Sotsidele tuli eestikeelsele haridusele ülemineku kompromiss raskelt. Kallase hinnangul ei saa Reformierakond rohkem järele anda. Koalitsioon valmis, Kallas astub tagasi. Alar Karise kommentaar

0
242

Koalitsioon. FOTO: Margus Pahv / Ekspress Meedia

 

 

Sotsidele tuli eestikeelsele haridusele ülemineku kompromiss raskelt

Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide öiste koalitsioonikõneluste tulemusel nädala alguses jõuti ühisele arusaamale, et eestikeelsele haridusele üleminek algab 2024. aastast. Edasi liiguti ka aruteluga elektrituru reformis ja energia toetuste maksmises, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Koalitsioonikõnelused kestsid seekord varaste hommikutundideni ning muu hulgas pandi paika, et eestikeelsele haridusele üleminek algab 2024. aastast. Sotsiaaldemokraatidele tuli otsus raskelt.

„Sotsiaaldemokraadid on kogu aeg öelnud, et üldhariduses saame (eestikeelsele haridusele) minna aastal 2026 kõige varem, seda ütlevad spetsialistid. Siis suudame võib-olla kolme aastaga need õpetajad leida, kes esimeses kuni neljandas klassis hakkavad õpetama,“ lausus sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets.

Peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas peab peamiseks takistuseks koalitsioonileppe sündimisel peretoetuste arutelu, kus peamine vastuolu on erakond Isamaaga.

„Meil on erinevad arusaamad, mis puudutab peretoetusi, mis on väga helded. Kolme kuni kuue lapsega pered, sealt edasi kuue kuni üheksa lapsega pered – nende toetus juba praegu on Euroopas kolmas suuruselt ja see siis kahekordistuks,“ lausus Kallas.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et Isamaa arvates peaks kolme ja enama lapse pere toetus olema selline, nagu see on kirjas Riigikogu menetluses olevas eelnõus kirjas. „Ehk 700 eurot ja indekseeritud sama metoodika alusel nagu indekseeritakse ka pensioneid. Nii on see ka nelja erakonna algatatud eelnõus ja ainus erakond, kes on teist meelt olnud, on ju Reformierakond,“ lausus ta.

Teine oluline vaidluspunkt on energiakandjate hinnad. Ühiselt on otsustatud, et kompensatsioon tuleb, kuid pole selge, mis perioodi eest ja mis mahus.

„Energiatoetuste osas jõudsime väga heale kokkuleppele minu arvates. Ühiselt leppisime kokku selle, et gaasi ja kaugkütte osas tulevad hinnalaed ja väga mõistlikule tasemele, oluliselt paremad kui need olid möödunud talvel. Ehk selline Norra skeem, mida sotsiaaldemokraadid on kogu aeg tahtnud,“ lausus Läänemets.

Läänemets lisas, et elektri puhul on kokku lepitud elektrituru reform pluss sotsiaalse elektri pakett. „Ehk riik garanteerib inimestele teatud hinnaga elektri,“ ütles ta.

 

 

 

Kallase hinnangul ei saa Reformierakond rohkem järele anda

Peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas rääkis 7. juulil, et tema erakond on teinud koalitsioonikõnelustel juba väga palju kompromisse, ega saa rohkem taganeda, kuid Isamaa jäikus ei võimalda ikkagi koalitsioonilepinguni jõuda, edastas Rahvusringhääling (ERR).

„Oleme teinud juba nii palju kompromisse, et meil ei ole võimalik rohkem [tagasi] liikuda. /—/ Eesmärk ei saa ka olla leping, et üks saab maksimumi ja teised on sunnitud kompromissideks. /—/ Minu mulje on küll, et oleme teinud kõik, et kokkulepet saada. Nüüd on juba kuu möödas ja ikkagi leitakse veel uusi asju,“ rääkis Kallas valitsuse pressikonverentsil, pidades silma Isamaa erakonda.

Kallas rõhutas, et see valitsus moodustatakse väga lühikeseks ajaks ning „kogu maailma muresid sellega ei lahenda“.

„Pingutasime, aga kahjuks kokkulepet veel ei sündinud,“ ütles Kallas 7. juuli varahommikul lõppenud koalitsioonikõnelusi kommenteerides. „Öösel oli korra küll juba selline jõuetuse tunne,“ lisas ta.

Kallas rääkis, et koalitsioonikõnelustel on olnud korduvalt lootusetuid hetki, „aga siis tuleb jälle valgus tunnelisse ja asjad hakkavad laabuma“.

Aga mingil hetkel, „kui tuleb tunne, et seda tahet ikkagi ei ole“, peab Reformierakond ka otsustama, kas jätkata üksi või koalitsioonis sotsiaaldemokraatidega tunnistas Reformierakonna esimees.

Kuigi ka praegu tuleb Isamaa erakonnast signaale, et ärge veel lootust kaotage, lisas ta. „Võib-olla, kui kõik on korraks und saanud, mõelda ja omadega rääkida, siis lööb pildi klaariks, kas soovime valitsuste teha ja sellesse tulla,“ rääkis peaminister.

Kallase sõnul on tema esimene valik jätkata läbirääkimistega, et koalitsioon moodustada. „Aga kui tuleb tunne, et siit kokkulepet ei tule, siis peame seda ka ausalt tunnistama,“ lisas ta.

Sellises olukorras teeks ta ettepaneku luua vähemuskoalitsioon sotsiaaldemokraatidega, kellega püütakse ellu viia vähemalt tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ja eestikeelse hariduse sisseviimine. „Ja siis määrame Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ka uued ministrid,“ lisas ta.

Reformierakonnal on võimalus ka üksi jätkata, aga seda Kallas ei pea mõistlikuks. Kui septembri keskpaigani pole nii nähtav, et valitsusel ei ole parlamendis enamust, siis Riigikogu kokku tulles septembri keskel võib seal enamust omav opositsioon hakata valitsusele hääletama kohustusi, mille eest valitsus ei vastuta.

„Siis ma kas astun tagasi või mulle tehakse umbusaldus. Ja siis läheb kell käima. Kui siis uut valitsus kokku ei saa, on erakorralised valimised,“ tõdes Kallas.

 

 

 

Koalitsioon valmis, Kallas astub tagasi

Reformierakond, Isamaa ja sotsiaaldemokraadid jõudsid peale pea kuu kestnud läbirääkimisi uue koalitsiooni moodustamises 8. juulil kokkuleppele, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Kolm erakonda teatasid ühiselt, et 8. juulil toimunud läbirääkimiste voorus lepiti lõplikult kokku eestikeelsele haridusele ülemineku, elektriturureformi ja energiatoetuste ning peretoetuste üksikasjad.

Reedeste kokkulepete järel moodustavad kolm erakonda ühise valitsuskoalitsiooni. Teates märgiti, et loodava valitsuskoalitsiooni eesmärk on suurendada Eesti julgeolekut, anda inimestele kindlustunnet üldise hinnatõusuga toimetulemisel ja minna üle eestikeelsele haridusele.

Kokku lepiti, et lastetoetused tõusevad 80 euroni ja lasterikka pere toetus 600 euroni, samuti tõuseb tulumaksuvaba miinimum 654 euroni.

Kallite energiahindade leevendamiseks valmistatakse ette elektriturureform, mis näeb ette võimaluse kütteperioodi vältel osta elektrit börsiväliselt universaalteenusena ning mida kompenseeritakse täiendavalt mahus 50 eurot megavatt-tunni kohta.

Kokkuleppe järgi algab aastal 2024 alushariduses eestikeelsele haridusele üleminek täies mahus ning üldhariduses esimeses ja neljandas klassis. Lisaks suurendatakse juba käesoleval aastal kõrghariduse rahastamist täiendava 10 miljoni euro võrra.

Koalitsioonikõnelused jätkuvad koalitsioonileppe lõppviimistlusega ning erakondade esimehed lepivad lähipäevil kokku ka ministriportfellide jaotuse.

Koalitsioonileppe peavad kinnitama ka kolme erakonna volikogud.

 

Läänemets: mõned detailid tuleb veel täpsustada

Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets ütles ERR-ile, et kokkuleppele jõuti suuremates teemades, kus olid veel küsimärgid õhus. „Nendes oleme kokku leppinud ja nüüd tuleb lepingu teksti veel lihvima hakata ja seal mõned detailid täpsustada,“ märkis ta.

Eestikeelsele haridusele üleminekul arutati võimalike erandite tegemist. „Selleks moodustatakse riiklike ekspertide komisjon, kes kogu seda protsessi hakkab jälgima. Kui ei ole võimalik nii kiiresti üle minna, siis on võimalik erandite tegemine,“ ütles Läänemets.

Paljulapseliste perede toetuse kohta märkis Läänemets, et Isamaaga jõuti kompromissile, et toetuseks saab 600 eurot, mitte 700, nagu Isamaa soovis. „Aga (toetuse) indekseerimine on väga suur asi ja sellise inflatsiooni juures indekseerimine neid summasid suurendab oluliselt,“ ütles ta.

Indekseerimine hakkab toimuma sarnaselt pensionitele, lisas Läänemets.

Nädalavahetusel vaadatakse koalitsioonilepingu tekst üle ja arutatakse ministrikohtade jaotamist. Läänemetsa sõnul tuleb lisaks ministrikohtadele kokku leppida ka Riigikogu juhatuse kohad ja Eesti uus esindaja Euroopa kontrollkojas.

Läänemets ütles, et uus valitsus võiks paigas olla järgmise nädala lõpuks.

 

Seeder: läbirääkimised veel jätkuvad

Ka Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et kuigi põhiküsimustes jõuti reede õhtul kokkuleppele, siis läbirääkimised veel jätkuvad. „Jõudsime kõikides põhiküsimustes ühisosa ja kokkuleppeni. Mis puudutab koalitsioonilepingu sisu, siis see on, ütleme nii, jõudnud lõpuruudustikku ehk finiši eel ja ma arvan küll, et nüüd võib öelda väga suure tõenäosusega, et kolm osapoolt suudavad koalitsioonileppes kokku leppida,“ lausus Seeder „Aktuaalsele kaamerale“.

 

Rosimannus: varem eestikeelsele haridusele

Reformierakondlasest rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul jõuti kokkuleppele, et eestikeelsele haridusele ülemineku seadus võetakse vastu selle aasta jooksul. „Ettevalmistavad tegevused algavad kohe, sel sügisel. 2024. algab üleminek nii lasteaedades kui koolides. 2030 on haridus Eestis eestikeelne,“ kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Lisaks soovitakse valitsuse reservidest eraldada kõrgharidusele raha, et katta hädavajadused. „Edaspidi peaks kõrgharidusse minev riiklik rahastus suurenema 15 protsenti aastas,“ märkis Pentus-Rosimannus.

Sügistalvine energiatoetuste pakett saab sisaldama nii elektri kodutarbijatele universaalteenuse hinnaga (tõenäoliselt 13-15 senti kWh eest) pakutavat paketti, oktoobrist kuni aprillini kaugküttele ja gaasile kehtestatavat hinnalage ja elektrile 5 senti kWh kohta makstavat otsetoetust, täpsustas Pentus-Rosimannus. Toetused rakenduvad automaatselt.

Peretoetuste lõpplahendus sai tema sõnul läbirääkimistel järgmine: esimese ja teise lapse toetus tõuseb 2023. aastal 80 euroni. Pikki aastaid 19 eurol püsinud üksikvanema toetus tõuseb samuti 80 euroni. Peretoetus tõuseb 3 – 6 lapsega peredes 600 euroni ning seitsme ja enama lapsega peredes 800 euroni ning seda hakatakse 2024. aastast alates indekseerima pensioniindeksiga.

Pentus-Rosimannus lisas, et peretoetusest väljakasvamine toimub etapiviisiliselt. „See tähendab, et kui pere kolmest lapsest esimene saab 24-aastaseks, väheneb hüvitis kolmandiku võrra, kui järgmine laps saab 24-aastaseks, väheneb toetus veel kolmandiku võrra ja nii edasi,“ märkis ta.

Koalitsioonikõnelused algasid 13. juunil ning venisid pea kuu pikkuseks, sest kolm erakond ei leidnud kokkulepet pere- ja lastetoetuste, energiahindade hüvitamise, elektrituru reformi ja eestikeelse hariduse teemal.

 

Kaja Kallas astub peaministri kohalt tagasi

Isamaa erakonna liikmed on mitmel korral öelnud, et nemad lähevad koalitsiooni siis, kui Kaja Kallas peaministri kohalt tagasi astub. Kas erakond nõudis seda ka nüüd, kui koalitsioonilepe on sündinud? Kallas ütles, et Isamaa seda siiski ei nõudnud, edastas uudisteportaal Delfi.

„Ma tegin selle ettepaneku ise, sest kui ma nimetaks lihtsalt uued ministrid ametisse, siis sellest tuleks nii palju kisa,“ ütles Kallas ning lisas, et tema tagasiastumiseks, uue mandaadi küsimiseks ja uute ministrite ametisse nimetamiseks on vaja kokku kutsuda Riigikogu.

Kallas ütles, et uus valitsus tahetakse ametisse saada võimalikult kiiresti, kuid Riigikogu kokku kutsumine võib osutuda keerukaks, sest suvepuhkus juba käib.

Võimukõnelused lõppesid väga ambitsioonika koalitsioonileppega. Kas Reformierakond on sellega rahul? „Eks head lepingud on alati sellised, millega kõik ei ole lõpuni rahul ja samas on ka,“ ütles Kallas ning lisas, et kõik erakonnad pidid tegema kompromisse. „Tähtis on see, et meil on praeguses julgeolekuolukorras toimiv enamusvalitsus ja minu jaoks on oluline, et saame eestikeelse hariduse reformi ja teeme vajalikke samme inimeste toimetulekuks,“ sõnas peaminister.

Valitsusjuhi tagasiastumisel teeb president Alar Karis Kallasele ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks, sest koalitsioon on viie minuti pärast saamas allkirju ning edasine on juba parlamendiprotseduuri täitmine.

 

 

 

Alar Karise kommentaari Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna teadaandele, et koalitsiooniläbirääkimisel jõuti kokkuleppele:

Kauaoodatud selgus uue koalitsiooni ja valitsuse piirjoonte üle on nüüd lõpuks saabunud. Otsekui kaheteistkümnendal tunnil. Läbirääkimised kinnitasid, et trafaretne väljend poliitika on kompromisside kunst peab endiselt paika.

Poliitikutel seisavad ees töised päevad. On igati põhiseaduse mõtte kohane, et sellises olukorras astub vana valitsus tagasi ja Riigikogu koguneb erakorraliselt, et otsustada, kas anda heakskiit uue valitsuse moodustamise alustele.

Eesti ees seisvad proovikivid ei anna selleks aega, et lasta ajal niisama kulgeda. Eesti saab uued ministrid, kes peavad kiiresti alustama tööd, et viia meie inimesed läbi inflatsiooni ja sügisel-talvel ees ootavate energiahindade katsumustest. Endiselt on üliterav Venemaa alustatud sõja järel Euroopat taganud julgeolekukriis.“

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here