Tarbijahinnad kerkisid lõppenud aastal 4,6%. Rakvere tõstab lihatoodete hindu. Eesti elektrisüsteem on tugevas impordisõltuvuses. Võõrtööline võiks töötada kolm aastat

0
72

FOTO: LHV pank

 

Energiahindade kõrge tase saavutas lõppenud aasta viimasel kuul on senise tipu ja mõjutas kogu aasta vältel tarbijahinnaindeksit väga tugevalt. Viimati kasvasid hinnad sama kiiresti 2011. aastal, mil Eesti oli endiselt taastumas äsjasest finantskriisist ja riigis võeti kasutusele euro. Kui toona tugines hinnakasv peamiselt toiduainete kallinemisele, siis lõppenud aastast jääb kõigile meelde erakordne energiakandjate hinnatõus.

Detsembris kasvas tarbijahinnaindeks 12,2%, kusjuures nii kodudesse jõudnud gaas kui elekter kallines rohkem kui 120%. Eluasemega seotud kulude (suures osas energiakulud – elekter, gaas, soojusenergia – aga ka rendi- ja remondikulud ning muud kommunaalid) kasvutempo kiirenes eelnevate kuudega võrreldes kaks korda ning moodustas kokkuvõttes poole detsembrikuisest hinnakasvust. Tänaseks on enamusel inimestest kõrgemad energiaarved ka käes ning reaalsus hakkab üha valusamalt pärale jõudma. Mitmekordistunud elektriarvete taustal tundub 25-30% kasvanud mootorikütuste hind täiesti mõistlikuna, rääkimata 6%-sest toiduainete või meelelahutus­teenuste kallinemisest. Ometi on tõenäoline, et harjumatult kallis energia mõjutab iga kuuga ka teiste kaupade hindasid üha enam, sest ettevõtjatel puuduvad võimalused ja ka motivatsioon kasumi arvelt sisendhindade kasvu lõputult ise ära katta.

Teistest kaubarühmadest mõjutas indeksi kasvu veel märgatavalt transpordiga seotud kulutuste kallinemine. Lisaks mootorikütustele on viimastel kuudel hoogsalt kerkinud ka sõiduvahendite hind, seejuures on hinnakasv olnud kasutatud autode puhul kaks korda kiirem kui uutel autodel. Hinnast aga enamgi vaevab autootsijaid vähemalt uute sõidukite puhul tarneaeg, mis on tavapärase paari kuu asemel pikenenud kohati suisa aastani. Tarneaegu on pikendanud nii kiibipõud autotehastes kui ka tõrked logistika ahelates ehk autod seisavad sadamates ja lihtsalt ei mahu transpordilaevade peale. Olukorra leevenemise osas kellelgi tegelikult väga head hinnangut ei ole.

Kuigi energiahinnad on tänaseks oma rekordtasemetelt veidi allapoole tulnud, püsib hinnatase käesoleva aasta esimestel kuudel kindlasti tavapärasest kõrgem ning see kajastub ka igakuistes inflatsiooninäitajates. Esimest leevendust võiks oodata kevade lõpus kui suurem kütteperiood on läbi saanud ja nõudlus gaasi ning elektri järgi kahaneb (suvekuudel on nõudlus elektri järele ligikaudu kolmandiku võrra väiksem kui talvel). Samas on reaalne, et tööjõupuuduse tingimustes ja reaktsioonina kiirele inflatsioonile püsivad ühiskonnas surved jõuliseks palgakasvuks, mis võib omakorda hakata laiapõhjalist inflatsiooni toitma. Prognooside kohaselt ületab tänavu keskmine palgakasv küll tarbijahinnaindeksi tõusu ehk inimeste ostujõud ei tohiks üldises plaanis väheneda, kuid on selge, et väga paljude jaoks saab hüppeliselt suurenenud kommunaalarvete tasumine igakuiselt siiski tõsiseks jõukatsumuseks.

 

Rakvere tõstab lihatoodete hindu

Rakvere ja Talleggi kaubamärke kasutav Eesti juhtiv lihatöötleja HKScan Estonia teavitas mõni nädal enne jõule poekette valmistoodete hinnatõusust, edastas Rahvusringhääling (ERR).

„Energiahindade mitmekordse kasvu ning tarneprobleemidest tingitud loomasööda ja pakendite mitmekümneprotsendilise hinnatõusu mõju valmistoodetele on keskmiselt 10 protsenti, mis jõuab tarbijateni eeldatavalt uue aasta alguses,“ teatas ettevõte.

HKScan Estonia juhatuse liikme ja Baltikumi äridirektori Kristina Mustonen-Shevelevsky sõnul on viimase paari aasta jooksul tootmisega seotud kulud järjest tõusnud ning kõik prognoosid näitavad, et sisendhindade tõus niipea ei lõppe.

Hinnatõus puudutab kõige enam valmistooteid, nagu singid, kotletid, viinerid ja muud töödeldud tooted.

„Elektri- ja gaasihindade kerkimine mõjutab omahinda nii tootmiskulude kui meie tooraine tarnijate kulude kasvu kaudu. Elekter on kallinenud 2,5 korda, gaas neli korda. Kõik energia kokkuhoidmise kohad, mis on mõistlikult kättesaadavad, oleme juba ära kasutanud, kuid sellest tulenenud sääst ei kata jätkuvalt meie tootmismahukamate valmistoodete suurenenud energiaarvet,“ selgitas Mustonen-Shevelevsky.

Lisaks energiahindadele mõjutab HKScani kui Eesti suurimat seakasvatajat ning ainsat kodumaise linnuliha tootjat kõige rohkem looma- ja linnusööda hind.

„Erinevate söödakomponentide hinnad on aastaga tõusnud vähemalt 30–40 protsenti, kuid linnukasvatuse puhul moodustab sööda hind kogukuludest tervelt 70 protsenti ning seakasvatuse puhul 60 protsenti,“ lisas HKScan Estonia juhatuse liige.

Kõigele lisaks on toidu poelettidel kvaliteetseks säilitamiseks ja kauba tarnimiseks vajalike pakendite maksumus tõusnud kuni 40 protsenti ning märgatava kütusehindade suurenemisega on kasvanud transpordikulud.

 

Eesti elektrisüsteem on tugevas impordisõltuvuses

Konkurentsiameti hinnangul võib Eesti elektrisüsteem muutuda Baltikumi kõige defitsiitsemaks, kuna sõltub suures mahus impordist. Eesti varustuskindlus on siiski välisühenduste kaudu tagatud 2030. aastani, edastas Rahvuasringhääling (ERR).

Alates Leedu Ignalina tuumajaama sulgemisest 2009. aastal on Eesti olnud Baltikumi põhiline energiaga varustaja ja eksportiv süsteem. Olukord on drastiliselt muutumas, kuna Eesti elektritootmine põhineb heitmerohkel põlevkivienergial ja lähiaastatel on ette näha suurte tootmisvõimsuste sulgemisi Narvas, märgib konkurentsiamet elektri- ja gaasituru aruandes.

Eesti elektrisüsteem on kiirelt muutunud eksportivast süsteemist importivaks ja tõenäoline on, et tulevikus ka Baltikumi kõige defitsiitsemaks, toob amet välja. Süsteemipiisavus sõltub edaspidi tugevalt impordist, kuna sellest aastast ei kata sisemaised tootmisvõimsused tiputarbimist. Ameti hinnangul on Eesti elektrisüsteemi piisavus läbi impordi järgneval kümnendil siiski tagatud.

Oluliseks probleemiks Eesti elektritootmisel on see, et uusi tootmisvõimsusi tuleb vähe turule ja tootmisvõimsusi pole piisavalt.

Elektritootjate jaoks on turutõrge Venemaalt importtariifita Eesti turule tulev elekter. Amet paneb ette, et Venemaalt saabuva elektri osas võiks kehtestada Soome eeskujul kolmandatest riikidest imporditavale elektrile võrgukasutuse tasu kuni 2025. aastal toimuva sünkroniseerimiseni, kuna impordiga sisenev elekter tekitab ülekandevõrgule täiendavaid kulusid.

Eesti varustuskindlus on välisühendustega tagatud aastani 2030, milleni on tagatud kindel võimsus 1000 megavatti. Peale 2030. aastat võib tekkida puudujääke süsteemipiisavuses. Kuni selle ajani pole analüüside kohaselt vajadust strateegilise reservi loomiseks.

Eleringi varustuskindluse ülevaate kohaselt on tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalik tootmisvaru selle ajani piisav ka erakordselt külmade talvede puhul suurema varuga arvestades. Ainult Eesti sisemaise tootmisega pole Eesti elektrisüsteemi tipukoormust välisühendusi arvestamata võimalik täies mahus katta.

 

Võõrtööline võiks töötada kolm aastat

Eesti valitsus plaanib oluliselt leevendada piiranguid kolmandatest riikidest pärit töötajatele. Eestis töötamise luba pikeneks ühelt aastalt kolmele. Uus kord jõustub plaanide järgi 2023. aasta algusest, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Et Eesti ettevõtted oleks globaalselt konkurentsivõimelised, peab üle vaatama välistööjõu regulatsiooni. Praegu saab ettevõtja tuua kolmandast riigist töötaja, kellele maksab Eesti keskmist palka, üheaastase tööviisaga. Ministeeriumid töötavad välja plaani, kuidas seesama võõrsilt pärit töötaja saaks siin viibida kolm aastat – ühe aasta lühiajalise tööviisaga ning kaks aastat loodava elamis- ja tööloaga.

Küll annab riik praegu ka pikajaalise, viieaastase tööloa, aga see kvoot on 1300 inimest aastas, mis on väga vähe.

„Praegu on meil erand ainult IT-sektorile, aga kõik tootmisettevõtted, kes järjest enam on tehnoloogiaettevõtted, vajavad samamoodi oskustööjõudu, keda me kohapealt erinevatel põhjustel ei leia. Meil on hulk valdkondi, mis on seotud toomisega: masinatööstuses, keemiatööstuses, kus on eesmärk tuua töökohad kvoodi alt välja,“ lausus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.

Sutt märkis, et näiteks keemiatööstuses, masinaehituses ja elektroonikatööstuses ei ole võimalik Eestist tööjõudu leida. „Näiteks veondussektoris oli liitude hinnangul juba eelmise aasta lõpus puudu 1500 autojuhti,“ lisas ta.

Sutt rõhutas, et see ei tähenda, et need inimesed tuleksid korraga. Teiseks on nende taust hoolikalt kontrollitud.

Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et Eestis jääb aastas ligikaudu 6000 maksumaksjat vähemaks ja see on tohutu surve ettevõtlusele.

„Välistöötaja leidmine on keeruline, tema siia toomine on kallis, tema väljaõpetamine on kallis ja kui ta peab siit tõesti juba ühe aasta jooksul lahkuma, siis on see tohutu administratiivne ja rahaline kulu,“ lausus Aas.

Näiteks energeetika- ja automaatika vallas tegutseval ettevõttel ABB on umbes sadakond võõrtöötajat, rohkem kui 30 riigist. Seega on ootus, et ka inseneeria erialad oleks kvoodi alt väljas nagu IT sektor.

„Kui räägime tootmistöötajatest, siis saame nad tuua ainult üheaastaseks perioodiks Eestisse tööle, seetõttu nende puhul me väga hoolikalt valime, et oleks juba töötajad, kes oskavad seda tööd teha. Nende väljaõppe periood on oluliselt lühem kui kohaliku tööjõu puhul,“ ütles ABB Baltikumi personalijuht Tuuliki Poom.

„Praegu käivad veel ministeeriumide vahel läbirääkimised, kuid detsembris peaks ettepanekud jõudma konsultatsioonideni ja muudatused võiksid jõustuda 2023. aastal,“ ütles minister Sutt.

MARTHI LEPIK / KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here