Sõjapäevik: Venemaa plaanib Hersonis referendumit linna Venemaaga ühendamiseks. Zelenskõi: Ukraina võit on vältimatu. Kiiev: Venemaa toob Ida-Ukrainasse vägesid juurde. Kiievile korraldati raketirünnak

0
69

Omniva postmark Eestis “Au Ukrainale”. FOTO: Omniva

 

 

60. sõjapäev – Venemaa plaanib Hersonis referendumit linna Venemaaga ühendamiseks

Ühendkuningriigi luureandmete kohaselt plaanib Venemaa Hersonis samalaadset referendumit linna ühendamiseks Venemaaga, nagu on varem läbi viidud nn. rahvavabariikides. USA välisminister Antony Blinken ja kaitseminister Lloyd Austin aga kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Pühadest oli lihavõtte nädalavahetus väga kaugel.

Nädalavahetusel lõid Ukraina väed tagasi vähemalt 12 agressori rünnakut, Vene üksused edu ei saavutanud. Mariupoli Azovstali tehaseala on jätkuvalt tule all. 24. aprillil täitus kaks kuud Venemaa-Ukraina sõja algusest.

*

USA välisminister Antony Blinken ja kaitseminister Lloyd Austin olid visiidil Kiievis ja kohtusid seal president Volodõmõr Zelenskõiga. Ministrid lubasid Ukraina presidendile täiendavalt 300 miljonit dollarit sõjalist abi ja 165 miljoni dollari eest laskemoona. Ministrite sõnul nimetab USA president Joe Biden peagi Kiievisse ka uue suursaadiku.

*

Vene väed on Donbassis saavutanud vähest edu, kuid ilma piisavate logistiliste ja sõjaliste täiendusteta pole seal märkimisväärset läbimurret saavutatud, märkis Briti armee luureteenistus.

Brittide hinnangul tähendab otsus hoida Mariupolis piiramisrõngas Ukraina vägede käes olevat Azovstali metallitehase territooriumi, et Venemaa ei saa sealseid vägesid kuhugi mujal ümber paigutada. „Ukrainlaste kaitse Mariupolis on kurnanud mitmeid Vene üksuseid ja vähendanud nende lahinguvõimet,“ märgiti ülevaates.

*

Teated Ukraina piiri lähedal Brjanski linnas, sõjaväeosa territooriumil asuva suure kütusehoidla põlengust hakkasid esmalt levima sotsiaalmeedias. Nüüdseks on põlengut kinnitanud ka Venemaa eriolukordade ministeerium. Põlengu põhjust pole veel teatatud. Varem on Venemaa süüdistanud Ukraina vägesid Brjanski lähedal asuva Klimovo linna tulistamises suurtükkidest.

*

Ühendkuningriigi kaitseministeerium vahendas luureandmeid Venemaa kavatsusest korraldada Hersoni linnas referendumitaoline üritus linna liitmiseks Venemaaga. Samalaadseid rahvaküsitlusi, mille tulemused on ette teada, on Venemaa varem kasutanud õigustamaks Krimmi, samuti Donetski ja Luhanski nn. rahvavabariikide liitmiseks Venemaaga. Ukraina luure on Venemaa plaanist Hersonis referendum korraldada teatanud juba varem. Ukraina armee teatel takistavad okupatsioonivõimud praegu inimeste lahkumist Hersonist ja ka muudelt okupeeritud aladelt.

*

Euroopa Liit valmistab ette „nutikaid sanktsioone“ Vene naftale, kinnitab Euroopa Komisjoni täitevasepresident Valdis Dombrovskis. Asepresidendi sõnul sisaldab kavandatav kuues sanktsioonidepakett ka mingit liiki embargot Vene naftatoodetele. Dombrovskise sõnul tuleb sanktsioonide koostamisel arvestada, et need avaldaksid Venemaale maksimaalset mõju, tehes samal ajal võimalikult vähe kahju Euroopa Liidu majandusele.

*

Vene väed jätkasid Mariupoli Azovstali tehasekompleksi pommitamist. Tehasekompleksi alustes tunnelites on ennast sisse seadnud linna kaitsvad Azovi pataljon ja merejalaväe brigaad, samuti politseiüksused. USA mõttekoja Sõjauuringute Instituut värske analüüsi kohaselt plaanivad Vene väed Azovstalile uut pealetungi. Instituudi hinnangul ähvardab pealetung Vene vägesid suurte kaotustega. Instituudi andmeil on Vene väed mingil määral edasi liikunud Severodonetski piirkonnas Ida-Ukrainas. Oluliseks pealetungioperatsiooniks aga napib Venemaal mõttekoja hinnangul jõudu. Izjumi linna ümbruses ei ole Venemaa edu saavutanud vägede olulisest suurendamisest hoolimata. Harkivi oblasti okupeeritud aladel aga kasvab kohalike organiseeritud vastupanu.

*

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin kasutab ÜRO peasekretäri Antonio Guterresi visiiti ilmselt oma propagandistlikes huvides ära, samuti üritab ta Guterresiga manipuleerida, hoiatab Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson. Guterres kohtub Putiniga 25. aprillil. 28. aprillil on tal kavas kohtuda Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Kohtumiste eesmärk on saavutada rahukõneluste algamine kahe riigi vahel. Johnson soovitas telefonikõnes Guterresile olla peasekretäril väga ettevaatlik. Johnsoni sõnul on Putini tegevus Ukrainas iiveldamajaajav.

*

Ekspert Rob Lee kirjutas The Economistis, et juba kuu tagasi oli ühe NATO ametniku hinnangul 40 000 Vene sõdurit langenute, haavatute ja vangidena rivist väljas. Hristo Grozev Bellingcatist hindab kaotusi nii, et Venemaa on ilma 90 protsendist oma parimatest õhudessantväelastest.

Seevastu terava kriitika alla sattunud Saksa liidukantsler Olaf Scholz teeb kõik, et Ukrainale relvi mitte anda. Kõigepealt ütles ta, et Saksamaal pole nii suuri varusid. Kui selgus, et sõjatööstus on valmis vajaminevat otse tarnima, kärpis kantsler poole võrra Ukraina 48-leheküljelist soovide nimekirja. Oma tegevust põhjendab Scholz vajadusega hoida ära sõja laienemine ning Saksamaa vajadusega Vene gaasi ja nafta järele.

Venemaa heaks töötav endine kantsler Gerhard Schröder oma ametitest ei loobu, kuigi tema suhtes nõutakse juba Saksa sotsiaaldemokraatlikust parteist välja viskamise menetluse alustamist. Schröderi sõnutsi sõltub rahu ja õitseng Euroopas alati dialoogist Venemaaga.

Mis siis ikka. Tuletame meelde, et viimati algas Vene-Saksa dialoog 1922. aastal Rapallos, 1926-1927 pandi alus sõjalisele koostööle, 1939. aastal Euroopa ja Moskva utsitamisel päästis Saksamaa 1. septembril 1939 valla Teise maailmasõja. Niipalju siis rahust ja õitsengust Euroopas. Iga kord, kui Venemaa ja Saksamaa on hakanud semutsema, on see halvasti lõppenud. See viimane lõik oli siinkirjutaja kommentaar.

*

Kalmuse hinnangul on Venemaal Donbassist umbes 80 000 sõjaväelast, ukrainlastel 50 000-60 000 kaitsel. Igal juhul on kaitsjate positsioon parem. Teoreetiliselt vajaks pealetungil olija vähemalt kolmekordset ülekaalu, mida Venemaal pole võimalik saavutada. Nii et ilmselt jäävad Kremli seatud eesmärgid 9. maiks saavutamata.

Teadupoolest kiidab Venemaa oma relvi kui analoogi mitte omavaid. Selline pidavat olema rakettt H-101, kuid üks selline sattus lõhkemata ukrainlaste kätte ja uurimisel selgus, et raketi juhtplokk pärines 1960ndate aastate elektroonikast. Selliseid võltse „analooge mitte omavaid“ relvi on tuvastatud teisigi.

Ukraina saab tipptasemel ründetehnikat üle 250 haubitsa, Hollandilt liikursuurtükke PzH 2000, prantslastelt liikursuurtükke Caesar, mitmikraketiheitjaid ja muud vajalikku.

USA eksperdi sõnutsi on ukrainlastel juba rohkem tanke kui Venemaal sõjatandril. Muigega pooleks võib alati lisada, et mine tea, millal mõnest Poola laost läheb kaduma järjekordne 100 tanki T-72.

*

24. aprilli õhtul süüdati Tallinnas Vabaduse väljakul Ukraina sõjas hukkunud laste mälestuseks küünlad. Kaks kuud kestnud Venemaa sõjas Ukraina vastu on hukkunud enam kui 200 last, vigastada on saanud üle 360, edastas Rahvusringhääling (ERR).

25. aprilli Postimehe sõjablogis olid viimased andmed vastavalt Ukraina ombudsmanile Ljudmõla Denisovale. Kahe kuuga on surma saanud 215 last ja vigastada 391.

 

 

 

61. sõjapäev – Zelenskõi: Ukraina võit on vältimatu

Ukraina võit riiki rünnanud Vene vägede üle on vältimatu, kuid selle saabumise aega on võimatu prognoosida, ütles riigi president Volodõmõr Zelenski. Vene välisminister süüdistas aga NATO-t sõjategevuses Venemaa vastu ning rääkis tuumasõja ohust. Selline on pilt 26. aprillil.

Zelenskõi sõnul ei ole lihtsat vastust küsimusele, millal Ukraina riiki tunginud Vene relvajõud alistab, aga ta rõhutas, et võit ja rahu saabuvad kiiremini, kui kõik ukrainlased vaenlase tõrjumisse oma panuse annavad. „Kui saavutame võidu, siis tunnetab seda igaüks. Kui saabub rahu, siis näeb seda igaüks,“ rääkis ta. „Aga et see juhtuks, ja juhtuks kiiresti, ei pea me mõtlema, millal ja kuidas see juhtub, vaid peame mõtlema iga päev sellele, kuidas muuta okupantide olek meie maal veel raskemini talutavaks,“ lisas president. „Selleks, et Venemaa otsiks rahu, peab iga ukrainlane pingutama,“ rõhutas ta.

„Ukrainlased peavad vabadust kaitsma, sest iga päev võitlust lisab meile rahuaastaid pärast seda sõda. Pärast meie võitu,“ rääkis Zelenskõi.

*

Lääneriikide relvatarned Ukrainale tähendavad, et NATO on sisuliselt Venemaaga sõjas, ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

„Need relvad saavad erioperatsiooni (Ukraina-vastase sõja – toim.) kontekstis olema Vene sõjategevuse legitiimsed sihtmärgid,“ lisas Lavrov intervjuus.

„NATO on sisuliselt Venemaaga sõjas oma käsilase kaudu ning relvastab seda käsilast. Sõda tähendab sõda,“ kuulutas Lavrov.

Vene välisminister rääkis ka tuumasõja ohust: „See oht on reaalne, seda ei saa alahinnata,“ ütles Lavrov Venemaa riigitelevisiooni esimeses kanalis avaldatud intervjuus.

Siinkirjutaja ei saa aru, millisest NATO sõjast Venemaa vastu Lavrov räägib. Keegi pole ju kellelegi sõda kuulutanud ja kuidas saab Vene minister rääkida „erioperatsiooni“ käigus toimuvast sõjategevusest? Lavrov kas ajab midagi segamini või on ise sassis.

*

Maailmasõjast rääkides näitab Venemaa, et on kaotanud lootuse [Ukrainas võita], ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba. Ukraina välisministri sõnad järgnesid tema Venemaa kolleegi Sergei Lavrovi viidetele võimalikust tuumasõjast.

Kuleba kutsus maailma kahekordistama oma toetust Ukrainale, et saavutada rahu.

„Venemaa on kaotamas oma viimast lootust maailma hirmutada,“ rääkis ta. „Seepärast ka jutud Kolmanda maailmasõja ohust,“ lisas Kuleba.

„See kõik tähendab, et Venemaa tunneb, et kaotab Ukrainas,“ rõhutas Ukraina välisminister.

*

Vene välisministri ähvardused aitavad kaasa sellele, et Saksamaa praegune juhtkond jätkaks senist poliitikat mitte asuda Ukrainat jõulisemalt toetama, leidis julgeolekuekspert Rainer Saks.

„Kui Saksmaa kantsler veel mõned päevad tagasi ütles, et nad püüavad ära hoida sõja eskaleerimist ja ei taha selle pärast Ukrainale relvi anda, et sõda ei laieneks, siis pole ime, et saad Lavrovi käest sellise sõnavõtu. Nad näevad, et Saksamaa juhtkonna peal see töötab ja seetõttu nad kütavad aga seda takka. See on see loogika,“ rääkis Saks.

Saksa hinnangul on lääneriikide jaoks tegelikult praegu väga lihtne olukord – tuleb toetada Ukrainat ja sellega välditakse sõja edasikandumist läände.

Eesti peaminister Kaja Kallas tunnistas pärast kohtumist kantsler Olaf Scholziga, et Saksamaalt Venemaa-vastaseks gaasiembargoks toetust loota ei ole. Saksamaa on Lääne-Euroopas Venemaa kõige suurem liitlane käimasolevas sõjas Ukraina vastu, sestap oli kummaline Venemaa otsus saata Venemaalt välja 40 Saksa diplomaati. Solvunud Saksa välisminister Annalena Baerbock teatas, et „sellele pole mingitki õigustust“.

*

Pärast nädalaid kestnud okupatsiooni Hersoni linnas tungisid Vene sõdurid 25. aprillil Hersoni linnavalitsuse hoonesse.

„Relvastatud mehed sisenesid Hersoni linnavalitsuse hoonesse, võtsid selle võtmed ja asendasid meie turvameeskonna enda omaga,“ teatas linnapea Igor Kolõhhajev sotsiaalmeedia vahendusel.

Samuti hõivamisest teatanud Hersoni oblasti volikogu liige Juri Sobolevski lisas omalt poolt, et selline tegevus ei olnud ootamatu. „Hesroni linnavalitsusel lubati piiratud ulatuses tegutseda, kuid näib, et ka see on nüüdseks läbi saanud,“ märkis Sobolevski.

Meedias levivad juba nädalaid teated sellest, et Venemaa kavandab Hersonis sarnast referendumit nagu toimus 2014. aastal okupeeritud Krimmis, mis ühendati Venemaaga.

*

Venemaa süüdistamiseks Ukrainas korraldatud genotsiidis võivad anda aluse Vene presidendi Vladimir Putini enda sõnad, leiab Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo Tallinnas ilmuvas Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos.

„Ukraina puhul on genotsiidi tahtluse tõestamise kõige kaalukam argument Vene presidendi Putini sõja õigustamise seisukohad,“ kirjutas Mälksoo. „Ukraina genotsiidi tõestades on kõige kaalukam Putini seisukoht, mille järgi Ukraina pole üldse eraldi natsioon, vaid vene ja ukraina rahvad on ajalooliselt ühtsed. See on klassikaline suurvene šovinismi väljendus, millega püütakse Ukraina rahvalt sisuliselt enesemääramisõigus ära võtta,“ lisas ta.

Putini kommentaarides Ukrainale on siiski ka klassikalise vallutussõja õigustamise elemente, märkis Mälksoo: „Klassikaline vallutussõda on küll agressioon ja sellisena rahvusvaheline kuritegu, aga ei pruugi kohe kaasa tuua genotsiidi.“

„Vaadates ÜRO rahvusvahelise kohtu 2022. aasta märtsi Ukrainat toetavat esialgse õiguskaitse otsust, on Venemaa genotsiididebati Ukrainas praeguseks juba kaotanud. Sellel protsessil saavad olema kaugeleulatuvad negatiivsed tagajärjed Venemaa tulevikule ja moraalsele staatusele maailmas,“ konstateeris Mälksoo.

*

Venemaa Belgorodi oblasti kuberner süüdistas Ukraina relvajõude oblasti ühe küla elumajade tulistamises. Golovtšino külas sai mitu elumaja kahjustusi, teatas Vjatšeslav Gladkov sotsiaalmeedia vahendusel 26. aprilli hommikul.

Mõni tund varem oli ta teatanud kahe tsiviilisiku haavatasaamisest ühest teises Belgorodi oblasti külas. Gladkov ei täpsustanud, kas külasid tabasid suurtükimürsud või raketid.

Uudisteagentuur Reuters rõhutas, ei saa kuberneri väidete tõepärasust kontrollida.

Üsna selge on see, et Ukraina piiri äärsetes oblastites juhtub kogu aeg midagi. Kas seal on mängus Ukraina eriteenistuse SBU käsi, pole selge, aga vaadates vahejuhtumeid üle Venemaa, siis ei tahaks küll uskuda, et ukrainlased kõikjale jõuavad. Mõned näited. Brjanskis süttisid naftamahutid, Kaug-Idas Ussuriiski sõjaväebaasis toimus ulatuslik põleng, Brjanskis laguneb raudtee, Tveri kaitseinstituudi põlengus hukkus 17 inimest ja lõpuks teatas Vene Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) palgatud neonatside tabamisest, kellele oli tehtud ülesandeks tappa räuskav telesaatejuht Vladimir Solovjov. Kuidagi liiga palju on seda kõike.

*

Vene kaotused seisuga 26. aprill. Elu on jätnud u 21 900 ründajat, hävitatud on 884 tanki (+11), 2258 soomukit (+20), 411 suurtükki (+3), 149 raketiheitjat (+2), 181 lennukit (+2), 154 helikopterit ja 69 õhutõrjesüsteemi.

*

Ukraina Post annab välja postmargi Hostomeli lennuväljal hävitatud maailma suurima kaubalennuki Antonov-225 Mrija (Unistus) mälestuseks. Margi kujunduse autor on 11-aastane Sofija Kravtšuk, kes veel enne sõda osales laste joonistusvõistlusel „Mida tähendab mulle Ukraina?“.

Postimees kirjutas 26. aprillil, et kuu ajaga on Eestis müüdud 20 000 postmarki „Au Ukrainale!“, millel on jäädvustatud Vene raketiristleja Moskva pikalt saatmine.

 

 

 

61. sõjapäev – Kiiev: Venemaa toob Ida-Ukrainasse vägesid juurde

Ukraina peastaabi teatel suurendab Venemaa oma sõjalist kohalolekut Ida-Ukrainas, Moskva tõi Harkivi ja Izjumi piirkonda juurde kaks taktikalist pataljonigruppi (PTG). Kreml tõi vägesid juurde Belgorodi oblasti piirkonnast, kus 27. aprilli varahommikul süttis laskemoonaladu, kirjeldas Rahvusringhäälingu (ERR) sõjablogi 27. aprillil.

*

Ümberpiiratud Mariupoli linna 36. merejalaväebrigaadi ülema kohusetäitja Sergi Volõna ütles, Azovstali terasetehases on üle 600 haavatud tsiviilisiku ja võitleja. Tema sõnul ei ole vigastatute jaoks ravimeid ning ka tingimused ravimiseks pole sobilikud. Ta lisas, et sajad tsiviilelanikud, sealhulgas lapsed elavad ebasanitaarsetes tingimustes ning neil pole toitu ja vett.

Volõna esitas ka üleskutse Dunkerque’i stiilis vägede ja tsiviilisikute evakueerimiseks Mariupolist.

*

Venemaal asuvas Belgorodis kõlas 27. aprilli varahommikul mitu plahvatust. Võimud kustutavad tulekahjut laskemoonalaos, vahendas The Guardian. Piirkonna juht Vjatšeslav Gladkov ütles, et „ärkas varahommikul valju heli tõttu, mis meenutas plahvatust“.

Väidetavalt toimusid plahvatused Staraja Nelidovka küla juures, mis asub Ukraina piirist umbes 40 kilomeetri kaugusel.

„Esialgsetel andmetel põleb laskemoonaladu. Tsiviilisikute seas inimohvreid polnud,“ ütles Gladkov.

Venemaa Belgorodi oblast piirneb Ukraina Luhanski, Sumõ ja Harkivi piirkondadega. Kõikides neis piirkondades toimuvad praegu ägedad lahingud.

Plahvatusi oli veel kuulda ka Kurski oblastis. Piirkonna võimude teatel on plahvatuste üksikasjad „selgitamisel“.

Venemaa meedia teatel oli varahommikul kuulda plahvatusi ka Voronežis, vahendas CNN.

Volodõmõr Zelenski nõunik Mõhhailo Podoljak kommenteeris samuti viimaseid plahvatusi Venemaal. „Piirialade sõjalise infrastruktuuri hävitamise põhjused võivad olla väga erinevad. Varem või hiljem tuleb oma võlad tagasi maksta, kui üks riik otsustab teist riiki rünnata,“ ütles Podoljak.

Raske öelda, kas nende sõnadega tunnistas Podoljak Ukraina sõjaväelaste osa nendes plahvatustes või mitte. Piiriäärsetes Venemaa oblastites on see muidugi võimalik, aga millega seletada ohvriterohket militaarinstituudi põlengut Tveris või tulekahju õhuväebaasis Ussuriiskis Kaug-Idas?

*

Ukraina kaitseministeerium teatas 27. aprillil, et Venemaa väed on tunginud sügavamale Ida-Ukrainasse. Hoolimata mõningate külade kaotamisest tõrjusid Ukraina väed Luhanski ja Donetski oblastites tagasi üheksa Venemaa rünnakut. Kiievi teatel hävitati üheksa Venemaa tanki ja 11 suurtükisüsteemi, vahendas CNN.

Venemaa väed jätkavad ka Azovstali terasetehase tulistamist. Tehases on umbes kaks tuhat Ukraina sõdurit ja tuhat tsiviilisikut.

*

Venemaa kavandab referendumit Hersoni linna ühendamiseks Venemaaga. Hirm eelseisva hääletuse ja selle tagajärgede – võimaliku Venemaa kontrolli tugevnemise – ees on pannud paljud Hersoni elanikud kodudest põgenema.

Krõvõi Rihi sõjaväeadministratsiooni juht Oleksandr Vilkul ütles CNN-ile, et Ukraina sõjaväel on õnnestunud evakueerida piirkonnast umbes 7000 inimest, osa jalgrattaga, osa kärudega või jalgsi.

„Inimesed ei taha ega saagi okupatsiooni all elada,“ ütles Vilkul 27. aprilli rahvahääletuse eel.

Ukraina armee teatel takistavad okupatsioonivõimud inimeste lahkumist Hersonist ja ka muudelt okupeeritud aladelt. Venemaa kavatseb piirkonnas korraldada hääletuse, mida peetakse referendumiks, et näidata rahva toetust uue üksuse – Hersoni Rahvavabariigi – loomisele.

*

„Venemaa väed pommitasid 27. aprillil Ida-Ukrainas asuvat Severodonetski haiglat, hukkus üks inimene,“ ütles Luhanski oblasti kuberner Serhõ Gaidai. „Venelased teadsid, et haigla pole tühi, seal olid patsiendid ja arstid. See ei takistanud Venemaal haiglat ründamast,“ teatas Gaidai.

*

Valgevene otsustas 27. aprillil, et „terroriaktide“ eest määratakse karistuseks surmanuhtlus, kuna sõjavastased aktivistid üritasid raudteevõrku saboteerida, vahendas Reuters. Valgevene parlamendi alamkoda kiitis kriminaalkoodeksi muudatused heaks. Enne jõustumist vajab muudatus ülemkoja ja diktaator Aljaksandr Lukašenka heakskiitu.

„Destruktiivsed jõud jätkavad terroristlikku tegevust, provotseerides riigis ebastabiilsust ja konflikte. Terroristide tegevust ei saa õigustada,“ väitis Valgevene alamkoja spiiker.

*

Lõuna-Ukraina linnas Mariupolis, mida Venemaa on intensiivselt pommitanud, enam lahinguid ei toimu, rääkis Vene president Vladimir Putin 26. aprilli kohtumisel ÜRO peasekretär Antonio Guterresiga.

Guterres kirjeldas arutelusid kui „avameelset“, kuid kinnitas, et ta külastab Moskvat kui „rahu sõnumitooja“.

ÜRO teatas, et Venemaa president Vladimir Putin nõustus „põhimõtteliselt“ Punase Risti poolt tsiviilelanike evakueerimisega Azovstali terasetehasest.

Putin ütles Guterresele ka, et loodab sõjale diplomaatilist lahendust, kuid lisas, et Venemaa ei saa anda Ukrainale julgeolekugarantiid lahendamata territoriaalsete küsimuste ehk Krimmi ja Sevastopoli pärast.

*

Kaitseministeerium on loonud USA Euroopa väejuhatuse vastutuspiirkonnas Saksamaal juhtimiskeskuse nii USA kui ka liitlasvägede saadetiste koordineerimiseks ja Ukrainale sõjalise abi toimetamise sujuvamaks muutmiseks.

EUCOMi Ukraina juhtimiskeskus ehk ECCU asub USA Euroopa väejuhatuse peakorteris Stuttgardis ja seda juhib USA kahetärnikindral, vahendab CNN. Keskus teeb tihedat koostööd rahvusvahelise doonorite koordineerimiskeskuse ehk IDCC-ga. Juhtimiskeskus haldab ka enam kui 40 partner- ja liitlasriigi võrku. See uus liitlaste rühm kohtub kord kuus, teatas USA kaitseminister Lloyd Austin.

*

Kaitseminister Christine Lambrecht teatas 26. aprillil Saksamaal USA õhuväebaasis Ramsteinis toimunud rahvusvaheliste kaitseametnike kohtumisel Gepard õhutõrjesüsteemide tarnimisest Ukrainale.

„Otsustasime eile, et toetame Ukrainat õhutõrjesüsteemidega. Just seda vajab Ukraina praegu õhuruumi maapinnalt kindlustamiseks,“ ütles Lambrecht baasis peetud kohtumisel.

Saksamaa seisis algul vastu üleskutsetele varustada Kiievile relvi, nõustudes andma ainult humanitaarabi ja meditsiinivarustust. Selline lähenemine oli kooskõlas Saksamaa aastakümnete pikkuse poliitikaga mitte tarnida kriisipiirkonda surmavaid relvi. Kuid liitlaste ja Saksa avalikkuse surve all oli valitsus sunnitud reegleid põhjalikult muutma.

Geparde saadetakse 50 ja need kujutavad endast kahe kiirtuld andva 35 millimeetrise kahuriga õhutõrjerelvi.

*

Sõjauuringute instituudi (ISW) mõttekoja värskeima hinnangu kohaselt teeb Venemaa aeglaselt edusamme sissetungil Ukrainasse. Washingtonis asuv organisatsioon teatas, et Vene väed liiguvad metoodilisemalt ja aeglasemalt kui sõja varasematel etappidel ning on hakanud tegema „tervemaid“ sõjalisi valikuid.

Ukraina väed seisavad kindlalt vastu idas, kuid mida lähemal Harkivile seda vähem leiavad venelased vastupanu.

Lahingud Mariupoli linnas jätkuvad. Lisaks Azovstali tehase tugipunktile on ukrainlastel “tõenäoliselt endiselt oluline positsioon väljaspool tehast”, ütles ISW. Mõttekoda ütleb ka, et plahvatustega Moldovas püütakse konflikti kaasata Transnistria piirkonna venemeelseid vägesid.

*

Kiiev kontrollib endiselt suuremat osa Ukraina õhuruumist pärast seda, kui Venemaa ei ole suutnud oma õhutõrjet täielikult hävitada, teatas Ühendkuningriigi kaitseministeerium oma viimases värskenduses.

Venemaa õhutegevus on keskendunud eelkõige Ukraina lõuna- ja idaosale. Postitus lisab, et Moskval on piiratud juurdepääs Põhja- ja Lääne-Ukraina kohal, mis tähendab, et ta saab oma rünnakuid anda ainult ohutust kaugusest.

Ühendkuningriik väidab, et Vene väed kasutavad Mariupolis juhitamatult vabalt langevaid pomme, mis on vähem täpsed ja põhjustavad suurema tõenäosusega tsiviilohvreid.

*

Ukrainast tulistati Transnistria piirkonnas asuva linna pihta, kus Venemaal on laskemoonalaod, vahendas Interfax piirkonna politsei teadaannet. Venemaal on Transnistrias umbes 1500 sõjaväelast, vahendas Bloomberg.

*

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et Venemaa üritab piirkonda destabiliseerida sõjalise tegevusega Moldovast lahku löönud Transnistria piirkonnas.

„See on vaid üks Venemaa föderatsiooni sammudest. See destabiliseerib piirkonda ja ähvardab Moldovat,“ ütles Zelenskõi.

„Mis puudutab teatud Vene vägesid, kes viibivad pidevalt ajutiselt okupeeritud territooriumil – see on olnud nii palju-palju aastaid. Teame, et nad on valvel ja ootavad lihtsalt käsku,“ ütles Zelenskõi.

*

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rääkis 26. aprillil Kiievis Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) peadirektori Rafael Mariano Grossiga ühisel pressikonverentsil Venemaast ja tuumarelvadest, kritiseerides samal ajal Vene vägede hiljutisi operatsioone Tšornobõli tuumaelektrijaamas.

„Täna, Tšornobõli tuumaelektrijaama katastroofi 36. aastapäeval, oli maailm taas vaid sammu kaugusel katastroofist, sest Vene vägede jaoks oli jaam vaid järjekordne lahingutegevuse tsoon, kus nad ei hoolinud tuumaohutusest,“ ütles Zelenskõi.

Zelenskõi süüdistas Vene vägesid tuumaohuga mittearvestamises ning tehase mitme piirkonna, sealhulgas juhtimiskeskuse ja labori rüüstamises ja kahjustamises. Ta hoiatas, et nende hoolimatus annab märku ohust, et Venemaa kasutab tuumarelvi.

IAEA ohutusinspektorid teevad tihedat koostööd oma Ukraina kolleegidega, et jälgida ja võrrelda kiirgusmõõtmisi tehases ja keelutsoonis ning seejärel säilitada kohalolek „nii kaua, kuni olukord seda nõuab“, kinnitas Grossi.

*

Suurbritannia välisminister Liz Truss teatas 27. aprillil, et Suurbritannia ja teised lääneriigid peaksid andma Ukrainale sõjalennukeid osana oma pikaajalisest sõjalisest toetusest. Ukraina on korduvalt palunud lahingulennukeid, eriti nõukogudeaegseid hävitajaid, mida nende piloodid tunnevad. Lääne liitlased ei ole tahtnud nii kaugele minna, kartes Venemaad provotseerida.

Kuid kuna NATO liikmed suurendavad oma toetust Ukrainale pikema laskeulatusega relvadega, ütleb Truss, et nad peaksid minema veelgi kaugemale.

Samuti kutsus ta läänt üles lõpetama Venemaa nafta- ja gaasiimpordi ühekorraga ja lõplikult. Truss kutsus ka üles „taaskäivitama“ rahvusvahelist julgeolekusüsteemi, mis tema sõnul Ukrainas läbi kukkus.

 

*

Droonihiiglane DJI Technology Co Ltd on esimene suur Hiina ettevõte, mis on pärast sõja algust lõpetanud äritegevuse Venemaal ja Ukrainas. 27. aprillil ütles DJI pressiesindaja Reutersile, et selle sammu eesmärk oli mitte teha avaldust ühegi riigi kohta, vaid teha avaldus meie põhimõtete kohta.

„DJI jälestab meie droonide kasutamist kahju tekitamiseks ja me peatame ajutiselt müügi nendes riikides, et aidata tagada, et keegi ei kasutaks meie droone võitluses,“ ütles pressiesindaja.

DJI pressiesindaja ütles eelmisel kuul, et ettevõte märkas veebis kaadreid, mis viitasid sellele, et Venemaa sõjavägi kasutab tema tooteid, kuid ei suutnud seda kinnitada.

*

Pärast brittide otsust kanda riigis soovimatute inimeste nimekirja 386 Venemaa riigiduuma liiget, vastas Venemaa 287 Briti Alamkoja liikme kandmisega samasugusesse nimekirja. Alamkojas on 650 saadikut.

*

Venemaa keeras 27. aprillil kinni gaasitarned Poola ja Bulgaariasse, kuna need riigid ei soovinud maksta rublades. Päeva jooksul selgus, et pigem oli boikoti põhjuseks nende riikide „ebasõbralikkus“. Euroopa Komisjoni president Urusla von der Leyen teatas, et neile riikidele annavad gaasi teised Euroopa Liidu riigid.

Poola on kinnitanud, et nende gaasimahutid on 80 protsendi ulatuses täidetud ja aktiivselt otsitakse muid tarnevõimalusi.

*

Separatistliku Donetski Rahvavabariigi esindaja teatas, et nende käes on 2600 vangi langenud Ukraina sõjaväelast, kes on paigutatud kolme kohta. Poole neist moodustavad merejalaväelased, kes andsid alla eelmisel kuul Mariupolis Iljitši tehases.

Ukraina pool vangide arvu ei kommenteerinud.

 

 

 

 

62. sõjapäev – Kiievile korraldati raketirünnak

28. aprilli õhtul Kiievile tulistatud Vene rakettide sihtmärk oli tõenäoliselt Artemi tehas, kus valmistatakse põhiliselt rakette ja raketisüsteeme. Briti luure hinnangul on venelaste peamine eesmärk Donbassi vallutamine, kuid sündmuste järgi võiks eeldada, et neelud käivad ka Odessa järgi.

Briti luure hinnangul on Donbassi üle peetavad lahingud praegu Venemaa peamine strateegiline fookus Ukrainas. Eesmärk on saavutada kontroll Donetski ja Luhanski oblastite üle. Kõige tulisem lahingutegevus toimub Lõssõtšanski ja Sjevjerodonetski ümbruses, samuti on venelased püüdnud edeneda Izjumist lõunasse Slovjanski poole, teatas Suurbritannia kaitseministeerium.

„Ukraina tugeva vastupanu tõttu on venelaste territoriaalne edu piiratud ja senised saavutused on tulnud Vene vägedele märkimisväärsete kaotustega,“ seisab teates.

Vene vägede edenemine on olnud vaevaline ja paljudes kohtades on edasi liikumine üldse seiskunud. Siiski tõmbas siinkirjutaja Ukraina kaardile ühe piirjoone, mis võiks olla Venemaa ideaalplaan: Harkiv – Dnipro – Mõkolajiv – Odessa – Rumeenia piir. Sel juhul langeks okupantide kätte suur osa Ida- ja Kagu-Ukrainast. Venemaal tekiks maitsi juurdepääs Transnistriale ja Krimmile ning Ukraina kaotaks väljapääsu Mustale merele. Rumeenia piirini territooriumi vallutamine võtaks Ukrainale võimaluse kasutada Rumeenia sadamaid. See kõik eeldaks okupantide ülekaalukat sõjalist jõudu, mida Venemaal ei ole. Asjatundjate arvates ei annaks midagi ka Venemaa üldmobilisatsioon, kuna puudub mobilisatsiooni läbiviimise struktuur, ei jätku varustust mobiliseeritutele, neid tuleks õpetada sõdima, millele eelneks, et kõigepealt õpetatakse sõdima need, kes peavad hakkama õpetama. Igatpidi keeruline seis.

*

Venemaa raketirünnaku sihtmärk Kiievis paistab olevat Artemi kaitsetehas, nagu nimetab seda Guardian. Raketid tabasid elumaja, mis asub täpselt tehase sissepääsu kõrval. Tehas oli rünnaku ajal tühi, kinnitas väljaande ajakirjanik. Inimesed evakueeriti sealt juba enne Venemaa sissetungi.

Pole selge, kas tehas ka tegelikult pihta sai, kuid üks rakett tabas 25-korruselist elumaja, teatasid Ukraina ametnikud. Rünnakus sai vigastada vähemalt 10 inimest. Kiievi linnapea Vitali Klitško ütles, et plahvatused tabasid Ševtšenkivskõi linnaosa keskust ning kolm inimest viidi haiglasse.

Guardianiga kõnelenud kohalikud olid rünnakust šokis. „Olime kodus, kui hoonet pommitati,“ ütles Maksõm Maksõmov. „Kuulsime esimest rünnakut. Ja siis tabas hoonet teine rakett. Me ei tea, kas keegi sai surma.“

Plahvatuse laine tõttu pikali kukkunud Andrei ütles, et majas ei olnud kõik korterid valmis. „Me ei tea, kui palju inimesi selles majas elas, võib-olla 20–30.“

*

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles oma 28. aprilli hilisõhtuses pöördumises, et Kiievile korraldatud rünnak näitab, et ukrainlased ei tohi valvsust kaotada.

„Moskva väitis, et nad on peatanud Mariupoli pommitamise, kuid see jätkub. Mariupoli tulistamine ei lõppenud ka siis kui ÜRO peasekretär oli Moskvas. Ning täna (neljapäeval – toim), kohe pärast meie kõnelusi Kiievis lendas linna viis Vene raketti,“ rääkis Zelenskõi.

Tema sõnul kõneleb see selgelt, milline on Venemaa tegelik suhtumine rahvusvahelistesse institutsioonidesse. Zelenskõi märkis, et Venemaa juhtkond püüdis häbistada ÜRO-d ja kõike seda, mida see organisatsioon esindab. „Seega vajab rünnak tugevat vastust,“ rõhutas president.

*

ÜRO peasekretär Antonio Guterres kritiseeris oma visiidil Kiievisse ÜRO julgeolekunõukogu. Koos president Zelenskõiga antud pressikonverentsil tunnistas Guterres, et nõukogu ei suutnud Ukraina sõda ära hoida ega seda lõpetada.

„Ütlen selgelt: julgeolekunõukogu ebaõnnestus ega teinud kõike oma võimuses, et seda sõda ennetada ja lõpetada. See valmistab suurt pettumust, frustratsiooni ja viha,“ sõnas Guterres.

Ta lubas, et suurendab jõupingutusi laiendada nõukogu antavat rahalist abi 100 miljonile dollarile kuus.

15-liikmelise ÜRO julgeolekunõukogu ülesanne on tagada ülemaailmne rahu ja julgeolek. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on nõukogu tegevusetust karmilt kritiseeritud.

*

USA kongress kinnitas meetme, mis laiendab Teise maailmasõja aegset abiandmisprogrammi, et saata relvaabi Ukrainale. Nn lendliisi programmi laiendus läbis 28. aprillil kongressis hääletuse häältega 417-10 ning läheb nüüd Valgesse Majja president Joe Bidenile allkirjastamiseks, et sellest saaks seadus. Eelnõu on töös olnud kuid, seda tutvustati esimest korda jaanuaris osana USA heidutuspoliitikast Venemaa suunal.

Meede uuendab 1941. aastal vastu võetud seadust, mille eesmärk oli aidata liitlastel võidelda Natsi-Saksamaa vastu. Lend-lease programmiga volitas kongress toona presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks USA enda kaitse seisukohast. Nüüdne seaduseelnõu annab Bideni administratsioonile suurema mänguruumi sõjavarustuse saatmiseks Ukrainasse ja selle naabruses olevatele USA liitlastele Ida-Euroopas.

Administratsioon teatas, et palub kongressilt veel 30 miljardi dollari jagu sõjalist ja humanitaarabi, mida saata ukrainlastele. Märtsis kiitis kongress heaks 14 miljardi dollari suuruse abipaketi.

„See tugi USA-lt on vajalik. Koos saame kindlasti lõpetada Venemaa agressiooni ja kindlalt kaitsta vabadust Euroopas,“ ütles Zelenskõi.

*

Võimalikud pseuforeferendumid Venemaa okupeeritud aladel Ukrainas raskendavad riikidevahelisi läbirääkimisi, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. President kinnitas, et kui mõni selline referendum läbi viiakse, siis Ukraina ega ka muu maailm neid ei tunnusta, samuti raskendavad need edasisi rahuläbirääkimisi.

„Ei ole võimalik jõuga annekteerida osa meie territooriumist. See (pseudoreferendum – toim) ei too kaasa muud kui raskendab igasuguseid läbirääkimisi,“ sõnas Zelenskõi. Paraku on viimaste päevade sündmused näidanud, et Venemaal ei ole praegu plaanis pidada mingeid läbirääkimisi.

*

Rahvusvaheline aatomienergia agentuur IAEA uurib teadet, et rakett lendas otse Lõuna-Ukraina tuumaelektrijaama kohal. Kui see vastab tõele, on tegu äärmiselt tõsise juhtumiga, teatas agentuur.

IAEA peadirektor Rafael Grossi ütles, et Kiiev tegi agentuurile 28. aprillil ametliku teate, et rakett lendas üle Pivdennoukrajinski tuumajaama 16. aprillil. Jaam asub Mõkolajivi oblastis Južnoukrajinski linna lähedal Kiievist 350 kilomeetrit lõunas. Väidetavalt jäi rakett jaama juures asuva videokaamera vaatevälja.

„Kui selline rakett oleks teelt kõrvale kaldunud, oleks sellel võinud olla tõsine mõju tuumaelektrijaama terviklikkusele ja võinud viia tuumaõnnetuseni,“ ütles Grossi avalduses.

Ta ei täpsustanud, kes raketi välja tulistas, kuid Kiiev on varem süüdistanud Moskvat rakettide lennutamises üle tuumajaamade.

*

Ajakirjale Time antud intervjuus rääkis Ukraina president, kuidas sõja esimeste tundide jooksul oleksid Vene väed tema ja ta pere peaaegu üles leidnud. Ajakirjanik Simon Shuster veetis intervjuu tegemise ajal aprillis kaks nädalat presidendi kompleksis Kiievis. Ta kirjutab, et sõja esimesel päeval üritasid ametnikud kompleksi sulgeda kõigega, mis nad leidsid, samal ajal kui Ukraina väed võitlesid tänavatel venelastega.

„Sõja esimestel tundidel oleksid Vene väed minutite jooksul leidnud tema ja ta pere, tulevahetus kõlas juba tema administratsiooni ruumides,“ seisab artiklis. Sõjavägi teavitas Zelenskõid, et Venemaa rünnakrühmad olid maandunud Kiievis eesmärgiga president ja ta pere kas vangi võtta või tappa.

„Kui öö saabus sel esimesel õhtul, algas tulevahetus valitsuskvartali ümbruses. Kompleksis sees panid valvurid tuled kustu ning tõid Zelenskõile ja ta abidele kuulivestid ja automaadid. Ainult mõni neist teadis, kuidas relvi kasutada,“ kirjutab Shuster.

Vene väed üritasid kahel korral kompleksi rünnata, ütles presidendi nõunik ja endine luuretöötaja Oleksii Arestovitš. Zelenskõi sõnul olid tema naine ja lapsed sel ajal veel seal.

Ameeriklased pakkusid, et evakueerivad presidendi ja tema meeskonna ning aitavad valitsuse üles seada eksiilis, tõenäoliselt Ida-Poolas. Nendega telefoni teel vesteldes ütles Zelenskõi: „Ma vajan laskemoona, mitte küüti.“

Nüüd, kaks kuud hiljem, rääkis president, et ta on sellise julmusega silmitsi seistes vanemaks jäänud. „Olen vanemaks jäänud nendest teadmistest, mida ma pole kunagi soovinud. See on teadmine hukkunud inimeste arvust ja piinamistest, mida Vene sõdurid on korraldanud… Ausalt öeldes pole mul kunagi olnud eesmärki selliseid teadmisi omandada.“

*

Krasnojarski krai kohalikud võimud andsid loa varastada Ukraina vilja Hersoni oblastist, kuna Venemaal on puudus viljakultuuridest ja köögiviljast. Sellist tegevust nimetatakse Ukraina farmerite eelmise ja praeguse saagi ülejäägi eksproprieerimiseks, aga ilmselt ei ole jutt mingitest ülejääkidest, vaid võetakse kõik, mis näppu puutub.

Ukrainal on palju vilja, kuid kahjuks ei saa seda enam Musta mere sadamate kaudu välja vedada. Poola-suunalistest raudteedest viljaveoks ei piisa. Varasemad teated räägivad, et Ukraina, Poola, Leedu, Läti ja Eesti tegutsevad selle nimel, et leida Ukraina vilja väljaveoks raudteevõimsusi. Eesti on öelnud, et meie sadamate kaudu saaks eksportida kuni viis miljonit tonni vilja, kasutades Muuga sadama elevaatoreid.

Vene okupandid on kuulutanud, et 1. maist hakkab Hersonis kehtima Vene rubla, mis pärast neljakuist üleminekuperioodi grivna kõrval saab ainsaks maksevahendiks.

*

Sõjategevuse ägenemisest Ida-Ukrainas räägivad viimaste päevade kaotused. Vene väed on kaotanud 22 800 (+400) sõdurit, 970 (+31) tanki, 2389 (+47) soomukit, 431 (+10) suurtükki, 151 (+2) mitmik raketiheitjat, 72 (+1) õhutõrjesüsteemi, 187 (+2) lennukit, 155 helikopterit, 215 drooni, 1688 sõjaväeautot, 76 kütuseveokit, 8 laeva, 31 ühikut eritehnikat ja neli lühimaa ballistilist raketisüsteemi.

*

Ühendkuningriigi kaitseminister Ben Wallace`i ütles, et Ukrainal on seaduslik õigus rünnata logistikat Venemaa territooriumil. Ühtlasi on mõned Ukraina ametiisikute kommentaarid andnud mõista, et vähemalt piiriäärsetes Venemaa oblastites toimunud põlengute ja plahvatuste taga on Ukraina partisanid või eriüksuslased.

*

Eesti ja Läti parlamentide järel võttis Kanada parlament ühehäälselt vastu otsuse, millega Venemaa rünnakud Ukrainas kuulutati genotsiidiks.

*

Kiievi võimud on koostanud 467 kohast koosneva nimekirja, mida tahetakse ümber nimetada. Ulatusliku derussifitseerimise käigus soovivad Ukraina linnad loobuda Venemaaga seotud nimedest.

Kiievis võeti maha ukraina ja vene rahva sõprust sümboliseeriv monument. Ukrainlased tahavad lahti saada igasugusest Vene pärandist, mistõttu tabab ümber nimetamine mitte ainult nõukogudeaegseid tänavaid ja väljakuid, vaid löögi all on ka Vene klassikud.

*

Transnistria, kus on samuti viimastel päevadel kostnud plahvatusi, kuulutas välja „kodanike erikogunemise“, mis tähendab kuni 55-aastaste meeste mobilisatsiooni. Erikogunemine kestab 90 päeva, kogunejatele makstakse 2800 kohalikku rubla toetust, tagatakse majutus ja toitlustamine.

Moldova president Maia Sandu teatas, et tema riik ühineb Venemaa-vastaste sanktsioonidega ja Ukrainale saadetakse mitmesugust humanitaarabi ning sapööre.

Ukraina on lubanud Moldovat vajadusel Venemaa agressiooni vastu aidata. Transnistrias on umbes 1000-1500 Vene sõjaväelast, kelle ülesanne on kaitsta ja valvata umbes 20 000 tonni sõjamaterjale sisaldavaid ladusid ning Moldova võimude andmetel on Vene sõjaväelased osalised salakaubaveos ning salakaubavedajatele katuse pakkumises.

*

29. aprilli Postimees kirjutas, et Ühendkuningriik ja Poola on kokku leppinud, et Poola annab Ukrainale T-72 tanke. Selliseid on poolakatel ladudes seismas 257. Britid omakorda lubasid poolakatele asendada ära antavad tankid Challenger 2 tankidega, mida Ühendkuningriigil on üle 79.

Kanada saadab Ukrainasse haubitsaid, mis tulistavad GPS-juhitavate reaktiivmürskudega.

Brittidelt lisanduvad liikursuurtükid Braveheart, mille kasutamiseks korraldatakse väljaõpe ning soomukeid Stormer, millel on õhukaitse täppisrelvad Starstreak. Nende laskeulatus on seitse kilomeetrit ja ohuks nii kopteritele kui lennukitele.

USA autotootja General Motors saadab Ukrainale 50 Chevrolet Tahoe maasturit.

Huvitav on Postimehe teade, et ameeriklased otsustasid hakata tootma laskemoona Nõukogude torude jaoks, mille läbimõõdud nii kahuritel, miinipildujatel kui granaadiheitjatel on teised kui NATO või USA sõjavägedel.

KALEV VILGATS

 

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here