Sõjapäevik: Mariupoli Azovstali tehase tunneleist evakueeritakse tsiviilisikuid. Venemaa ründas elektrialajaamu ja raudteetaristut. Venelased on hävitanud Ukrainas ligi 400 meditsiiniasutust

0
93

Põlev kütusehoidla Donetski eeslinnas. FOTO: SCANPIX/Reuters

 

 

63. sõjapäev – Mariupoli Azovstali tehase tunneleist evakueeritakse tsiviilisikuid

Paus, mille Venemaa okupandid tegid Mariupoli Azovstali tehase ründamises, on juba aidanud päästa sadu tsiviilisikuid, ütles evakuatsiooni eest vastutav Ukraina Azovi pataljoni ülema asetäitja Svjatoslav Palamar. President Volodõmõr Zelenskõi kinnitas, et evakuatsioon jätkub 2. mai hommikul. Nädalavahetusel Venemaal sõjategevuses edu ei olnud, jätkus tulistamine kaugemalt. Kolme raketiga hävitati Odessa lennuvälja stradi- ja maandumisrada, võis lugeda Rahvusringhäälingu (ERR) sõjablogis.

Vene väed alustasid Azovstali tehase territooriumi tulistamist kohe, kui viimane evakuatsioonivoor sealt lahkunud oli, ütles Ukraina Rahvuskaardi brigaadikomandör Denõs Šlega. Tema sõnul on kõigi tsiviilisikute evakueerimiseks vaja veel vähemalt ühte evakuatsioonivoori, mis loodetakse korraldada 2. mai hommikul.

Šlega sõnul on tunneleis varjus veel kümneid väikeseid lapsi, paarsada tsiviilisikut ja ligi 500 haavatud sõdurit. Äraviimist ootavad ka kümned surnukehad. Svjatoslav Palomari sõnul takistavad evakuatsiooni korraldamist rusud, millest sapöörilabidaga on raske läbi kaevata. Mingit erivarustust rusude kõrvaldamiseks Ukraina sõdureil aga ei ole.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rõhutas, et evakuatsiooni ajal on kehtinud esimene tõeline relvarahu sõja algusest peale.

*

Ukraina piiri lähedal Belgorodis toimus ööl vastu 2. maid kaks plahvatust, teatas piirkonna kuberner. Kuberneri teatel plahvatustes keegi viga ei saanud, ka ei tekitanud need olulist kahju.

Samuti Ukraina piiri lähedal, Kurski linna juures Konopelka külas aga purustas plahvatus raudteesilla. Kohalikud võimud käsitlevad juhtunut sabotaažina.

*

Vene vägede tegevus Ukrainas ei ole spetsiifiliselt seotud 9. maiga, ütles Vene režiimi välisminister Sergei Lavrov Itaalia telekanalile Mediaset antud intervjuus. Tegu on esimese korraga, kus Vene režiim ametlikult eitab sõjategevuse seotust 9. maiga, mil Venemaal pidulikult tähistatakse võitu Teises maailmasõjas.

Varem on teiste hulgas näiteks Ühendkuningriigi luureteenistus spekuleerinud, et režiimijuht Vladimir Putin tahab 9. mail rahvale teatada Ukraina sõjas saavutatud edust.

*

 

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et on väga rahul USA Esindajatekoja eesistuja Nancy Pelosi visiidiga Kiievisse. Etteteatamata visiidiga väljendas Pelosi USA solidaarsust Ukrainaga.

Zelenskõi sõnul oli Pelosi visiit tähtis toetusavaldus. Zelenski sõnul on ukrainlased tänulikud selliste visiitide eest, mis annavad raskel ajal tugevaid ja tähtsaid signaale. Zelenskõi teatel arutati kohtumisel Pelosiga USA sõjalist ja rahalist abi Ukrainale, samuti Moskva-vastaseid sanktsioone.

Pelosi omalt poolt kinnitas pressikonverentsil, et mingid Venemaa ähvardused ei väära USAd andmast Ukrainale vajalikku abi. Esindajatekoja eesistuja on USA võimuhierarhias presidendi ja asepresidendi järel kolmandal kohal.

*

Ajalehe New York Times andmeil külastas Gerassimov vahetult rindejoone lähedale jäävaid alasid ning pääses hädavaevu eluga Ukraina rünnakust koolimajale, kuhu okupandid ennast sisse seadnud olid. New York Timesi andmeil oli Gerassimov majast just lahkunud, kui Ukraina raketid seda tabasid.

Rünnakus sai surma teisi kõrgeid Vene ohvitsere. Ametlikult USA sellise rünnaku toimumist kinnitada ei saa, ka pole New York Times saanud rünnaku kohta kinnitust Venemaa kaitseministeeriumilt.

USA ametiisikud on New York Timesile arvamust avaldanud, et Gerassimovi ajendasid ohtlikku piirkonda tulema Vene armee moraaliprobleemid. Vene vägede edasiliikumine on jäänud toppama ning sõdurid ei taha lahingusse minna ja valitseb üldine segadus.

Kreml on edasitungi fokuseerinud Izjumi linna ümbrusse. Just seda kanti visiteeris ka Gerassimov.

*

Ukrainat on tabanud tõsine kütusepuudus, sest Venemaa on hävitanud Ukraina
taristu ja tõkestab Ukraina sadamaid. Kütusepuudusest teatatakse Kiievist, Dniprost ja teistest suurematest linnadest. Tanklaisse on tekkinud pikad järjekorrad ja juhid võivad osta vaid kümme liitrit kütust korraga. Kiievis pandi osa tanklaid kütusepuuduse tõttu üldse kinni, paljud teised müüvad ainult diislikütust. Järjekorrad on veninud kilomeetri pikkuseks ning neis tuleb seista mitu tundi. Võimud on palunud elanikel kasutada rohkem ühistransporti. Inimeste sõnul on aga palju kohti, kuhu pääseb ligi ainult autoga.

*

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi avaldatud värske aruande põhjal võib väeosasid, mida pärast Ukrainas sõdimist enam lahingusse saata ei saa, olla isegi üle veerandi. Võitlusvõimetuks muudetud üksuste hulka kuuluvad ka mõned Vene eliitüksused, sealhulgas õhudessantüksused. Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi hinnangul kulub Venemaal nende üksuste lahinguvõime taastamiseks aastaid.

*

Ukraina põllumajandusministri asetäitja Võssotskõi ütles, et Venemaa võib varastada enamiku 1,5 miljonist tonnist viljast, mis on okupeeritud territooriumil, mitusada tuhat tonni on juba läinud.

Möödunud neljapäeval lahkus Rumeenia Contanta sadamast laev 71 000 tonni Ukraina maisiga, edastas Postimehe sõjablogi.

Uudisteagentuur BNS edastas, et sõja tõttu on Ukraina sadamates blokeeritud umbes 4,5 miljonit tonni vilja, mida vajaksid paljud maailma riigid toitlusolude leevendamiseks.

*

Die Zeit kirjutas, et Saksa valitsus toetab impordikeeldu Vene naftale. Selle pidurid on nüüd Ungari, Austria, Slovakkia, Hispaania, Itaalia ja Kreeka, kes kõik on väga suures sõltuvuses Vene tarnetest.

Saksamaa sõltuvus Vene kütusest on sõja kaheksa nädalaga vähenenud 35 protsendilt 12 protsendini. Saab küll läbi ilma Vene kütusenõela otsas istumiseta!

Saksa valitsuse suhtumise muutus on seda tähelepanuväärsem, et pärast oma kohtumisi Saksa juhtidega ütles Eesti peaminister Kaja Kallas eelmisel nädalal, et embargo osas pole Saksamaa toetust loota.

*

Kuigi endiselt Saksa kantslerilt Gerhard Schröderilt ei saa võtta tema pensioni, kaalub rahandusminister ta ilma jätmist riiklikust rahastusest. Läinud aastal sai Schröderi kantselei riigieelarvest 407 000 eurot. Juba esimesel sõjakuul levis uudis sellest, et büroo kõik kolm töötajat andsid lahkumisavalduse.

*

Ukraina väljendas kindlat veendumust, et neist saab Euroopa Liidu kandidaatriik EL-i juhtide kohtumisel juunis.

*

Melitopolis, Mariupolis, Hersonis ja paljudes väiksemates linnades on käibele toodud Vene rubla.

2. mai Postimees kirjutas, et Ukraina meedia teadetel on osa pensione Hersonis välja makstud rublades, kuid paljud on raha grivnadesse tagasi vahetanud. Üks Hersoni elanik ütles BBC-le, et enamik inimesi lahkub, kui käibele võetakse rubla. Linnas veel tegutsevad valuutavahetuspunktid ja rublade tagasi grivnadeks vahetamine on omamoodi protest.

Võimult kõrvaldatud Hersoni linnapea Ihor Kolõhhajev ütles, et rublatsooni kehtestamisel kukutakse tagasi 1992. aastasse, kui Ukraina saavutas iseseisvuse.

*

Vaid praegune Saksa liidupresident, kes oli kunagi välisminister, Frank-Walter Steinmeier on kahel korral tunnistanud oma viga suhtumises Venemaasse. Endine kantsler Angela Merkel pole öelnud midagi ja endine kantsler Gerhard Schröder ei kahetse midagi ning tuha pähe raputamine polevat tema stiil.

*

Taani teatas nädalavahetusel, et saadab Ukrainale 25 Mowah Piranha III soomukit, M10 raskekuulipildujaid ja kahureid.

 

*

See nädal võib olla otsustav Moldovale. Briti The Times väidab, et Venemaa on juba langetanud otsuse riigi okupeerimiseks, et Transnistria kaudu avada lõunarinne, millega ohustada Odessat. Moldova oma relvajõududes on 3 250 sõjaväelast ja separatistlikus Transnistrias on praegugi vähemalt 1500 Vene sõjaväelast. Moldova võimaliku okupeerimise korral pole teada, milline oleks Rumeenia reageering.

 

 

 

64. sõjapäev – Venemaa ründas elektrialajaamu ja raudteetaristut

Nädala algust 2.-4. maid on tähistanud venelaste ägedad rünnakud nii Ida-Ukrainas kui mujal ning ukrainlaste vastulöögid. Kindlasti on oluline märkida, et Mariupolis ümber piiratud Azovstali territooriumilt on õnnestunud evakueerida tsiviilisikuid.

Ukraina teatas raketirünnakutest mitmes riigi osas, paljud sihtmärgid näivad olevat seotud sõjavarustuse transpordiga. Lvivi lähedal ründas Venemaa kolme raudteealajaama, jättes linna osaliselt elektrita. Rünnakud toimusid ka Vinnõtsja, Kirovogradi ning lõunas Odessa linnas.

*

Venelased on viimastel päevadel kaotanud sadades sõjaväelasi. Näiteks 2. mail olid sõjakaod 23 800 (+300) võitlejat, 3. mail aga juba 24 200 (+400) sõjaväelast ning 4. mail 24 500 (+300) meest.

Ukraina relvajõudude teatel on venelased alates sõja algusest kandnud suuri kaotusi, sealhulgas hinnanguliselt 1077 (+15) tanki, 2610 (+43) soomukit, 194 lennukit, 155 helikopterit, 475 (+16) suurtükki, 162 (+10) raketiheitjat, laevu-kaatreid 10 (+2)

*

Ukraina Donetski oblasti kuberneri Pavlo Kõrõlenko sotsiaalmeedia postituse kohaselt lahkusid Mariupolist 4. mai hommikul bussid tsiviilelanikega. Ta kirjutas Telegramis: „Täna evakueerime ÜRO ja Punase Risti toel tsiviilelanikke Azovi piirkonnast Zaporižžjasse. Bussid on juba Mariupolist lahkunud.“

Kõrõlenko sõnul tehakse peatused Lunatšarski, Tokmaki ja Vassõlivka juures. Eratranspordiga liikuvatel evakueerujatel on võimalus konvoiga liituda Tokmakis.

*

Siseministeeriumi nõuniku Anton Geraštšenko sõnul tulistati alla kaks Edela-Ukraina linna Vinnõtsja kohal lennanud raketti.

Vinnõtsja piirkonna sõjaväeadministratsiooni juht Serhi Borzov ütles, et kaks plahvatust, mida Vinnõtsja elanikud kuulsid, „oli meie õhutõrje“. Käib rakettide rusude otsimine.

Geraštšenko sõnul tulistas õhutõrje alla veel ühe tiibraketi „teel Kiievisse“ Odessa maanteel.

Kaugemal läänes, Slovakkia piiri lähedal, ütles Taga-Karpaatia piirkondliku sõjaväeadministratsiooni juht Viktor Mõkõta, et mägises piirkonnas toimus raketilöök.

Eraldi teatas Ukraina riigipiirivalveteenistus, et riigi kirdeosas Sumõ piirkonna piiriala sai pihta raketiheitjate ja miinipildujate tules. Ukraina raudteede juhatuse esimees Oleksandr Kamõšin ütles, et Vene raketid tabasid 3. mai õhtul kuut asukohta Kesk- ja Lääne-Ukrainas.

*

Suurbritannia kaitseministeeriumi hommikuses ülevaates seisab, et Venemaa on paigutanud idaosas asuva Izjumi linna lähedale 22 pataljonirühma, et tungida Donbassi piirkonda.

„Vaatamata sellele, et Venemaa üritab Ukraina kaitsest läbi murda ja hoogu juurde saada, kavatseb Venemaa suure tõenäosusega liikuda Izjumist kaugemale, et vallutada Kramatorski ja Severodonetski linnad,“ teatas ministeerium.

„Nende kohtade hõivamine tugevdaks Venemaa sõjalist kontrolli Kirde-Donbassi üle ja oleks vahepeatus nende jõupingutustele Ukraina väed piirkonnas ära lõigata,“ lisati avalduses.

*

Ukraina relvajõud teatasid, et tabasid Vene okupeeritud Maosaarel vähemalt kahte Vene sõjaväepositsiooni, kasutades väidetavalt sõjaväe drooni Bayraktar. Pole selge, millal see toimus, kuid video postitas Ukraina relvajõudude lõunaoperatsiooni väejuhatus 3. mail.

Rünnak oli suunatud hoone ja sidetorni vahelisele alale ning teisele alale, mis näib sisaldavat laskemoona või muud lõhkeainet. Pärast esialgset plahvatust on näha mitmeid plahvatusi teises piirkonnas.

Maosaar ja sellel asuvad Ukraina piirivalvurid said tuntuks Venemaa sissetungi alguses, kui saar sattus Vene sõdurite sihikule ja Ukraina valvurid keeldusid alla andmast.

*

Ukraina sõjaväelased viisid Venemaa okupeeritud Izjumist kagus Oleksandrijivkas rivist välja hulga Vene sõjaväesõidukeid. NASA satelliidiandmed on alates 27. aprillist tuvastanud külas ja selle ümbruses mitmeid tulekahjusid ja näha on tules hõõguvaid Vene sõjaväemasinaid.

*

Kiievi lähedalt Irpini linnast on pärast Vene vägede väljaviimist leitud 290 tsiviilisiku surnukeha, ütles Irpini linnapea Oleksandr Markušin 3. mail.

Markušin ütles Facebookis tehtud avalduses, et 185 hukkunut on tuvastatud, kellest enamik olid mehed. Surma põhjustasid killud ja laskehaavad.

Markušini sõnul suri viis hukkunut ajutrauma ja nälja tõttu. Viis elanikku lasti maha kõrghoone hoovis ja lastekeskuse ruumides.

*

USA president Joe Biden palus kongressil muuta immigratsiooni- ja kodakondsuse seadust, et hõlbustada kõrgelt haritud venelastel USA-s töötamiseks viisade saamist, selgus parlamendiliikmetele esitatud Valge Maja Ukraina lisaeelarve taotlusest.

Taotlus, kui see jõustub, võimaldaks teaduse, tehnoloogia, inseneri või matemaatika magistri- või doktorikraadiga venelastel taotleda viisat, ilma et nad peaksid võtma kinnituse oma USA tööandjalt. Muudatus nõuaks ka sisejulgeolekuministeeriumilt selliste taotluste kiirendatud läbivaatamist, aga koos vajaliku kontrolliga.

*

Pärast venelaste sõnarünnakuid Iisraeli vastu on see hakanud kaaluma suuremat toetust Ukrainale, kuigi relvade saatmiseks esialgu ei lähe. Juute solvas Vene välisministri Sergei Lavrovi avaldus, et Hitler oli juudiverd. Iisrael nõudis Moskvalt vabandamist, mida need teinud ei ole.

Päevaleht Haaretz kirjutas, et Iisrael on juba saatnud sada tonni humanitaarabi nagu veepuhastusseadmeid, meditsiinivarustust ja tekke, samuti killuveste ja kiivreid.

Uudisteportaali Delfi sõjablogist võis lugeda, et Ukraina presidendi kantselei juhi nõunik Oleksi Arestovõtš ütles intervjuus Vene juristile ja ajakirjanikule Mark Feiginile, et kinnitamata andmetel on Iisrael võtnud Eestilt keelu Iisraeli relvade saatmiseks Ukrainale. Imestan omaette, et meil on veel Iisraeli päritolu relvi.

*

Nagu Moskva võimud riisusid kogu vilja Ukrainast 1932-1933 ja päästsid valla kohutava näljasurma golodomori, nii toimivad agressorid nüüdki. Ajutiselt okupeeritud Ukraina aladelt käib vilja väljavedu. Praegustel andmetel oli neljas oblastis, mis osaliselt on okupeeritud, kokku 1,3 miljonit tonni vilja, et tagada toidujulgeolek ja kevadkülv.

Umbes 400 000 tonni vilja on venelased juba ära varastanud ja seegi on enamvähem kindlalt teada kogus. Kui palju on toiduvaru veel kõrvaldatud, ei oska ukrainlased öelda.

*

Teet Kalmus kirjutas oma sõjablogis, et Venemaa lahmib raketilöökidega, sest ei tea, kus asuvad läänest saabunud relvasaadetised. USA lubatud haubitsatest on 80 protsenti Pentagoni teatel kohal ning 200 Ukraina sõjaväelast on koolitatud neid kasutama. Titaankomponentidega haubitsad on nii kerged, et nende transportimsieks pole tingimata vaja raudteed, saab vedada slepis veoauto järel.

Venemaa on kaotanud sõjas suurel hulgal droone ja viimastel päevadel alla tulistatud on kandnud eriolukordade ministeeriumi (sisuliselt päästeameti) eraldusmärke. Siberis koguvad hoogu metsatulekahjud, kuid sinna pole droone saata, sest neid koksatakse alla Ukraina taevas.

Võidu saavutamiseks vajaks Venemaa sadu tuhandeid sõdureid, kuid mobilisatsiooni välja kuulutamine tähendaks tunnistada erioperatsiooni läbi kukkumist. Ukraina kaitsestrateegiate keskuse teatel nõuab Putin nädalas vähemalt 200 mehe värbamist, kuid seda tehakse vaid Kaug-Idas ja Siberis ning Moskva ja Peterburi mehi on siiani säästetud.

Pentagoni andmetel on venelastel Ukrainas 93 pataljonitaktikalistrühma, igas kuni 900 sõdurit, kuid paljud pataljonid pole enam täies koosseisus.

*

Paavst Franciscus ütles intervjuus, et NATO „haukumine“ Venemaa ukselävel võis viia Putini invasioonini. Paavstil pole plaani külastada Kiievit, küll tahaks ta minna Moskvasse kohtuma Putiniga, kuid Venemaa president ei paista olevat paavstist huvitatud.

*

Ukraina luure andmetel on Mariupolisse saabunud okupeeritud alade Vene „kuraator“ Putini administratsiooni juhi esimehe asetäitja Sergei Kirijenko, kelle ülesanne on korraldada Mariupolis 9. mai „pidustused“. Nii Donetski kui Luganski oblastis on 9. mai tähistamine ära jäetud, sest saadakse väga hästi aru, et pole midagi tähistada.

 

 

 

65. sõjapäev – Venelased on hävitanud Ukrainas ligi 400 meditsiiniasutust

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles 5. mai õhtul, et Vene väed on hävitanud Ukrainas sadu haiglaid ja teisi meditsiiniasutusi. 6. mail ütles Eesti julgeolekuekspert Merle Maigre Kuku raadiole, et Vene president Vladimir Putin võib 9. mail kuulutada oma võitu Ukrainas vaatamata sellele, et kõik jätkub. 6. mail oli pilt sõjategevuse teatris järgmine, nagu seda vahendab Rahvusringhäälingu (ERR) sõjablogi.

*

Ukraina peaminister Denõs Šmõhal ütles 5. mail antud pressikonverentsil, et sõjast tingitud esialgsed majanduslikud kahjud ulatuvad hinnanguliselt 600 miljardi dollarini, vahendab Guardian. Tema sõnul peaks enamiku sellest summast tasuma agressor ehk Venemaa.

Ukraina vajab ka neli-viis miljardit dollarit kuus puhtalt selleks, et katta eelarvedefitsiiti, ütles peaminister. Ta lisas, et Ukrainale oluline teraviljaeksport on saanud tugeva löögi, pärast seda kui kuut suuremat viljaladu tabasid raketid.

„Venemaa kutsub esile toidujulgeoleku kriisi,“ ütles Smõhal. „Nüüd on miljonid tonnid meie teravilja sadamates kinni.“ Peaminister kutsus rahvusvahelist üldsust üles Venemaad survestama, et ta lubaks turvaliselt teraviljatransporti riikidesse, mis seda hädasti vajavad.

*

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et Venemaa sissetung Ukrainasse on laastanud sadu haiglaid ja teisi meditsiiniasutusi. Näiteks on arstid jäänud ilma vähiravimitest ja neil ei ole võimalik teha lõikusi, märkis ta.

Suurbritannias peetud heategevusüritusel videopöördumise teinud president ütles, et Ida- ja Lõuna-Ukraina paljudes kohtades on puudus isegi kõige tavalisematest antibiootikumidest.

„Kui arvestada üksnes meditsiinilist infrastruktruuri, siis tänase seisuga on Vene väed hävitanud või kahjustanud ligikaudu 400 tervishoiuasutust: haiglaid, sünnitusmaju, polikliinikuid,“ rääkis Zelenski.

President märkis ka, et 5. mail jätkus ÜRO ja Punase Risti abiga sadamalinnast Mariupolist tsiviilelanike evakueerimine, kuid ta ei täpsustanud, kui palju inimesi minema pääses. Zelenskõi ütles, et Vene väed ründavad endiselt Azovstali tehast, kus on sõjaväelaste kõrval varjul veel tsiviilisikuid, nende seas väga palju lapsi.

*

ÜRO peasekretär Antonio Guterres ütles, et käimas on kolmas operatsioon tsiviilelanike evakueerimiseks Azovstali terasetehasest. ÜRO julgeolekunõukogus toimunud briifil keeldus ta täpsustamast, kuidas see toimuma hakkab, et vältida plaani ebaõnnestumist.

ÜRO ja Punane Rist aitasid eelmisel nädalal piirkonnast põgeneda ligi 500 tsiviilisikul.

„Ma loodan, et kooskõlastused Moskva ja Kiievi vahel jätkuvad ja on võimalik tekitada veelgi humanitaarpause, mille käigus saavad tsiviilelanikud ohutult lahingupiirkonnast lahkuda ning abi need, kes seda hädasti vajavad,“ rääkis Guterres nõukogule. „Peame endiselt tegema kõik, mis meie võimuses, et päästa inimesed sellest põrgust.“

Guterres hoiatas ka, et Ukrainas toimuv sõda avaldab arengumaadele veelgi rohkem survet. Ta ütles julgeolekunõukogule, et on valmis kaasa aitama kõnelustele, mis lubaks sõjast hoolimata maailmaturgudele tagasi Ukraina põllumajandustoodangu ning Venemaa ja Valgevene toidu- ja väetisetoodangu.

*

Selles, et Ukraina tiibraketid tabasid aprillis edukalt Vene sõjaväe lipulaeva Moskva, oli oma osa USA luurel, kirjutab CNN. Nimelt, kui Ukraina väed nägid Mustal merel Vene sõjalaeva, paluti ameeriklastelt kinnitust, et tegu on tõepoolest Moskvaga, ütlesid CNN-ile asjaga kursis olevad allikad. USA vastas, et nii on ja andis laeva täpsed koordinaadid.

Siiski pole selge, kas USA teadis, et Ukraina kavatseb laeva rünnata ning selle otsuse tegemisega ei olnud ameeriklased seotud, rõhutasid allikad. Ukrainaga jagatakse mereluure infot, et aidata neil kaitsta end Vene laevadelt tulevate rünnakute eest, lisasid nad.

Ristleja Moskva uppus kahe raketitabamuse järel 14. aprillil ning tegu oli suurima Vene sõjalaeva uppumisega pärast Teist maailmasõda.

USA on mitu kuud jaganud Ukrainaga luureinfot Vene vägede liikumise kohta Ukrainas ning kuulanud pealt sõjaväe plaane. Allikate teatel on aga infojagamisel selged piirid. Näiteks ei anta informatsiooni võimalike sihtmärkide kohta Venemaa pinnal. Samuti ei jagata infot, kus liiguvad teatud Vene sõjaülemad, ütles Pentagoni pressiesindaja John Kirby.

„Ukraina kombineerib ise meilt ja teistelt partneritelt saadud informatsiooni enda kogutud luureinfoga. Seejärel teevad nad vastavaid otsuseid ja tegutsevad iseseisvalt,“ lisas Kirby.

Ilmselt võib mingil määral selguda USA luure roll ukrainlastele info edastamisel peale sõja lõppu.

*

ÜRO inimõiguste volinik Michelle Bachelet ütles, et tema büroo on leidnud tõendeid Ukraina kohalike ametnike, ajakirjanike, aktivistide, erusõjaväelaste ja teiste tsiviilisikute juhuslike kinnipidamiste ja võimalike sunnitud kadumiste kohta. Neid on korda saatnud Vene väed ja nendega seotud relvastatud rühmitused Venemaa kontrollitud aladel Ukrainas.

„Alates 4. maist on minu büroo dokumenteerinud 180 sellist juhtumit, millest viiel juhul leiti ohver surnuna,“ ütles Bachelet. Ta lisas, et on kuulnud ka naiste vägistamisjuhtumitest Venemaa kontrollitud aladel ning muudest seksuaalvägivalla süüdistustest nii venelaste kui ka ukrainlaste aadressil.

Bachelet märkis, et inimõiguste ja humanitaarõiguse tõsised rikkumised sagenevad iga päevaga. Alates veebruari lõpust võtsid Vene väed tema sõnul viie nädala jooksul Kiievi ümbruses sihikule tsiviilisikutest mehi, keda pidasid kahtlaseks. Nad võeti kinni, neid peksti ja neid hukati, mõnel juhul viidi Valgevenesse ja Venemaale.

*

Eesti veebimeedias ilmuvate sõjablogide teated Azovstalis toimuvast on vastukäivad. Nii kirjutati, et tehase kaitsjatega pole enam ühendust, mis hiljem ümber lükati kui tõele mittevastav. Samuti on teatatud Vene sõjaväelaste sisse tungimisest tehase territooriumile, kuid hiljem öeldi, et okupandid löödi taganema.

Teada on antud Azovi polgu keskealisest naisterahvast psühholoogi hukkumisest, kelle poeg sai Azovis teenides surma juba 2018.

*

Igor Taro kirjutas oma sõjablogis, et Harkivi all pakivad okupandid juba asju ja suur osa Vene peajõududest on Mariupolist väljas ning liikunud põhja poole, Mariupolis olevat umbes 2000 Vene sõjaväelast.

Ukrainas võetakse kõikjal postamentidelt maha nõukogudeaegseid tanke ja on otsustatud, et 9. mai jäetakse kollektiivselt vahele. Harkivi linnapea lubas, et okupantide tekitatud kahjustused sõjamälestusmärgil jäetakse meeldetueltuseks järgmistele põlvedele.

Huvitav on Valgevene diktaatori Aljaksandr Lukašenka avaldus, kes ütles intervjuus, et n-ö erioperatsioon kipub venima. Valgevene relvajõud pole sõjategevusse sekkunud, kuid Venemaa kasutab õhurünnakuteks Valgevene lennuvälju.

*

Zelenskõi nõunik Oleksi Arestovõtš ütles ajakirjanikele, et enne juuni keskpaika pole Ukraina vastupealetungi oodata, sest vaja on varuda veelgi relvi. Ukraina on saanud maailmast 12 miljardi dollari eest relvi ja rahaabi.

*

Vene presidendil Vladimir Putinil oli telefonivestlus Iisraeli peaministri Naftali Bennetiga ja Putin vabandas välisminister Sergei lavrovi sõnavõtu pärast. Ühtlasi ütles Putin Bennetile, et Ukraina võimud peaksid andma Azovstali võitlejatele korralduse relvad maha panna ja alla anda.

Madaldudes Iisraelilt vabandust paluma (vabandused võeti vastu) püüab Putin ilmselt hoida Iisraeli neutraalsena, et ei lisanduks veel üks riik, kes oma moodsa lahingutehnikaga võiks tugevdada Ukraina vastupanuvõimet.

*

Venemaal on sagenenud sõjaväekohuslaste arvestust pidavate sõjakomissariaatide süütamised. Kui põlevad ära nimekirjad, siis on raske kedagi mobiliseerida. Kuuest piirkonnast on tulnud teateid süütamiste kohta, viimati Nižnevartovskist (Handi-Mansi autonoomne ringkond, sügav Siber), kus kohalikku sõjakomissariaati visati süütepudeleid.

1.aprillil algas Venemaal kevadine ajateenistusse kutsumine. Plaan on võtta püssi alla 135 000 noormeest. Suuremat indu minekuks pole, sest kuigi ametlikult on kinnitatud, et ajateenijaid sõtta ei saadeta, on seda ometi tehtud.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here