Sõjapäevik: Zelenskõi: sõda saab lõpuks lõpetada vaid diplomaatiaga. Ukraina: Donbassis käivad Lõmani linna pärast ägedad lahingud. Luhanski kuberner: olukord läheb iga tunniga hullemaks. Zelenskõi kritiseeris erimeelsusi Euroopa Liidus

0
167

Tõrvasse püstitati viiemeetrine Zelenski liivakuju. FOTO: Natalia Demidova

 

 

Zelenskõi: sõda saab lõpuks lõpetada vaid diplomaatiaga

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et kuigi Ukraina võib Venemaad sõjaliselt võita, peab päris lahendus sõja lõppemisele tulema kasutades diplomaatiat, edastas Rahvusringhäälingu (ERR) nädalavahetuse sõjablogi.

Riiklikus televisioonis esinedes pakkus Zelenskõi, et tema riik võib lahinguväljal Venemaa vastu võita. Samas lisas ta, et sõda saab lõplikult peatuda alles läbirääkimiste laua taga, vahendas CNN.

Samal ajal toimuvad Severodonetskis ja selle ümbruses rasked lahingud, kuna Vene väed suurendavad jõupingutusi kogu Luganski oblasti hõivamiseks.

Ukraina relvajõudude andmetel viis Venemaa Belgorodi oblastisse Iskanderi raketisüsteemid.

*

Moskva kaalub Azovi pataljoni vangide vahetamist president Vladimir Putinile lähedase Ukraina ärimehe Viktor Medvedtšuki vastu, ütles Venemaa läbirääkija 21. mail. Sellest teatas Venemaa Ukraina läbirääkimiste meeskonna kõrgem liige Leonid Slutski, vahendas The Moscow Times.

67-aastane Medvedtšuk on poliitik ja üks Ukraina rikkamaid inimesi ning on tuntud oma tihedate sidemete poolest Putiniga.

Ta põgenes koduarestist pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse veebruaris, kuid vahistati uuesti aprilli keskel.

Vene kaitseministeerium teatas, et Azovstal on lõpuks täielikult nende kontrolli all, kui relvad panid maha viimased 531 meest. Kokku alistus okupandile 2439 Ukraina relvakandjat.

*

Venemaa transpordiministri Vitali Saveljevi sõnul on lääne sanktsioonid tekitanud riigi logistikale tõsiseid probleeme ning sundinud Venemaad leidma uusi logistikakoridori, vahendas portaal Meduza.

„Venemaa hakkab kaupade vedamisel nüüd toetuma rohkem põhja-lõuna suunalisele transpordikoridorile,“ ütles Saveljev.

*

Valgamaale Tõrva kesklinna on kerkinud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi viie meetri kõrgune liivast kuju. Skulptuuri ümber rajatakse jaanipäevaks Vabaduse park, mille loomisele aitavad kaasa ka Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikest loomeinimesed.

Tõrva rajatud skulptuuri võib pidada Zelenskõi Vabadussambaks, sest siin on tervikuks saanud Ukraina presidendi kuju ja USA vabaduse sümbol. Rohkem kui 70 tonnist liivast on selle vorminud üks tuntumaid Läti skulptoreid maailmas, Agnese Rudzite-Kirillova.

Kuigi varemgi Tõrvas liivaskulptuure teinud kunstnik saabus Eestisse valla juhtide palvel ja ettevõtjate toel, on see tema jaoks üks õige mitmest Läti kunstnike toetusavaldusest Ukrainale.

„Zelenskõi ei põgenenud ega löönud kartma. Ta jäi oma riiki võitlema oma maa ja vabaduse eest. See on minu meelest väga kangelaslik ja sellega on ta oma koha ajalukku kindlasti jätnud. Seetõttu püüdsin ka oma töös väljendada seda tunnet, tema poosi, tema üles tõstetud rusikat, mis näitab, et võitlema ja võidame,“ rääkis Rudzite-Kirillova.

Tõrva vald majutab praegu Ukraina sõjapõgenikke ja peagi ümbritseb Zelenskõi Vabadussammast Vabaduse park. Sinna tehakse teisigi liivaskulptuure, kuid mitte ainult.

„Lisaks on tulemas Ukraina-Venemaa sõjast tuntud sümbol – traktor vedamas tanki, mille peal on agressori poolt varastatud pesumasin. Selliseid mõtlemapanevaid sümboleid tuleb. Ja tuleb ka üks sümbol, mis kujutab Balti ketti, tuleb erinevaid näitusi,“ lausus Tõrva vallavanem Maido Ruusmann.

*

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja tema abikaasa Olena Zelenska andsid 21. mail koos harvesineva intervjuu. See oli teine kord Venemaa sissetungi algusest, kui presidendipaari avalikult koos nähti.

Sõja ajal harva avalikkuse ette ilmunud Olena Zelenska ütles Ukraina parlamendi ametlikule telekanalile Rada antud intervjuus, et kuigi ta pole oma abikaasat sõja algusest saadik praktiliselt näinudki, siis „keegi ei võta mu abikaasat minult ära, isegi mitte sõda“.

„Meie perekond rebiti lahku nagu paljud perekonnad Ukrainas. /…/ Aga jah, ta elab oma ametile, me peaaegu ei näe teda. Me ei näinud teda kaks ja pool kuud. Me rääkisime teineteisega ainult telefoni teel. Nüüd on meil olnud paar võimalust üksteisega kohtuda. Ma olen tänulik ka selle võimaluse eest, me saame tänu sellel intervjuule koos aga veeta. Jah, kohting TV-s. Aitäh teile,“ rääkis Zelenska.

Zelenska meenutas ka sõja algust.

„Ma mäletan, et ärkasin üles veidrate helide peale, nagu tõenäoliselt kõik. Oli pime, peaaegu öö, ja ma nägin, et Volodõmõri ei olnud mu kõrval. Ta oli kõrvaltoas, ülikonnas, aga ilma lipsuta. Ma küsisin, mis on lahti ja ta vastas: „See on alanud“. /…/ Ta ütles mulle seda ja siis lahkus. Pärast seda ei näinud me üksteist pikka aega,“ lausus Olena Zelenska.

*

Ukraina ajakirjanik Daria Kaleniuk teatas, et Venemaal on 66 vangilaagrit, kuhu on viidud 96 000 Mariupoli elanikku.

*

50–100 sõdurit päevas võib surma saada Idarindel, mis on Ukraina jaoks raskeim rinne võitluses Vene sissetungijatega, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. Ukraina sõdureile on surmasaamise oht suurim Severodonetski-Lõssõtšanski kaksiklinna juures Luhanskis, sest just seal peetakse praegu sõja raskeimaid lahinguid. Luhanski kuberneri Serhi Haidai sõnul kasutab Venemaa piirkonnas põletatud maa taktikat.

*

Poola on täielikult Ukrainale toeks tema püüdlustes saada Euroopa Liidu täisliikmeks, ütles Poola president Andrzej Duda Ukraina parlamendi Ülemraada ees 22. mail esinedes. Duda sõnul tuleb austada neid, kes on valanud Euroopasse kuulumise nimel verd. „Nii tuleb teha, olgugi olukord keeruline või kahtlusi äratav, kuid ma ei kahtle hetkegi, et Euroopa Liit nõnda tõepoolest ka teeb,“ ütles Duda pärast Ülemraadale esinemist. Poola on võtnud Ukrainast vastu enim sõjapõgenikke ja olnud ka Ukraina suurim toetaja Euroopa Liidus. Liidu juhtriigid Saksamaa ja Prantsusmaa aga hoiatavad, et Ukraina liikmekssaamiseks võib kuluda kaua aega, Prantsusmaa hinnangul koguni paarkümmend aastat.

Duda oli esimene välisriigi pea, kes kõneles pärast sõjategevuse algust Ülemraada ees otse ilma video vahenduseta.

*

Venemaa on Severodonetski kandis mõnevõrra edasi liikunud, eriliseks eduks seda aga pidada ei saa, öeldakse USA mõttekoja Sõjauuringute Instituut äsjases hinnangus. Mõttekoja analüüsi kohaselt üritab Venemaa Severodonetskit igast küljest ümber piirata. Ukraina kaitsest läbi murda on õnnestunud aga ainult lõuna poolt, Popasna suunalt. Samal ajal püüavad Vene väed läheneda Severodonetskile ka lääne poolt, Bahmuti kaudu, kahest ilmakaarest korraga edasitungimine Sõjauuringute Instituudi hinnangul Venemaal aga õnnestuda ei saa. Venemaale on Severodonetski vallutamine tähtis, sest see on viimane tugipunkt Luhanski piirkonnas.

*

Suurbritannia kaitseministeerium teatas 23. mail, et Venemaa kaotusi Ukrainas saab võrrelda Nõukogude Liidu kaotustega Afganistanis. Nõukogude Liit sõdis Afganistanis üheksa aastat.

Suurbritannia luure teatel jätkab Venemaa armee Ukrainas oma vigade kordamist. Armee juhtimist häirib vähene paindlikkus ja õhukaitse puudumine, vahendas The Guardian.

Siinkirjutaja arvates on Venemaa olukord ikka palju hullem kui NSV Liidul Afganistanis. NSVL kaotas üheksa aastaga ametlikel andmetel umbes 15 000 sõjaväelast, Venemaa kaotused ligi kolme kuuga ületavad juba 29 000 meest.

*

Algavad kohtuistungid Vene sõdurite üle. 23. mail toimunud istungil oli tegu esimese Vene sõduriga, kes Ukrainas sõjakuritegude eest kohtu alla antud. Kahekümneüheaastast seersanti süüdistatakse Ukraina mehele pähe tulistamises Ukraina kirdeosas Sumõ piirkonnas 28. veebruaril. Teda võib oodata eluaegne vanglakaristus. Ukraina peaprokuröri Irõna Venediktova sõnul on prokuratuur praeguseks sõjakuritegudes süüdistuse esitanud 41 Vene sõdurile. Neid süüdistatakse tsiviiltaristu pommitamises, tsiviilisikute tapmises ja vägistamises ning marodööritsemises. Samas kogub prokuratuur infot rohkem kui 10 700 võimaliku sõjakuriteo kohta, milles on üle 600 kahtlusaluse, nende seas peale Vene sõdurite ka riigiametnikke.

*

Venemaa on valmis jätkama rahuläbirääkimisi, algatus läbirääkimisteks peab siiski tulema Ukrainalt, ütles Venemaa delegatsiooni juht Vladimir Medinski. Vene delegatsiooni juhi sõnul külmutati läbirääkimised täielikult Ukraina algatusel, mistõttu nende jätkumise üle saab otsustada üksnes Ukraina. Ukraina pealäbirääkija Mõhhailo Podoljak teatas varem, et läbirääkimised on tõepoolest külmutatud. Podoljaki sõnul ei kavatse Ukraina relvarahuga nõustuda, kui Venemaa nõuab vastutasuks territoriaalseid järeleandmisi.

*

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas 23. mail tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril: elavjõud umbes 29 200 (+350), tanke 1293 (+15), soomukeid 3166 (+50), lennukeid 204, koptereid 170, suurtükisüsteeme 604 (+8), õhutõrjesüsteeme 93, autosid ja muid sõidukeid umbes 2206, laevu-kaatreid 13, eritehnikat 43.

*

Uudisteportaalist Delfi leidsin video, kuida ukrainlased teevad täppislöögiga tümaks venelaste hirmuäratava 240 millimeetrise iseliikuva miinipilduja 2S4 Tjulpani („Tulp“). Juba 30ndate lõpus arendama asutud miinipilduja on relvastuses olnud 1971. aastast, siis oli neid Nõukogude armee arsenalis 588. Tjulpane kasutati Afganistanis ja äsja Azovstali vastu.

Sõjamasinal on automaatlaadija 20 miiniga ja moderniseeritud miinipilduja paiskab sellise 230-kilogrammise miini 20 kilomeetri kaugusele. Sama relvaga võib loopida tuumamiine, mis suretavad elu kaheksal ruutkilomeetril.

Tjulpani tegevusest tegid propagandasüžee Vene Komsomolskaja Pravda ja telekanal Rossija. See andis Ukraina poolele võimaluse välja selgitada, kus miinipilduja liigub ning see positsioonile jõudmisel hävitada.

Delfi koostööpartneri Forte andmetel on rivis praegu 10 moderniseeritud miinipildujat (nüüd juba üheksa!). Arsenalides peaks seda sõjarauda olema veel üle 400 ühiku, kuid nende seisukord on teadmata.

Veel on teada, et venelased on lasknud käiku tankitoetussoomuki BMP Terminator, millel on neli 9M/20 Ataka raketiheitjat, kaks 30 millimeetrist automaatkahurit 2A42, kaks AG-17D granaadiheitjat ja üks 7,62 millimeetrine kuulipilduja. Tankitoetaja on ehitatud tanki T-72 raamile ja 2021. aastal oli Vene sõjaväel üks üheksast masinast koosnev kompanii. Viimati kasutati tankitoetajat 18. mail Severodonetski lahingus. Samuti üsna ähvardav sõjamasin, aga loodetavasti leiavad ukrainlased rohtu, mis selle vastu aitab.

 

 

 

Ukraina: Donbassis käivad Lõmani linna pärast ägedad lahingud

„Lõmani suunas käib äge võitlus. Viimase 12 tunni jooksul on surma saanud üks tsiviilisik, neli inimest sai vigastada,“ ütles kuberner Pavlo Kõrõlenko.

Kõrõlenko sõnul on mitmed teised Donetski linnad Vene vägede pideva pommirünnaku all. Venelased ründavad Avdiivkat, Bahmuti ja Soledari. Selline on Vene-Ukraina sõjateatris avanev pilt 24. mail – kolm kuud pärast Venemaa avantüüri algust.

*

Dnipropetrovsk oblasti sõjaväeadministratsiooni juht teatas, et Vene raketid tabasid piirkonna raudteetaristut. „Raketid tabasid raudteetaristut Pavlogradi rajoonis. Raudtee sai tõsiselt kahjustada. Pole selge, millal liiklus raudteel saab jätkuda,“ teatas kuberner.

Vene väed jätkavad Ukraina raudteetaristu ründamist, proovides nii häirida Ukraina armee varustamist.

*

Ukraina president Volodomõr Zelenskõi ütles oma 23. mai hilisõhtuses pöördumises, et Donbassi piirkonnas käivad praegu kõige ägedamad lahingud. „Täna on kõige keerulisem olukord Donbassis. Bahmut, Popasna, Severodonetsk, sellesse suunda on okupandid koondanud oma suurima tähelepanu. Nad üritavad seal kõike hävitada, sõna otseses mõttes,“ ütles Zelenski.

„Järgmised nädalad tulevad rasked. Peame seda teadma. Meil pole ometi muud võimalust kui võidelda,“ lisas Zelenskõi.

Zelenskõi sõnul on president Vladimir Putin ainus Venemaa poliitik, kellega ta on nõus kohtuma, et arutada, kuidas sõda lõpetada, vahendas The Guardian.

*

Ajaleht The Times kirjutab, et Suurbritannia arutab liitlastega sõjalaevade saatmist Mustale merele. Selle eesmärk oleks kaitsta Ukraina vilja vedavaid kaubalaevu. Lääneriigid muretsevad, et Ukraina sõja tõttu puhkeb ülemaailmne toidukriis.

Üks lääne ametnik ütles siiski, et sellise operatsiooniga peab nõustuma ka Venemaa. „Kui proovida seda teha ilma Venemaata, suureneks kokkupõrke oht,“ ütles ametnik.

Ametniku sõnul oleks operatsioon riskantne nii miinide kui blokaadi tõttu. „Kuigi Vene merevägi on rannikust kaugel, kontrollivad nad siiski piirkonda,“ ütles ametnik.

Operatsioonis võib osaleda ka Egiptus, kuna riik sõltub Ukraina viljatarnetest, teatas The Times.

24. mai Postimehes kirjutas logistikaekspert Raivo Vare, et Ukrainas on kinni vähemalt 25 miljonit tonni toiduaineid, mida vajavad Lõuna-Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika riigid. Ometi on küsitav, kas Venemaa nõustuks sellise humanitaartranspordikoridoriga. Vare arvates tahaks Venemaa vastutasuks mõne olulise sanktsiooni tühistamist, kuigi sõda käib täie hooga.

Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis arutas Mustal merel laevade jaoks koridori loomist oma Suurbritannia kolleegi Liz Trussiga. Landsbergise sõnul võivad koalitsiooni kuuluda mõned NATO riigid ja riigid, mis sõltuvad Ukraina teraviljaekspordist.

„Riigid saaksid pakkuda laevu või lennukeid, mis paikneksid Mustal merel ja võimaldaksid teravilja vedavatel kaubalaevadel väljuda Odessa sadamast ja jõuda Türgi Bosporuse väina,“ ütles Landsbergis.

Landsbergise sõnul võivad need laevad olla sõjalaevad, kuid selline samm ei tähendaks eskaleerumist, kuna need laevad ei osaleks sõjas, vahendas The Times.

Ukraina president Volodomõr Zelenskõi ütles, et peab liitlastega läbirääkimisi, sealhulgas USA, EL-i ja ja Suurbritanniaga. „Peame kokku leppima turvalise koridori loomises. Venemaa ei suuda vastu seista maailma juhtivatele riikidele. Suhtleme Balti riikidega, et kasutada nende meresadamaid,“ ütles Zelenskõi.

USA kaitseminister Lloyd Austin ütles, et Taani saadab Ukrainale mereväe raketid Harpoon. See võimaldaks Ukrainal paremini kaitsta oma rannikut ja rünnata Venemaa sõjalaevu, mis blokeerivad riigi sadamaid.

Venemaa jätkab ilmselt varastatud vilja väljavedu Ukrainast. Maxari värsketel satelliidifotodel on näha kahe laeva laadimist Krimmis, teatas CNN.

Maxar Technologiesi fotodel 19. ja 21. maist on näha, kuidas kaks Vene lipu all kuivlastilaeva silduvad ja need lastitakse viljaga. Laevade nimed on Matross Pozinitš ja Matross Koška.

Laevad sildusid viljaelevaatoreid meenutavate objektide kõrval. Sealt transporditi vili konveieri abil lahtisesse trümmi.

Mõlemad laevad on juba Krimmist lahkunud. Laevade jälgimise veebilehe andmetel liikus Matross Pozinitš läbi Egeuse mere ja on väidetavalt teel Beirutisse ning Matross Koška oli veel Mustal merel.

CNN-i teatel on raske öelda, kas laevadele lastiti varastatud Ukraina vili, aga annekteeritud Krimm ise toodab vähe vilja, erinevalt Ukraina Hersoni ja Zaporižžja oblastitest, mis asuvad Krimmist kohe põhjas, vahendas Delfi.

*

USA-s tegutseva mõttekoja Institute for the Study of War (ISW) teatel kritiseerivad Venemaa rahvuslased üha rohkem Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas ja nõuavad mobilisatsiooni kehtestamist. Kaliningradi oblasti kuberner teatas samuti avalikult, et Venemaa sõjategevus Ukrainas häirib piirkonna logistikat. See on haruldane ülestunnistus Venemaa ametniku poolt, teatas ISW.

Tundmatud ründajad jätkasid 23. mail rünnakuid Vene sõjakomissariaatide vastu. Tundmatu ründaja viskas Udmurtia oblastis asuvat komissariaati Molotovi kokteiliga. Need rünnakud viitavad, et venelased on üha rahulolematumad ajateenistusega, hindas ISW.

*

Isehakanud Donetski Rahvavabariigi juht Denis Pušilin tahab korraldada tribunali end Vene vägede kätte andnud Mariupoli Azovstali võitlejate üle. Mariupoli kaitsjad viibivad praegu isehakanud vabariigi alal ja Pušilini sõnul valmistatakse dokumente nende üle tribunali korraldamiseks juba ette. Selge on see, et rahvusvahelise õiguse seisukohalt on Donetski RV igasugused „õigusmõistmise“ katsed õigustühised.

Samal ajal räägib Venemaa asevälisminister Sergei Rudenko siiski võimalusest Azovstali sõdurid Ukrainas vangi langenud Vene sõdurite vastu vahetada.

Ukraina loodab oma kangelased vangide vahetusega koju tuua.

*

Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska teatas, et käivitab Ukrainas vaimse tervise kriisi tõttu riikliku psühholoogilise tugiprogrammi. „Ükski ukrainlane ei saa olla kindel, et ta ärkab hommikul. Kõik, mida ukrainlased kogesid okupatsiooni ajal, rindel, pommitamiste tõttu, see kõik vajab taastusravi,“ ütles Zelenska.

„Venemaa sõda tõi kaasa õudusi, mida me poleks osanud ette kujutadagi,“ lisas Zelenska.

*

Saksamaa majandusminister Robert Habeck ütles, et Euroopa Liidu (EL) riigid jõuavad Venemaa naftaembargos lähipäevade jooksul kokkuleppele. „Me saavutame lähipäevil läbimurde,“ ütles Habeck Saksamaa telekanalile ZDF.

Nafta hind on praegu maailmaturul volatiilne, rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind on umbes 113 dollarit barreli kohta.

Habecki sõnul tegutsevad Euroopa Komisjon ja USA selle nimel, et kehtestada ülemaailmsele toornafta hinnale ülempiir. „See on muidugi ebatavaline meede, kuid me elame ebatavalisel ajal. See töötab ainult siis, kui sellega ühinevad mitmed riigid,“ ütles Habeck.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles hiljuti, et Kreml keskendub suhete arendamisele Hiinaga. „Nüüd, mil lääs on võtnud diktaatorliku positsiooni, kasvavad meie majandussidemed Hiinaga veelgi kiiremini. Kui lääs tahab midagi suhete taastamise osas ette võtta, siis kaalume tõsiselt, kas meil on seda vaja või mitte,“ väitis Lavrov.

*

USA kohvikukett Starbucks teatas 23. mail, et lõpetab Venemaal täielikult oma äritegevuse.

Starbucks teatas, et jätkab järgmise kuue kuu jooksul palkade maksmist peaaegu kahele tuhandele töötajale, vahendas BBC.

Hiljuti teatasid McDonald’s ja Renault, et lahkuvad Venemaalt lõplikult. Starbucks sisenes Venemaa turule 2007. aastal. Firma kaubamärgi all tegutses Venemaal umbes 130 kohvikut. Starbucks ei täpsustanud, kuidas Venemaa turult lahkumine mõjutab firma finantsseisu. Firma väitis samuti, et aitab oma töötajatel leida uusi võimalusi väljaspool Starbucksi.

Eelmisel nädalal teatas McDonald’s, et müüb oma 850 Venemaal asuvat kiirtoidukohta kohalikule ärimehele.

Moskva linnapea Sergei Sobjanin hindas eelmisel kuul, et Venemaa pealinnas võib töö kaotada umbes 200 000 inimest. Rahvusvaheliste ekspertide hinnangul tabab Venemaad sel aastal suur majanduslangus.

*

Esimene sõjakuritegude kohtuprotsess Ukrainas jõudis 23. mail lahendini, kui Kiievi Solomjanski ringkonnakohus mõistis tsiviilisiku tapmise eest 21-aastasele Vadim Šišimarinile eluaegse vangistuse.

Šišimarin mõisteti süüdi 62-aastase Oleksandr Šelõpovi tapmises 28. veebruaril Ukraina kirdeosas. Šišimarin tunnistas Šelõpovi tulistamist, põhjendades oma tegu sellega, et teda kästi, vahendas BBC.

Ukraina võimud on varem öelnud, et süüdistatav tegi uurijatega koostööd ja tunnistas fakte.

Prokuröride sõnul juhtis Šišimarin tankidivisjoni üksust, kui tema konvoi rünnaku alla sattus.

Tema ja veel neli sõdurit varastasid auto ning Sumõ oblastis Šupahhõvka küla lähedal sõites kohtasid nad jalgrattal 62-aastast meest.

„Üks sõdur käskis süüdistataval tsiviilisik tappa, et ta neid välja ei annaks,“ teatas prokuratuur kohtuprotsessi alguses. Šišimarin tulistas seejärel Kalašnikovi automaatrelvast sõiduki aknast ja mees suri silmapilk, mõnekümne meetri kaugusel oma kodust.

Mai alguses teatasid Ukraina võimud Šišimarini vahistamisest üksikasju avaldamata, avaldades samal ajal video, milles Šišimarin ütles, et tuli Ukrainasse võitlema, et oma ema rahaliselt toetada.

Ta selgitas oma tegusid sõnadega: „Mulle anti käsk tulistada, ma tulistasin teda ühe korra. Ta kukkus ja me jätkasime oma teekonda.“

Rahvusvahelised eksperdid on üllatunud kohtupidamise kiiruse üle. Võimalike rikkumiste kohtusse arutusele viimine sedavõrd kiiresti ja ajal, kui sõda veel kestab, on äärmiselt ebatavaline ning võib õigusekspertide hinnangul olla osaliselt vastuolus Genfi konventsioonidega, kirjutas Postimees viitega ajalehele The Guardian.

*

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas videoühednuse kaudu majandusfoorumil Davosis esinedes, et Vene okupatsioonivägede suurus Donbassis ületab Ukraina jõude suhtes „üks kahekümnele“.

„Neil on 20 korda rohkem tehnikat. 20 korda. Praegu on Donbassis üks kahekümne vastu. Kujutage ette, millised inimesed meil on, kui tugevad on meie sõjamehed, milline on meie rahvas. Üks 20 vastu,“ ütles Zelenskõi, mida vahendas uudisteportaal Delfi.

*

Venemaa ametisse pandud okupatsioonivõimud Ukraina Hersoni oblastis „paluvad“ Venemaa sõjaväebaasi paigutamist regiooni, mis peaks oleme „julgeolekugarantii“, teatas RIA Novostile okupatsiooniadministratsiooni juht Kirill Stremoussov.

„Hersoni oblastis peaks olema Vene Föderatsiooni sõjaväebaas. Ma palume seda ja sellest on huvitatud kogu elanikkond. See on eelkõige eluliselt vajalik ning sellest saab regiooni ja selle elanike julgeolekugarantii,“ teatas Stremoussov.

Stremoussovi sõnul kaitseb Vene armee Hersoni oblastit „Ukraina natsionalistide pidevate katsete eest anda küladele ja linnadele raketilööke“.

*

Kui Ukraina sõduritel avaneb võimalus, lasevad nad õhku Euroopa pikima silla, mis kulgeb üle Kertši väina ning ühendab Venemaad Krimmi poolsaarega. Krimmi silla hävitamisel ei oleks sõjalis-strateegilist tähtust, küll aga sümboolne tähtsus, kuna tegemist on sillaga, mille ehitamiseks andis Venemaa president Vladimir Putin isiklikult käsu, kirjutasid forbes.com ja iltalehti.fi, mida vahendas Postimees.

„Kui suudaksime hävitada Kertši väina silla, siis oleksime juba seda teinud. Samas kui meil ikkagi millalgi avaneb võimalus seda teha, siis me seda ka teeme,“ sõnas Ukraina julgeolekunõukogu juht Oleksii Danilov aprillis.

Üle Kertši väina kulgev sild on sümboolne projekt, mis on ehitatud Putini soovil ja käsul ning mida ta käis isiklikult avamas, sõites Kamaz veoautoga üle kolm miljardit dollarit (2,82 miljardit eurot) maksva läinud silla. Kertši sild on 19 kilomeetrit pikk ehk kaks kilomeetrit pikem, kui on Portugalis Lissabonis olev Vasco da Gama sild.

Lääne sõjaväelaste ja inseneride sõnul on Kertši silda raske lõhkuda, kuna tegemist on üsna uue sillaga, mis valmis 2018 ning konstruktsioonid on tugevad ja vastupidavad. Lisaks on sild Venemaa poolt väga hästi valvatud ja selle lähedale pääseksid vaid eriüksuslased. Seda ka hea õnne korral.

Ekspertide sõnul on silda võimalik siiski hävitada, näiteks rakettidega. Ukrainal olevate SS21 Skarabeus rakettide, mis on maa-maa tüüpi ballistilised lühimaaraketid, täpsusest siiski ei piisa. Nad lisasid, et Krimmi silla ründamine provotseeriks kahtlemata venelasi. Strateegilises plaanis poleks mõju aga suur, eriti nüüd, mil Venemaa on võtnud Ukraina lõunaosa sadamalinna Mariupoli täielikult oma kontrolli alla.

Asjatundjate hinnangul peaks Venemaa silla hävitamist otseseks rünnakuks Putini vastu ning isegi enne sõda, kui Mariupol oli ukrainlaste käes, domineeris Mustal ja Aasovi merel ikka Venemaa.

Hävinud sild sunniks Venemaad liikuma Krimmi meritsi või põhjapool asuvate teede kaudu. Teekond oleks pikem ja transport oleks ukrainlaste rünnakute suhtes haavatavam. „See muudaks venelaste elu keerulisemaks, kuid surmahoopi Krimmiga kontaktis olemisele see ei annaks,“ selgitasid asjatundjad.

Seega oleks rünnaku tagajärjed eelkõige sümboolsed, kuid samas annaks Krimmi silla hävitamine ukrainlastele mingis mõttes vaimse võidu ja moraalse üleoleku. Soome kaitseväe peastaabi endine luureülem kindralmajor Pekka Toveri arvab, et sõja praeguses faasis ei lähe Ukraina üksused Krimmi silda hävitama. „Ukrainlased hävitavad sihtmärke, mis on strateegiliselt tähtsad ja kus on rünnakute mõju suurem,“ selgitas soomlane.

Ukrainal on varem õnnestunud rünnakud Venemaa õhujõudude baasile, kütuseladudele ja raudteesõlmedele. Toveri arvates on üle Kertši väina kulgeva silla hävitamine keeruline, kuid mitte täiesti võimatu. „Ukrainlased on varem mitmel korra üllatanud. Näiteks suutsid nad uputada Venemaa raketiristleja Moskva ja rünnata Venemaal Belgorodis kütusehoidlat. Kunagi ei tasu öelda, et see on viimane kord. Lisaks on ukrainlased väga osavad insenerid,“ sõnas Soome kindralmajor Toveri.

*

Ukraina Kropõvnõtskõi linna Kirovi rajoonikohus kohustas 19-aastast „vene maailma“ toetajat õppima pähe Ukraina hümni ja tutvuma Ukraina kirjandusklassikaga, teatas Telegramis Kirovohradi oblastinõukogu esimees Serhi Šulha.

Kohtu otsuse järgi peab 19-aastane Harkivist pärit noormees pähe õppima Ukraina hümni, põhiseaduse IX peatüki Ukraina territoriaalsest ülesehitusest, laulu „Батько наш Бандера, Україна – мати!“ („Meie isa on Bandera ja ema Ukraina!“) ja ukraina luuletaja Volodõmõr Sosjura luuletuse „Любіть Україну” („Armastage Ukrainat“). Lisaks sellele peab noormees läbi lugema Nikolai Gogoli ehk Mõkola Hoholi jutustuse „Tarass Bulba“ ja Anatoli Dimarovi romaani „І будуть люди“ („Ja tulevad inimesed“ räägib kommunistliku režiimi tekitatud suurest näljahädast Ukrainas 1930ndate alguses, sellest on tehtud filmiseriaal, mida näitas ka ETV+).

 

 

 

 

Luhanski kuberner: olukord läheb iga tunniga hullemaks

Ukraina Luhanski kuberner Serhi Haidai süüdistab Venemaad katses hävitada Severodonetsk. Kuberneri sõnul läheb Venemaa rünnakute jätkudes olukord tund-tunnilt hullemaks. Donetski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Pavlo Kõrõlenko teatel vallutasid Vene väed vaidlusaluse Svitlodarski linna Donbassi idaosas ja Ukraina väed on sealt tagasi tõmbunud. Sellised on kesknädala sõnumid Rahvusringhäälingu (ERR) sõjablogis.

Okupeeritud Svitlodarskisse on jäänud veel umbes 10 000 tsiviilisikut, üles Donetski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Pavlo Kõrõlenko. Tema sõnul on linnas heisatud Vene lipud.

„See ei ole (Ukraina relvajõudude) taganemine, vaid ümberrühmitamine,“ ütles ta. „See on praeguses olukorras õige ja loogiline otsus päästa (sõjaväelaste) elud ja koondada end uuesti.“

Kõrõlenko kirjeldas olukorda väga keerulisena ka Lõmanis, Donetski oblastis. „Vaenlane sisenes Lõmani kogukonna territooriumile juba ammu. Nende peamine eesmärk on võtta Lõmani kogukonna keskus. Raskekahurvägi sõidab sisse ja tankid sisenevad linna äärealadele, et hõivata kogu keskus. Olukord on seal praegu üks pingelisemaid kogu rindejoonel koos Avdiivkaga.“

Muidugi on vaja vägesid ümber rühmitada, aga selge on seegi, et ränkades lahingutes on paljukordse ülekaaluga agressor Ida-Ukrainas edasi liikunud.

*

„Okupanatsioonivõimud ja Vene armee üritavad sundida kohalikke elanikke koostööle või okupatsiooniga nõustumisele,“ lisas Ukraina Lõuna-Ukraina operatiivjuhatus kolmapäeva hommikul Facebooki postituses.

„Teadete kohaselt kavatsevad nad Ukraina-vastaseks sõjaks mobiliseerida ukrainlasi okupeeritud Hersoni oblasti aladelt. See on Genfi konventsiooni jäme rikkumine ja kvalifitseerub sõjakuriteoks,“ lisas armee.

*

25. mai varahommikul lasti Zaporižžja piirkonda välja neli tiibraketti, millest ühe tulistas alla Ukraina õhutõrje, teatab piirkonna sõjaväeadministratsioon.

„Täna, 25. mail kell 05.13 lasid Vene väed välja neli tiibraketti üle Zaporižžje. Ühe neist tulistas meie õhutõrje alla. Piirkonda praegu kontrollitakse ja sündmuskohal töötavad vastavad talitused,“ seisis postituses.

Hommikul aktiveeriti piirkonnas õhurünnakusireen ja elanike sõnul olid nad kuulnud plahvatusi.

*

Ukraina presidendi kantselei juht Andrii Jermak ütles Davosi majandusfoorumil, et Kiiev ei loovuta Venemaale ühtegi territooriumi ja lisas, et ainus viis takistada Ukraina sõja arenemist mandri- ja isegi maailmasõjaks on aidata Ukrainal võita.

„Nüüd ei pea te seda sõda pidama. Lihtsalt aidake meil seda teha. Vastasel juhul peate. Peate oma väed lahingutesse saatma,“ lisas ta.

*

„Olukord Donbassis on ülimalt keeruline. Tegelikult suunati sinna kogu jõud, mis Vene armeel veel on. Lõman, Popasna, Severodonetsk, Slovjansk,“ ütles Zelenskõi oma öises pöördumises.

„Kuid nende vestluste pealtkuulamisel kuuleme, et nad teavad hästi, et see sõda pole Venemaa jaoks mõttekas ja et nende armeel pole strateegiliselt mingit võimalust,“ lisas ta.

Ta ütles, et Ukrainal kulub aega ja erakordseid jõupingutusi, et läbi murda Venemaa vägede paremast varustusest ja relvasüsteemidest.

Tõenäoliselt on Vene väed loobunud jõupingutustest ühe suure Ukraina vägegrupi ümberpiiramisest Ida-Ukrainas ja üritavad piirata väiksemaid üksusi, ütleb Sõjauuringute instituut (ISW).

„Vene väed püüavad tõenäoliselt saavutada Donetski ja Luganski oblastis mitut üheaegset Ukraina vägede piiramist. Sealhulgas on laiem Severodonetski piirkond (sealhulgas Rubižne ja Lõsõtsansk), Bahmut-Lõsõtšansk, Zolote ümbrus (Popasnast veidi kirdes) ja Ukraina ümbrus, samuti Avdiivka,“ ütles ISW oma viimases ülevaates.

Kuigi nad alustavad iga päev jõupingutusi nendes erinevates piirkondades, ei ole Vene väed saavutanud suuri „läbimurdeid“ ega saavutanud suuri edusamme oma püstitatud eesmärkide – Donetski oblasti piiride kindlustamise või kogu Donbassi hõivamise suunas, lisas instituut.

*

Ukraina sadamalinna ametniku sõnul sai Venemaa kolm kuud kestnud rünnakus Mariupolile surma vähemalt 22 000 elanikku. „Mariupol on nüüd kummituste linn,“ ütles hävitatud Ukraina sadamalinna linnapea nõunik.

Ukraina valduses olevale territooriumile põgenenud Petro Andriuštšenko ütles CNN-i saates Melissa Bellile rääkides, et Mariupoli ametnikud usuvad, et kolmekuulise sõja jooksul sai surma vähemalt 22 000 linna elanikku. Seda arvu ei saa kontrollida, kuna vaba ajakirjandus ei pääse linna ja need, kes seal on, kardavad avalikult rääkida.

Andriuštšenko sõnul on Mariupol heidetud tagasi keskaega. „Linn on täiesti pime. Ainsad tuled on Vene vägede ja Vene patrullide tuled,“ ütles ta. „Igal pool on surma lõhn ja tule lõhn.“

Ta ütles, et elanikud ei saa vabalt liikuda, kuna selleks on vaja eriluba. Toimib ka nn. filtreerimissüsteem, mis ei lase inimestel põgeneda. Mariupol langes lõplikult Vene vägede kätte möödunud reedel, kui viimane rühm Azovstali terasetehases olnuid võitlejaid alistus.

 

Venemaa sissetung Ukrainasse on peatanud Ukraina merekaubanduse, riskides ülemaailmse toidukriisiga. Venemaa on kehtestanud Musta mere põhjapoolses kolmandikus tõhusa blokaadi, ütles USA ametnik CNN-ile.

USA avaldatud luureandmetes analüüsitakse Ukraina sadamatesse sisenevate ja sealt väljuvate laevade tihedust enne ja pärast konflikti algust. Praeguseks on kaubaliiklus Musta mere ja Aasovi mere sadamatesse pea täielikult katkenud.

Musta mere äärde koondunud Vene mereväe laevade tihedus toob USA ametniku sõnul esile Venemaa blokaadi kolded.

„Venemaa tegevuse mõju ei saa alahinnata, sest Ukraina mereeksport on ülemaailmse toiduga kindlustatuse seisukohalt ülioluline,“ ütles USA ametnik. Ukraina annab umbes 10 protsenti maailma nisuekspordist, millest valdav osa väljub Musta mere sadamatest.

USA välisministeeriumi andmetel oli Ukraina enne sõda maailmas suuruselt neljas maisi eksportija ja viies nisu eksportija. Ligi 30 protsenti maailma nisukaubandusest pärines ainuüksi Venemaalt ja Ukrainast.

Eelmisel nädalal teatas CNN, et USA ja liitlased arutavad, kuidas luua Ukrainast teravilja transportimiseks ohutuid marsruute. Esmaspäeval avaldatud satelliidipildid näivad kinnitavat Ukraina väiteid, et Venemaa varastab ka kaubasadamates seisnud viljavarusid.

*

Miljardärist filantroop George Soros ütles 24. mail, et Venemaa sissetung Ukrainasse võis olla kolmanda maailmasõja algus. Sorose hinnangul on Ukraina konflikt osa laiemast võitlusest avatud ühiskonna ja autoritaarsete riikide vahel.

„Invasioon võis olla kolmanda maailmasõja algus ja meie tsivilisatsioon ei pruugi seda üle elada,“ ütles Soros.

„Parim ja võib-olla ka ainus viis meie tsivilisatsiooni säilitamiseks on see, kui lääneriigid alistavad Putini võimalikult kiiresti,“ märkis Soros.

Sorose hinnangul valmistub Putin nüüd läbirääkimisteks, kuna Kremli juhid usuvad, et sissetung Ukrainasse oli viga. „See relvarahu on aga kättesaamatus kauguses, sest Putinit ei saa usaldada. Mida nõrgemaks Putin muutub, seda ettearvamatum ta on,“ ütles Soros.

„Ma ei oska sõja tulemust ennustada, kuid Ukrainal on kindlasti võimalused edu saavutada,“ hindas Soros.

*

Ukraina armee tulistas oma õhuruumis alla sõjalennukit juhtinud Venemaa kindrali Kanamat Botaševi. Tema lennukit tabas õhutõrjerakett ja ta sai plahvatuse tõttu kohe surma.

Botaševile meeldis lennukitega lennata. Sageli lendas ta ringi isegi ebaseaduslikult ja see lõpetas ka tema karjääri sõjaväes. 2012. aasta juunis lendas ta ilma loata hävitajaga Su-27 ja see kukkus alla. Ta käskis siis oma alluval anda lennuk tema käsutusse ja proovis sellega siis manöövreid teha, vahendas The Times.

Botašev anti 2012. aastal sõjakohtu alla, kuna aasta varem lendas ta hävitajaga ilma loata. „Tahtsin lihtsalt lennata seda tüüpi hävitajaga, kuid ei võtnud arvesse, et sel lennukil on erilised omadused,“ väitis Botašev kohtus. Teistel andmetel sai kindralmajor viis miljonit rubla trahvi ja tingimisi vanglakaristuse.

Pärast 2012. aasta intsidenti läks Botašev erru ja läks tööle Peterburi ALMAVÜsse (noortele mõeldud armee ja laevastiku vabatahtliku abistamise ühing). Ukrainas juhtis Botašev ründelennukit Su-25. Väidetavalt pole Venemaal enam piisavalt piloote ja seetõttu saigi Botašev jälle oma piloodioskusi rakendada.

Ukraina teatel on riigi armee alla tulistanud juba 206 Venemaa sõjalennukit ja 170 helikopterit. BBC teatel on Ukrainas hukkunud vähemalt 31 Vene pilooti. Moskva proovib praegu Donbassi õhuruumis ülekaalu saavutada.

*

Nädalalehe Eesti Ekspress sõjablogi kirjutas, et venelastel on vaja nüüd kokku tõmmata 25-kilomeetrine kotisuu, et Ida-Ukrainas Ukraina väed kotti võtta. Võimalus ukrainlasi ümber haarata on kasvanud seetõttu, et langenud on mitu suuremat linna: Popasna lõunas, põhjas osa Rubižnest, tule all on Lõman ja lõunas langes Svitlodarsk.

*

Eesti Ekspressi andmetel on maailmameredel üle 60 miljoni barreli Venemaa uurali naftat, mida keegi ei taha osta. Iga kuues tanker seisab sihtkohata, teisi ei lubata sadamasse. Ainsad ostjad on India ja Hiina, kuid teevad seda suurte allahindlustega. Tavaolukorras on maailmameredel liikumas mitte üle 20 miljoni barreli Vene naftat.

Euroopa Komisjon jätkavat tööd plaani kallal, kuidas toimetada välismaale Ukraina vilja. Venemaa on viljaveo lubamiseks nõudnud sanktsioonide tühistamist.

Lääneriigid loodavad, et Türgi võiks turvata Ukraina viljalaevu, kuna vaesemate Aafrika riikide stabiilsus on Ankara huvides. Venemaa huvides oleks õhutada näljamässe.

*

Usa ja Ühendkuningriik on seda meelt, et Ukrainat tuleb relvadega aidata võiduka lõpuni. Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia juhid oleksid valmis pakkuma Putinile rahuplaani Ukraina territoriaalsete loovutuste arvelt.

82% ukrainlasi (sealhulgas needki, kes elavad okupeeritud aladel) ei soovi loovutada vaenlasele jalatäitki maad. 10% oleksid territoriaalsete loovutustega rahu nimel nõus ja ülejäänutel polnud seisukohta.

Nii et Macronil, Scholzil ja Draghil pole mõtet omaalgatuslike rahuplaanidega vehkida.

*

Igor Taro kirjutas oma sõjablogis, et praegune pealetung võib olla Vene viimane jõupingutus enne kaitsesse asumist ja läbirääkimiste taasavamist.

*

Lääne mõrast ühtsust kritiseeris Davosi majandusfoorumi Ukraina paneeldiskussioonis president Volodõmõr Zelenskõi, märkides, et läänel pole ühtsust Ukraina toetamise ulatuses. Ukraina riigipea rõhutas veel kord, et tema riik vajab ründerelvi, et pealetungile asuda. Ukrainlased ise on lubanud vastupealetungi juuli teises pooles või augustis ning sõja lõpetamist aasta lõpuks. Sellest kirjutas Postimehe sõjablogi.

Kanada teatas, et saadab Ukrainasse 20 000 mürsku M-777 haubitsatele, mis on juba kohal.

*

Leedulased ja ukrainlased mälestasid Vilniuses Lukiškise väljakul esimest korda Ukrainas langenuid. Loeti ukraina- ja leedukeelseid luuletusi, lauldi. Pealinna rajatakse Ukraina sõja ohvritele kenotaaf „Mälestuskivide aed“.

*

USA endine välisminister Henry Kissinger ütles 23. mail, et Ukraina peab loobuma oma territooriumist, et aidata kaasa Venemaa sissetungi lõpetamisele.

Kissinger esines Davosis Maailma Majandusfoorumil. Endine välisminister leidis, et USA ja lääneriigid ei peaks taotlema Venemaa piinlikku lüüasaamist Ukrainas. Kissinger hoiatas, et see võib ohustada Euroopa pikaajalist stabiilsust, vahendas The Washington Post.

Kissinger leidis samuti, et lääneriigid peavad sundima Ukrainat läbirääkimistele. „Läbirääkimistega tuleb alustada järgmise kahe kuu jooksul, enne kui tekivad pinged, mida pole kerge lahendada. Ideaalis pöördutakse tagasi endise olukorra juurde (status quo ante). Sõja jätkamine sellest punktist kaugemale ei tähendaks Ukraina vabadust, vaid uut sõda Venemaa enda vastu,“ ütles Kissinger.

Kissingeri mainitud status quo ante viitab olukorra taastamisele, kus Venemaa kontrollis Krimmi poolsaart ja Ukraina idapoolseid piirkondi.

Kissingeri kommentaarid järgnesid USA ajalehe New York Times hiljutisele juhtkirjale, milles väideti, et Ukraina peab rahu saavutamiseks tegema „valusaid territoriaalseid otsuseid“.

Kissinger on pikaaegne reaalpoliitilise lähenemisviisi pooldaja, mille kohaselt riigid peavad seadma oma praktilised eesmärgid kõrgemale moraalsetest põhimõtetest. Kissinger leiab seetõttu, et Euroopa ei tohi riskida, et Venemaa ja Hiina sõlmivad püsiva liidu.

Ukraina presidendi Volodomõr Zelenski nõunik Mõhhailo Podoljak kritiseeris Kissingeri viimaseid kommentaare. „Nii lihtsalt, kui härra Kissinger teeb ettepaneku anda ära osa Ukrainast sõja peatamiseks, lubaks ta ka Poola ja Leedu ära võtta. On hea, et kaevikus olevatel ukrainlastel pole aega kuulata Davosi paanika tekitajaid. Ukrainlased on praegu hõivatud vabaduse ja demokraatia kaitsmisega,“ teatas Podoljak.

 

 

 

 

Zelenskõi kritiseeris erimeelsusi Euroopa Liidus

Oma 26. mai hilisõhtuses pöördumises oli Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi taas äärmiselt kriitiline lääneriikide otsustamatuse suhtes, võttes sihikule eelkõige Euroopa Liidu, kes ei ole mitme nädala jooksul suutnud kokku leppida uutes sanktsioonides Venemaa vastu, kirjutas Rahvusringhäälingu (ERR) sõjablogi reede hommikul.

*

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus läänt üles lõpetama hooletu suhtumine Venemaasse ning kehtestama Moskvale karmimaid sanktsioone, et lõpetada arutu sõda Ukrainas.

„Esiteks, Ukraina on alati iseseisev riik ja seda ei saa murda. Ainus küsimus on: millist hinda peavad meie inimesed oma vabaduse eest maksma,“ ütles Zelenskõi neljapäeva hilisõhtuses pöördumises. „Teiseks, need katastroofilised arengud oleks saanud peatada, kui maailm oleks Ukraina olukord käsitlenud nagu enda olukorda. Kui maailma tugevaimad oleks võtnud Venemaad tõsiselt ja päriselt survestanud teda sõda lõpetama.“

Zelenskõi kriitika lääne suhtes on viimastel päevadel kasvanud, sest Euroopa Liit ei suuda kokku leppida Venemaa naftale embargo kehtestamises. Plaani peamine pidurdaja on Ungari, kes pelgab kaasnevaid majanduslikke raskusi.

26. mai õhtul rõhutas Zelenskõi, et on tänulik neile, kes uute sanktsioonide kehtestamist tagant tõukavad, kuid teda paneb imestama, miks nende vastastel on nii palju võimu.

„Kui mitu nädalat püüab Euroopa Liit veel kuuendas paketis kokkuleppele jõuda?“ küsis president, märkides, et Venemaa teenib ligi miljard eurot päevas Euroopa Liidu energiatarbimise eest.

Zelenskõi tegi etteheiteid ka sellepärast, et kogu Venemaa pangandus ei ole sanktsioonide all ning Ukraina pole ikka veel saanud kogu seda relvastust, mida vajab.

„Venemaa survestamine on sõna otseses mõttes elude päästmise küsimus. Iga päev venitamist, nõrkust, vaidlemist või ettepanekuid agressorit ohvri arvel rahustada tähendab üksnes rohkem tapetud ukrainlasi,“ sõnas Zelenskõi.

*

26. mai rünnakus Harkivi linnale hukkus värskeimatel andmetel üheksa inimest ja vigastada sai 19. Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnjegubov teatas sotsiaalmeedias, et hukkunute seas oli ka viiekuune beebi.

Tegu oli esimese rünnakuga Harkivile viimase kahe nädala jooksul, linna tabas venelaste suurtükituli. Linnas oli hakatud naasma tavapärase elu juurde ja Vene väed olid sealt vähehaaval taandunud, kuid jäid siiski piisavalt lähedale, et suurtükkidest linna tabada.

Zelenskõi märkis, et raketilöögid jätkuvad Donbassis ka Sumõ oblastis. Samuti on venelaste suurtükituli muutunud taas intensiivsemas Zaporižžja piirkonnas, mis näitab presidendi sõnul vastase eesmärki lõunas suuremaid alasid haarata.

*

Ukraina ametniku teatel tühistasid sadamalinna Mariupolit okupeerivad Vene väed suvise koolivaheaja, et valmistada õpilasi ette Vene süsteemile üleminekuks. Linnaametnik Petro Andrjuštšenko ütles, et okupandid teatasid õppeaasta pikendamisest 1. septembrini.

„Peamine eesmärk on hävitada kõik ukrainalik ja valmistuda uueks õppeaastaks, mis toimub Vene õppekava järgi,“ sõnas ta. „Läbi suve peavad lapsed õppima vene keelt, kirjandust ja ajalugu, samuti saavad nad matemaatikat vene keeles,“ lisas Andrjuštšenko.

Ta märkis, et linna venemeelne juhtkond on samas hädas õpetajate leidmisega ja üheksa kooli peale on praegu ainult 53 õpetajat. Ametnik ei täpsustanud, kui paljud õpilased vaheajast ilma jäävad.

*

Venemaa lähim eesmärk on Severodonetski ja Lõssatšanski kaksiklinnade vallutamine, siis oleks kogu Luhanski oblast nende käes. President Zelenskõi ütles, et vaenlase eesmärk on hävitada kogu Donbass, muuta see elamiskõlbmatuks.

Viimastel päevadel on Venemaa teinud korduvaid raketirünnakuid teistele Ukraina linnadele, kusjuures tulistatakse huupi, et küll midagi ikka tabab.

*

Eesti sõjablogidest võib leida ikka ja jälle vasturääkivusi. Nii kirjutas ettevõtjast sõjablogija Teet Kalmus, et USA haubitsad M-777 on väga head, aga väljaõppinud mehi on kümnele relvale, ülejäänutele käib väljaõpe.

Teises sõjablogis aga öeldakse viitega Pentagoni kõrgele ametnikule, et 85 haubitsat M-777 on rinnetel töös ja enamus USA saadetud relvadest on kohal. Keda siis uskuda?

CNN edastas, et president Bideni administratsioon valmistub saatma Ukrainale pikamaa raketisüsteeme, mis võimaldaksid tulistada 300 ja isegi enam kilomeetri kaugusele. Just need raketid on Ukraina peamine soov.

USA kaitseametnik ütles, et Ameerika peab kaaluma iga relvade loovutamise mõju oma kaitsevõimele.

USA andmetel on Venemaa kaotanud umbes 1000 tanki, üle 350 suurtüli, umbes 36 lennukit ja üle 50 kopteri. Kuidas need arvud on saadud, tont seda teab, aga isegi, kui Ukraina avaldatavad vastaspoole sõjakaotused võivad olla liialdatud, siis ameeriklaste rehkendus näitab kolme kuu kaotuste alahindamist.

26. mai seisuga on ukrainlaste andmetel vastane kaotanud 29 600 meest (nädalavahetusega võib 30 000 piir saada ületatud), 1315 tanki, 3235 soomukit, 206 lennukit, 170 kopterit, 617 suurtüki- ja 93 õhutõrjesüsteemi ning 2225 autot ja veokit.

Kalmus oma sõjablogis väidab, et tapjadroonide Switchblade 600 kohalejõudmine on viibinud ja sõjategevuses osaleb neid vaid 20. Uudisteportaali Delfi sõjablogis näidati videot, kus kamikadze-droon hävitas lahingute vaheajal oma tanki soomusele viina võtnud tankimeeskonna ja nende lahingumasina.

Tänu Taanile saab Ukraina maapealsed laskeplatvormid rannakaitserakettide Harpoon merele tulistamiseks. See peaks agressorilt võtma ise korraldada dessanti Odessa rannikule. Kalmuse andmetel on Odessas valvel ka Poola T-72 tankidest koostatud tankibrigaad, mida oleks praegu küll hädasti mujal vaja.

Uus-Meremaa teatas, et annab Ukrainale haubitsaid M-119, mis on kergemad, mobiilsemad ja mida saab lasta 11,5 kilomeetri kaugusele. Uus-Meremaa korraldab haubitsate kohaleveo ja korraldab meeskondade väljaõppe.

*

Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka ütles Vene presidendile Vladimir Putinile, et ootab sissetungi Poolast ja ei saa seetõttu Ukraina vastu sõtta minna. Hea põhjendus, sest valgevenelaste hulgas pole käimasolev sõda üldsegi populaarne.

Ekspertide hinnangul kujunevad järgmised kaks nädalat Ukrainale väga keerulisteks.

*

Agentuur InformNapalm teatas, et Rostovi oblasti arsenalidest antakse 150. motolaskurdiviisi juures reservistidest formeeritavale tankipolgule tankid T-62. Samasuguseid vananenud sõjaratsusid võetakse välja 943. mobilisatsioonilaost Krimmis.

Viimati olid need tankid lahingus 2008. aastal Gruusias. Nõukogude armee teenistuses olid need tanki T-55 edasi arendused 1961. aastast, osalesid 1969. aastal piirkonfliktis Hiinaga ja siis langes üks korras tank hiinlastele sõjasaagiks.

Erinevalt kaasaegsete tankide kolmeliikmelisest meeskonnast on T-62 meeskonnas neli meest, kuna pole automaatlaadijat. Ukrainas on märgatud ka BMP-1 lahingumasinaid, mis on samuti maha kantud.

T-62 tankid on moodsatele tankitõrjerelvadele kergemini haavatavad, kuid aastaid seisnud raua sõtta paiskamine näitab, et Venemaal napib kaasaegsemat relvastust.

Ukrainas on kasutusel USA leiutaja Hiram Maximi loodud M1910 kuulipildujad Maxim, mida NSV Liidus toodeti 1945. aastani 176 000 tükki. Venemaa agressiooni alates 2014. aastal oli neid kuulipildujaid nõukogude aja pärandusena Ukraina arsenalides 15 000. 2022. aastast sõdivad nende kuulipildujatega territoriaalkaitse üksused (meie Kaitseliidu tüüpi). Mehed kiidavad džiibikastidesse monteeritud Maxime, mille puhul ei tohi unustada, et tegemist on vesijahutusega relvaga.

Donetski ja Luhanski oblasti separatistidest võitlejate kasutuses on veelgi vanemat sõjakraami. Need on kuulsad Mossini „kolmeliinilised“ vintpüssid 1891. aastast, mida toodeti 1973. aastani. Samuti kindel relv oskaja kätes.

*

Leedu teatas, et osaleb ÜRO rahvusvahelise kohtu menetluses Venemaa Ukraina vastu vallandatud sõja üle.

Samuti saadab Leedu Ukrainasse 20 soomukit M-113, 10 sõjaväe veoautot ja 10 maasturit demineerimisel kasutamiseks.

*

Ukraina palus Saudi Araabia abi oma kütusekriisi lahendmisel. Samuti pakub Ukraina vastu vilja ja toiduaineid Araabia ning Aafrika riikidele.

Venemaa on seadnud oma abi maailma näljahäda ärahoidmiseks sõltuvusse sanktsioonide tühistamisest. Türgi peab mingeid läbirääkimisi Venemaa ja Ukrainaga viljatarneteks Ukraina sadamatest.

Viimased teated kõnelevad sellest, et okupeeritud alade farmerid loovutavad viljavarusid venelastele peenraha eest, et vältida saagi konfiskeerimist. Nähtud on vähemalt 20 viljaveokist kolonni suundumist Ukrainast Krimmi.

*

Ukraina on väljendanud oma rahulolu Hiina sõjast eemalehoidmise poliitika üle. Parem ikka kui Venemaa abistamine.

*

Venemaa tahab alistunud Ukraina võitlejate üle kohut mõista. Eriti puudutab see Azovi pataljoni mehi, keda Venemaa tahab kuulutada terroristideks. Kuidas oma kodumaad kaitsnud mehi kohtu alla anda, on muidugi iseküsimus.

Ukraina presidendi kantseleist teatati, et 155 ukrainlast pälvisid Ukraina kangelase medali, neist 75 paraku postuumselt.

*

Venemaa lootusetu ärikeskkond sunnib välisfirmasid oma tegevust peatamisest üle viima lõpetamisele. Kõik firmapoed Venemaal sulgevad Nike, samuti brittide Marks & Spencer.

Kohvikutekett Starbucks sulges oma 130 kohvikut.

KALEV VILGATS

 

 

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here