi.

Lisaks väidavad ukrainlased, et nende vägedel õnnestus pärast seal vastupealetungi alustamist tagasi vallutada Donetski oblastis asuv Marinka linn.

Peastaabi teatel jätkab Venemaa vägede viimist Valgevenest Venemaale, et neid sealt ümber paigutada Ukrainasse. Venemaa lennukid jätkavad Ukraina sihtmärkide pommitamist Valgevenest.

Suurbritannia kaitseminister kirjutas Twitteris, et Venemaad pärsivad endiselt juba nähtud „keskkonna-, logistilised ja tehnilised väljakutsed“ ning ukrainlaste „kõrgelt motiveeritud“ vastupanu.

Venemaa kasutab ümberpiiratud sadamalinnas Mariupolis „valimatuid rünnakuid“. Kaitseministeeriumi sõnul peegeldab see Moskva suutmatust saavutada oma eesmärke nii kiiresti, kui nad sooviksid.

*

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles videopöördumises, kui Ukrainal oleks ligipääs parematele relvadele, „mis on võrreldav Venemaa relvadega, oleksime selle sõja juba lõpetanud“.

Zelenskõi lisas, et „kõigis minu intervjuudes ja läbirääkimistel demokraatliku maailma juhtidega on ebaõiglane, et Ukraina on endiselt sunnitud küsima seda, mida tema partnerid on aastaid talletanud“.

Ta ütles, et kui neil riikidel on relvi ja laskemoona, mida Ukraina vajab, „on nende moraalne kohus aidata kaitsta vabadust“.

Zelenskõi lisas, et Vene vägede tulistamise intensiivsus Harkivis ja Dnipropetrovski oblastis on suurenenud, võttes sihikule isegi tsiviilstruktuurid.

*

Ukraina 36. eraldiseisva merejalaväebrigaadi ülem major Serhii Volõna rääkis 19. aprilli õhtul ümberpiiratud Mariupoli linnast CNN-iga ja palus abi sõjaväelaste ja tsiviilisikute evakeerimiseks, kes on Azovstali terasetehases lõksus.

„See võib olla minu viimane avaldus, sest meil on jäänud vaid paar päeva või isegi tundi. Pöördume maailma liidrite poole palvega viia meid kolmanda riigi territooriumile ja tagada meile turvalisus.“

Ukraina ametnike sõnul on tohutu terasetehase keldrites varjul sajad tsiviilisikud. Küsimusele, kuidas evakueerimist korraldada, vastas Volõna: „See peaks olema kokkulepete tasemel. Kui me räägime praktilisest poolest, siis võib see olla näiteks helikopteritega laev, mis võiks meid peale võtta. Või rahvusvaheline humanitaarmissioon mis võib meieni jõuda“.

„Oleme täielikult ümberpiiratud,“ ütles ta. „Seal on umbes 500 haavatud sõjaväelast, neile on väga raske arstiabi anda. Nad sõna otseses mõttes mädanevad. Venelased kasutavad meie vastu raskeid lennukipomme ja suurtükiväge.“

Volõna keeldus kommenteerimast sõjaväelaste arvu Azovstalis.

Venemaa kaitseministeerium tegi 19. aprillil avalduse, milles väitis, et Vene väed avasid Mariupolis ümberpiiratud Azovstali terasetehase ümber evakuatsioonikoridori, mille sündmuskohal viibinud Ukraina politseiametnik lükkas tagasi.

*

Venemaa kaitseministeerium esitas ümberpiiratud sadamalinnas Mariupolis asuvas tehases viibivatele Ukraina sõduritele uue ultimaatumi, vahendab Reuters.

„Venemaa relvajõud teevad puhtalt humanitaarpõhimõtetele tuginedes taas ettepaneku, et natsionalistlike pataljonide võitlejad ja välismaised palgasõdurid lõpetaksid 20. aprillil alates kella 14.00 Moskva aja järgi oma sõjalised operatsioonid ja paneksid relvad maha,“ teatas Venemaa kaitseministeerium.

Mitte ükski Ukraina sõdur ei võtnud teisipäeval sama pakkumist vastu, öeldakse ministeeriumi avalduses.

Mariupoli patrullpolitsei ülem Myhailo Vershynin nimetas Venemaa tingimusi „vastuvõetamatuks“.

*

USA president Joe Biden ütles 19. aprillil New Hampshire’i osariigis Portsmouthis ajakirjanikele, et pole kindel, kas ta reisib Ukrainasse.

„Vastus on, ma ei tea,“ ütles Biden, lisades hiljem: „Ma olen Ukrainas mitu korda käinud, kuid pole seal hiljuti käinud.“

Varem on Valge Maja öelnud, et presidendil ei ole plaanis Ukrainasse sõita, kuid lisati, et kui see on plaanis, siis julgeolekukaalutlustel ei avaldataks praegu üksikasju. Samuti on varem öeldud, et Kiievisse võidakse lähetada kas välis- või kaitseminister.

*

USA president Joe Biden ja liitlasriikide juhid leppisid 19. aprillil peetud 90-minutilise videokõne lõpus kokku saata Kiievisse täiendavalt suurtükiväe-, tankitõrje- ja õhutõrjeabi.

USA kaitseministeerium teatas pärast kohtumist, et Ukrainasse saadetakse täiendavaid sõjalennukeid ja lennukiosi, et suurendada nende lennukiparki ja parandada teisi Ukraina arsenalis olevaid kahjustatud õhusõidukeid.

USA kaitseministeerium lisas, et USA ei ole ise Kiievit lennukitega varustanud.

President Zelenskõi on palunud USA-lt Nõukogude Liidus toodetud õhutõrjesüsteeme ja hävitajaid alternatiivina Ukraina kohal kehtestatud lennukeelualale.

President Joe Biden lisas pärast lääneliitlaste kohtumist ajakirjanikele, et USA täiendav sõjaline abi on sama suur kui eelmisel nädalal välja kuulutatud 800 miljoni dollari suurune abipakett. Washington saadab Ukrainale ka rohkem suurtükiväes kasutatavaid raskerelvi.

Ka teised riigid lubasid aidata Ukrainat täiendava sõjalise abiga. „Nad [Ukraina] vajavad rohkem tuge suurtükiväele ja seda me neile anname,“ ütles Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson.

Berliinis ütles kantsler Olaf Scholz, et Saksamaa finantseerib Ukraina laskemoona ja tanktõrjerelvade oste Saksa relvatootjatelt.

Tšehhi lubas remontida Ukraina tanke ja soomusmasinaid, kui need lahingutegevuses kannatada saavad.

„Me vajame raskekahurväge, relvastatud sõidukeid, õhutõrjesüsteeme ja lahingulennukeid – kõike, et tõrjuda Vene vägesid ja peatada nende sõjakuriteod,“ ütles president Volodõmõr Zelenskõi eelmisel nädalal Twitteris. „Keegi ei peata Venemaad peale Ukraina raskerelvadega.“

Venemaa on sellisele abistamisele ägedalt vastu.

 

 

 

53. sõjapäev – Zelenskõi: Venemaa keeldus lihavõtterelvarahust

Venemaa ei nõustunud ÜRO peasekretäri ettepanekuga kehtestada Ukrainas lihavõtete ajaks relvarahu, samal ajal püütakse Mariupolist tsiviilelanikke evakueerida, kuid seda pärsib pidev pommitamine.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma 21. aprilli hilisõhtuses avalduses, et Venemaa lükkas tagasi ettepaneku kehtestada lihavõtete ajaks Ukrainas relvarahu. Õigeusu ülestõusmispühi tähistatakse hiljem kui mujal maailmas ja need langevad sellesse nädalalõppu.

Sel nädalal kutsus ÜRO peasekretär António Guterres pidama Ukrainas lihavõtete ajal neli päeva kestva nn humanitaarpausi, mis algaks neljapäeval (21. aprillil) ja kestaks pühapäevani (24. aprillini), eesmärgiga tagada hulga humanitaarkoridoride avamine. Nii saaksid tsiviilelanikud lahkuda Punase Risti abiga kõige ohtlikumatest piirkondadest ja saaks tuua humanitaarabi inimestele Mariupolisse, Hersoni, Donetskisse ja Luhanskisse. Ukraina toetas relvarahu.

Venemaa suursaadiku asetäitja ÜRO juures Dmitri Poljanski ütles, et ettepanek ei olnud siiras ja see annaks Ukraina sõduritele rohkem aega relvastuda.

*

„21. aprill on tõeliselt viljakas päev Ukraina õhutõrjele, sest korraga hävitati 15 õhusihtmärki,“ ütles õhuväe pressiesindaja Juri Ignat. Neist üheksa olid droonid Orlan-10, samuti hävitati kolm lennukit ja kolm helikopterit.

*

Slobožanski suunal jätkavad Vene väed Harkivi osalist blokeerimist, tulistades Ukraina vägesid ja kriitiliste tähtsusega taristut. Izjumi suunal on venelased koondanud peastaabi teatel kuni 25 pataljoni, samuti õhuväge.

Samuti tugevdavad venelased võimekust Zaporižžja suunal. Käimas on ettevalmistused vägede logistiliseks toetamiseks, seisab relvajõudude kokkuvõttes. Ajutiselt okupeeritud aladel jätkavad Vene üksused kohalike liikumise tõkestamist, kodude rüüstamist ja humanitaarkriisi tekitamist. Hävitatakse hädavajalikku infrastruktuuri ning takistatakse humanitaarabi kohaletoimetamist, samuti on endiselt teateid tsiviilisikute hukkamistest, kirjutas Ukraina armee.

21. aprilli jooksul löödi Donetski ja Luganski oblastis tagasi kümme Vene okupantide rünnakut, hävitati kuus tanki, kaheksa soomusüksust ja viisteist sõidukit ning neli suurtükiväesüsteemi.

*

Ukraina peaminister Denõs Šmõgal ütles, et Ukraina ülesehitamine pärast Venemaa sissetungi läheb maksma 600 miljardit dollarit. Ta kutsus Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) liikmeid üles annetama 10 protsenti nende reservvaradest Ukrainale, vahendab Bloomberg.

Lühiajaliselt vajab Ukraina neli-viis miljardit dollarit iga kuu, pikema aja jooksul on vaja sarnast abiprogrammi nagu oli Marshalli plaan Euroopale pärast Teist maailmasõda. Nii rääkis Smõgal Washingtonis toimunud ümarlaual, kus kohtusid IMF-i ja Maailmapanga esindajad.

Smõgali hinnangul võib Ukraina sisemajanduse kogutoodang langeda 30–50 protsenti ning seni on kahjusid kokku 560 miljardi dollari ulatuses. Maailmapanga andmetel on see üle kolme korra suurem kui oli Ukraina majandus 2020. aastal.

Samal kohtumisel ütles president Zelenskõi, et Venemaa tuleb kohe välja visata rahvusvahelistest finantsinstitutsioonidest, nende seas Maailmapangast ja IMF-ist.

Samuti peab kogu maailm kehtestama presidendi sõnul Venemaale sõjamaksu, millega kogutud raha tuleks suunata Ukraina ülesehitamiseks.

„Meil on vaja sõja jaoks spetsiaalset maksu. Venemaa, ja edaspidi ka iga teine agressor peab maksma selle eest, mis rikub ülemaailmset stabiilsust. Selline sõjamaks tuleks kehtestada kõikidele Venemaaga tehtavatele tehingutele ilma igasuguste eranditeta: kogu ekspordile ja impordile ning finantstehingutele, mida ei ole veel blokeeritud,“ rääkis Zelenskõi.

Teistel andmetel on 600 miljardit Ukraina taastamiseks ajaliku raha alampiir ning sõjast tingitud kahjudeks on juba nimetatud kuni triljon dollarit.

*

Maxari avaldatud värsked satelliidifotod näitavad Vene vägede okupeeritud Manhuši alevi juures massihauda, mis tõendab Ukraina ametnike hinnangul venelaste sõjakuritegusid.

Manhuš asub Mariupolist 20 kilomeetri kaugusel läänes. Linnavolikogu hinnangul võib Manhuši olla maetud 3000–9000 Mariupoli elanikku, vahendas Kyiv Independent. Volikogu teatel täitsid venelased haudu igal aprillikuu päeval ning neil on infot, et inimesi maeti kihiti. Need väited ei ole kinnitust leidnud.

Washington Post kirjutab, et fotodelt on näha mitu rida haudu neljas sektsioonis, igaühe pikkuseks umbes 85 meetrit. Maxari hinnangul on uued hauad tekkinud millalgi 23. ja 26. märtsi vahel ning olemasoleva kalmistu juures on nüüd üle 200 matmispaiga.

Ukraina ametnike hinnangul on Mariupolis sissetungi algusest alates surma saanud 20 000 tsiviilelanikku. Uus matmispiirkond paistab nende sõnul olevat märkimisväärselt suurem kui see, mis avastati Kiievi eeslinnast Butšast.

*

Pideva pommitamise tõttu ei õnnestunud neljapäeval Mariupolis tsiviilelanike evakueerimine.

Ukraina asepeaminister Irõna Vereštštuk ütles, et kohtumispaiga juures algas pommitamine, mistõttu tuli humanitaarkoridor sulgeda. Tema kinnitusel püüab Ukraina jätkata Mariupolisse kinni jäänud elanike evakueerimist.

Washington Posti teatel pääses üks konvoi Mariupoli elanikega siiski linnast välja ja tegu oli esimese korraga mitme nädala jooksul. Zaporižžjasse jõudis umbes 90 inimest, kuid Mariupolis on kohapeal endiselt üle 100 000 tsiviilelaniku.

*

USA aitab Ukrainal koguda tõendeid Venemaa sõjakuritegude kohta, ütles USA peaprokurör Merrick Garland.

„Ukraina on kokku pannud grupi rahuvsvahelistest liitlastest, kes saaksid aidata ning nii me aitame koguda ja säilitada tõendeid võimalike sõjakuritegude kohta,“ ütles Garland.

*

Ettevõtjast sõjablogija Teet Kalmus kirjutas, et Ukraina seisab kaitses kõigil rinnetel. Kaitseväe luurekeskuse ülem Margo Grosberg ütles pressikonverentsil, et Ukraina idaosas on pealetungil umbes 60 000 sõjaväelast. Juba kümmekond päeva kestnud vihmasadu soosib ukrainlasi veel nädalavahetuseni.

Sõjandusekspert Oleg Ždanov pakkus, et kahe nädala pärast on Vene vägedel võhm väljas ja siis peab Ukrainal olema nii palju raskerelvastust, et venelased maalt välja ajada. Kogu Vene armee operatiivreserv on Ukrainas ja Venemaa ise on sisuliselt kaitseta.

Paljudes pataljon-taktikalistes gruppides (PTG) on puudu kuni 200 meest. Mariupoli kaitse südant Azovstali pole võimalik maatasa teha, sest venelastel pole ladudes nii palju võimsaid pomme. Tehases võitleb kümme PTG-d, mille võitlusvõime ammendub peatselt. Luganski oblastist on ukrainlaste käes umbes 10 protsenti ja Donetskist 40 protsenti.

Vene kaitseministri Sergei Šoigu väitel saab Venemaa välja panna 160 PTG-d, millest suur osa on juba sõjategevuses või osales lahingutes varem.

Põhja-Jäämerest kuni Lätini on Venemaal vaid 80. brigaadi väeosad. Butšas vägivallatsenud 64. laskurbrigaadile andis Putin kaardiväe aunimetuse.

*

Okupandid üritavad Hersoni oblastis korraldada mai alguses referendumit nn rahvavabariigi loomiseks. Linnas avati telekanal Herson 24, kõik koolid on viidud venekeelsele õppele ja üritatakse läbi viia mobilisatsiooni.

Melitopolis varastasid Vene sõjaväelased kolm miljonit grivnat pensioniraha (umbes 54 000 eurot). Selline on siis palju kiidetud Russkii Mir (Vene maailm või Vene rahu).

*

Valge Maja kavatseb küsida kongressilt lisaraha, et saata Ukrainasse veel rohkem ja kiiremini julgeolekuabi. Ameeriklased keskenduvad nüüd peamiselt raskerelvastuse tarnimisele, vahendas Rahvusringhääling (ERR) Washingtonist.

Sellel nädalal heaks kiidetud järjekordse 800 miljoni dollari suuruse julgeolekuabiga saadab USA Ukrainasse 72 haubitsat, laskemoona, taktikalisi droone ja sõidukeid.

USA pealinna Washingtoni külastanud Ukraina peaminister Denõss Šmõgal rõhutas taaskord, et riigil on vaja nii julgeoleku- kui ka humanitaarabi. „Peame toetama inimesi, kes kannatavad piirkondades, kus suured lahingud on lähedal ja jätkuvad. Rohkem kui kümme miljonit inimest kannatavad, sest neil pole toitu, vett, elektrit,“ ütles ta.

USA presidendi Joe Bideni sõnul kavatseb ta järgmisel nädalal küsida kongressilt lisaraha, et relvatarned Ukrainasse saaksid katkestusteta jätkuda. „Peame abi saatmist nüüd kiirendama, et aidata Ukrainal Venemaa uueks pealetungiks valmistuda, mis on geograafiliselt väiksem, kuid mitte julmuselt,“ märkis Biden.

Bideni sõnul on ameeriklased andnud ukrainlastele iga Vene tanki kohta kümme tankitõrjesüsteemi. „Meil ei ole alati võimalik reklaamida kõike, mida koos liitlastega teeme, et toetada Ukraina vabadusvõitlust, aga uuendades Teddy Roosevelti kuulsaid sõnu: „Mõnikord räägime õrnalt, kuid kanname kaasas suurt Javelini“,“ rääkis Biden.

*

Kuigi juurdepääs paljudele Vene portaalidele, mis teevad sõjapropagandat, peaks olema suletud, ei olnud siinkirjutajal 21. aprillil mingit probleemi www.ria.ru uudiste lugemisega. Sealt saingi kõigepealt teada, et Groznõist oli Ramzan Kadõrov kuulutanud, et Azovstal läheb Vene vägede kontrolli alla kas enne või pärast lõunat. Sõnumit kinnitas kohe Postimehe sõjablogi.

Mõnevõrra hiljem selguski, et Vene president Vladimir Putin oli õnnitlenud kaitseminister Šoigut ja Vene vägesid Mariupoli „vabastamise“ puhul ning tühistas rünnakukäsu Azovstalile, kuid käskides ala niimoodi ümber piirata, et hiirgi / kärbeski välja ei lipsaks.

Sisuliselt on Azovstal 3×4 ruutkilomeetrit suur tehaseala, mida hakati rajama juba Stalini majandushüppe ajal. Terasetehase all on keeruline katakombide süsteem, hilisemal ajal on seda ilmselt täiendatud nii, et maa-alused varjendid peaksid vastu ka tuumapommi plahvatusele.

Sisuliselt üritas Putin kuulutada Vene vägede kaotust Mariupolis võiduks, kuid mis võidust saab olla juttu, kui üks osa linnast on veel Ukraina vägede käes.

Erinevatel andmetel on Azovstali territooriumil varjupaiga leidnud umbes 1000 tsiviilisikut ja 500 haavatud võitlejat. Vastupanu osutavad Azovi rügement ja merejalaväelased, kelle arvuks on pakutud 2000. Igal juhul nõuab nende piiramisrõngas hoidmine rohkem pataljoni-taktikalisi gruppe, mis on venelastele halb uudis, kuna neid jõude loodeti kasutada sõjategevuses mujal.

Azovstal meenutab Sinimägesid, kust punaväed ei suutnudki läbi tungida, samuti Bresti kindlust, kus isegi esimesel sõjatalvel polnud sakslastel ohutu liikuda või Sevastoopoli kaitsmist Krimmi ja Saksamaa-NSV Liidu sõjas. Paralleelid missugused!

*

22. aprilli seisuga olid Vene väed kaotanud 21 200 (+200) sõdurit, 838 (+9) tanki, 2162 (+44) soomukit, 397 (+4) suurtükki, 138 (+2) mitmelasulist raketiheitjat, 69 (+2) õhutõrjesüsteemi, 176 (+4) lennukit, 153 (+2) kopterit, 172 (+6) drooni, 1523 (+15) sõjaväeautot, 76 kütuseveokit, 8 laeva, 27 ühikut eritehnikat, 4 mobiilset lühimaa ballistilsite rakettide süsteemi.

*

Leedu andis Ukrainale raskemiinipildujaid, Stingereid, tankitõrjerelvi, õhutõrjevahendeid, laskemoona, granaate, kuulipildujaid, automaate, sidevahendeid ja muud varustust mitmekümne miljoni euro väärtuses.

Norra annetas 100 kaasaskantavat õhutõrjesüsteemi Mistral.

USA sõjaline abi ulatub juba üle kolme miljardi dollari, peale selle on Venemaaga seotud laevade sisenemine Ameerika sadamatesse keelatud.

Hispaania saatis mereväe laevaga Poola Ukraina jaoks 200 tonni sõjatehnikat ja laskemoona, samuti raskeveokeid.

Taani teatas, et lisab Ukrainale veel 80 miljoni euro eest relvatarneid.

KALEV VILGATS

 

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here