Soome kurdid kõrvad. Kaja Kallase kriitika leidis tee Soome meediasse

0
151
Kaja Kallas ja Sanna Marin tänavu veebruaris Soomes. FOTO: Taavi Sepp

“Hea Sanna, olen mures. Olen rääkinud sulle murest varemgi Kesärantas, Portos, Brüsselis ja ka telefoni teel,” seisab Soome suurimas päevalehes Helsingin Sanomat ilmunud pöördumises.

“Juba neli ja pool kuud on lapsed tuhandetes Eesti kodudes igatsenud isasid ja emasid ning lootnud, et nad saabuvad nädalalõpuks koju. Kurvalt, sest lootus on nädalast nädalasse olnud asjata ja lõppu murele ei paista. Hea Sanna, selline olukord ei saa olla päriselt 2000. aastate Euroopa Liidus,” kinnitas Kallas.

Eesti peaministri sõnul on Eestis nakatumisnäitajad langenud, mistõttu võiks kaks naaberriiki jõuda lahenduseni, mis lubab Soomes töötavatel eestlastel jälle liikuda kodumaa ja töökoha vahet.

Ka kinnitas Kaja Kallas, et Soome kaubavahetus sõltub muu hulgas ka Eesti kaudu minevast liiklusest. “Veoautosid ei saa laadida lennukisse,” viitas ta Soome värskele otsusele, et tööränne on lubatud vaid juhul, kui riiki saabutakse lennukiga.

Peaministri sõnul on Eesti juba jaanuari lõpust alates pakkunud Soomele mitmeid lahendusi töörände taasavamiseks. “See, et Soomes töötavad eestlased ei saa töökoha kaotamise riskita reisida ühest riigist teise, pole õige ja lisaks on see vastuolus Euroopa Liidu reeglitega,” kinnitas Eesti valitsusjuht.

Kallas vihjas ka Eesti-Soome suhete kannatada saamisele. Ta nentis, et lubadusi on antud ja kuupäevi nimetatud, aga ükski neist pole paika jäänud.

Soome opositsioonis oleva Koonderakonna esimees Petteri Orpo tänas Kallast hea kirjutise eest.

 

Sanna Marini vastus

„Seal on reisijate arvud suhteliselt piiratud ja hästi hallatavad. Lennuliikluse avamine andis võimaluse katsetada testimistegevuse laiendamist, et see vastaks kasvavale reisijate arvule,” ütles Marin.

Marini sõnul ollakse avamas ka teisi töörände viise.

„Siseministeerium on ette valmistamas juba järgmiseks nädalaks valitsusele arutamiseks eelnõu selle kohta, kuidas töörännet ka laevadel ja maapiiri kaudu tervise seisukohalt ohtutult avada,” ütles Marin.

Marin rõhutas astmelist ja terviseohutust arvestavat avamist.

„Epidemioloogilise olukorra leevenedes nii Soomes kui ka Eestis võime kaotada sisepiiriliikluse piiranguid astmeliselt ja avada liikumist tervise seisukohalt ohutul viisil,” ütles Marin.

Soome peaminister Sanna Marin ütles intervjuus Yle-le, et peaminister Kaja Kallase avalik kiri tõukub osaliselt Eesti sisepoliitikast.

„Meil ​​on hea kahepoolne dialoog,“ ütles Sanna Marin teleintervjuus Eesti-Soome suhete kohta. Tema sõnul tõukub Kaja Kallase avalik kiri osaliselt Eesti sisepoliitikast, on mõeldud näitamaks Eesti kodanikele, et valitsus on aktiivne, töö käib.

Marin ütles, et saab Eesti olukorrast aru, kuid Soome peab ikkagi otsuseid langetama oma vaatenurgast. Muidugi mõjutab piiriliiklust naaberriikide haigusolukord, ja kahjuks on sel kevadel Eestis olnud koroonasituatsioon väga keeruline, üks halvemaid Euroopas ja maailmas, edastas uudisteportaal Delfi.

Marini sõnul on Soome oma piiripoliitika olnud range, tagamaks Soomes head seisu viiruse vastu võitlemisel.

„Eriti suvel tahame tagada, et haigusolukord ei halveneks, sest tahame Soomes piirangud kaotada. Tuleb jälgida, et reisijate arv ei muutuks liiga kiiresti liiga suureks,“ ütles Marin.

Kaja Kallase kohtumine Soome suursaadikuga Eestis

Soome peamised väljaanded kajastasid kõik 4. juunil toimunud Eesti peaministri Kaja Kallase ja Soome suursaadiku Timo Kantola kohtumist, kus Kallas kritiseeris Soome reisipiiranguid. Peamiselt tugineti ERRi artiklitele ja Eesti valitsuse pressiteatele.

Yle kirjutas, et Soome valitsuse otsus pikendada riiki saabumise piiranguid on tekitanud Eestis protestilaine. Seetõttu kutsus peaminister Kaja Kallas Soome suursaadiku Timo Kantola vestlusele.

Kuigi Soome lubab alates 7. juunist Eesti töölisi riiki lennukiga, on see eestlastele nõrk lohutus, sest suurem osa reisiliiklusest Eesti ja Soome vahel toimub laevadel, märgiti Yle artiklis.

Kantola vastas Yle päringule, et kohtumine Kallasega toimus positiivses meeleolus. Kantola sõnul toonitas ta kohtumisel, et Soome jaoks pole küsimus vaid Helsingi ja Tallinna vahelises liikluses ning et Soomes on praegu muutmisel terviseohutust ja riiki saabumist puudutav seadus.

Helsingin Sanomat tõi välja, et Euroopa Komisjon on Soomet noominud karmide reisipiirangute pärast juba veebruaris ja see pole märkamata jäänud ka Eestis.

Helsingin Sanomat esitas Kallase põhjendused, miks Eesti hinnangul pole Soome reisipiirangud ei proportsionaalsed ega põhjendatud.

Helsingin Sanomat märkis ära Euroopa Komisjoni plaani jätkata Soome valitsusega läbirääkimisi piirangute osas.

Ilta-Sanomat tsiteeris Suomen Kuvalehti artiklit, kus tuuakse samuti välja Kallase seisukoht ja märgitakse, et piirangud seavad löögi alla Soome-Eesti suhted. Ära toodi Soome piirangute vastuolu Schengeni lepinguga.

Suoman Kuvalehti märkis lisaks, et Eesti ajakirjanduses on Soome kehtestatud reisipiiranguid aina rohkem ja rohkem kritiseeritud ning kajastatud piirangute mõju Soomes tööl käijate peredele, turismile ja Tallinkile.

Soome piirangud on tabanud kõige karmimalt neid töötajaid, kel pole Soomes alalist elukohta, märkis Suomen Kuvalehti.

Iltalehti nentis, et Kallas andis oma kriitikaga Soome piirangute pihta kogupaugu. „Täiesti arusaamatu,“ omistati Kallasele seisukoht artikli pealkirjas. Iltalehti kirjutas, et reisipiirangute leevendamist on Soomelt nõutud nii Eesti ajakirjanduses kui Riigikogus. Iltalehti tõi välja ERR-i raadiouudiste juhi Indrek Kiisleri artikli „Oodates suursaadikut vaibale“, kus Kiisleri hinnangul on piirangute pikendamise taga lähenevad kohalikud valimised, ja see on Soome poliitikutele praegu kõige olulisem asi.

Nädalavahetusel testiti pea 2600 inimest, kellest 37 osutusid positiivseks. Üle poole miljoni Eesti elaniku on saanud esimese vaktsiinisüsti. Ent siinkirjutaja hinnangul lähevad enne jaanipäevased ilusad ilmad Eestis soomlastele kaduma. Lootus püsib, et ehk saab turism jalad alla vähemalt juulist.

 

Soome kurdid kõrvad

Välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer ütles Postimehe otsesaates, et Eesti-Soome rändeprobleemiga on tegeletud intensiivselt, kuid eriliste tulemusteta.

Eesti nakatumisnäitaja on jõudnud alla saja, tööjõu pärast on mures Soome ametiühingud ja vabast liikumisest unistab iga päev miljoneid eurosid kaotav turismitööstus. Volmeri arvates oleks Soome valitsusel mõistlik hakata piiranguid vähendama.

Soomlased on väitnud, et neil on oma väljumisstrateegia, mille järgi avatakse kõigepealt lennuliiklus ja siis teised liikluse viisid. „Nad on nagu eestlased – raske on ridade vahelt lugeda,“ iseloomustas Volmer läbirääkimisi.

Eesti suursaadik Soomes Sven Sakkov on öelnud, et saatkond on töörände taastamisega aasta algusest vaeva näinud, kuid tulemusi ei ole. Volmer möönis, et kui Soome otsus veebruaris jõustus, polnud see meile eriline probleem, kuid rändeküsimus on nüüd välisministri ja kõigi Euroopa suunal tegutsevate inimeste suurim prioriteet.

Soome poolega suheldakse igapäevaselt, peale selle teeb saatkond seda oma kontaktide kaudu mitu korda päevas.

Volmer tunnistas, et mõne koha peal on vastuseks olnud piinlik vaikus, kuid lisas, et Soome välisminister on olnud osavam, sõnastades, et midagi ei saa lubada, sest kõik sõltub olukorrast. „See viibki meid selleni, et kui me ainult viisakalt räägime, palume ja selgitame, siis mingil hetkel tulebki taktikat muuta,“ selgitas aasekantsler.

Volmer tõdes, et soomlaste maailmapildis ei ole Eesti nii suur ja tähtis koht või teema, mille pärast kompromisse teha. Euroopa küsimuste asekantsler arvas, et Eesti-Soome suhted on tänaseks veidi kahju saanud, kuid see on ületatav. Kuna me pole unustanud, mis toimus viiruse puhkedes Poola piiril, siis on selge, et toimunu jääb meid mõneks ajaks saatma.

Välisminister Eva-Maria Liimets saatis 9. juunil kirja Euroopa Komisjoni transpordi-, siseasjade-, õigus- ja tööhõivevolinikele, et tõstatada Soome rakendatavate reisipiirangute proportsionaalsuse küsimus. Eesti väljendas oma muret, et Soomes töötajad võivad alates 7. juunist riiki siseneda vaid lennuühendust kasutades ja piirangute põhjendused jäävad ebaselgeks.

Postimehe neljapäevases numbris oli juhtkiri samuti pühendatud Eesti-Soome teemale. Postimees kirjutas, et Soome käitumine pendelrände suhtes on vastuolus Soome enda Euroopa-poliitikaga. Alates Euroopa Liiduga ühinemisest 1995. aastal on Soome püüelnud ELi keskmessse ja mitte juhuslikult pole ainsana Põhjamaadest Soomes käibel euro. Kuid nüüd vilistab Soome EL-ile.

Postimees soovitas võtta pendelrändetüli realistlikult, sest millalgi ikka pääseb Soome ja Soomest liikuma, kuid praegu peab Eesti seisma oma inimeste eest.

Uudisteportaal Delfi edastas Yle materjali, mille järgi on lahendust oodata uuel nädalal. Soome valitsus arutab piiriületuse korda ja esialgse plaani järgi on kavas üldisest koroonatesti nõudest loobuda ja lubada Soome need, kellel on ette näidata usaldusväärne vaktsineerimise tunnistus või tõend haiguse läbipõdemise kohta viimase kuue kuu jooksul.

Ainult negatiivse testiga tulijad peaksid siiski karantiini jääma ja kolme päeva pärast Soomes uue testi tegema. Turismiettevõtjad selle üle aga ei rõõmusta ja kooskõlastusringil soovitas Soome terviseamet (THL), et üle piiri võiks inimesi ilma karantiinita lubada ka ühe vaktsiinidoosi korral. See vähendaks omavalitsuste testimise koormust ja hõlbustaks reisimist.

Teadaolevalt käivad valitsuses vaidlused, millal võiks teise testi ja karantiini nõudest täielikult loobuda.

KALEV VILGATS / ERR / Ärileht

 

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here