Tartu meelitab linlasi tagasi ühistransporti, piletihinnad tõusevad. Pärnus läheb bussisõit kallimaks. Saarlased tahavad endale mereväebaasi, hiidlased rannikukaitseüksust. Tallinna haigla pommikindlus võib olla hädavajalik. Tallinn on valmis ehitama suurhaigla oma rahaga. Tallinn pani linnahalli projekti riiulisse

0
90

Tallinna Linnahall. FOTO: visitestonia.com

 

 

Tartu meelitab linlasi tagasi ühistransporti, piletihinnad tõusevad

Tartlased kasutavad pandeemiaeelse ajaga võrreldes ühistransporti veerandi võrra vähem ja linnavalitsus soovib inimesi taas ühistransporti meelitada. Juunis aga bussipiletite hinnad tõusevad, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Suvise hinnatõusu järel hakkab näiteks tunnipilet maksma 83 sendi asemel üks euro. Abilinnapea Raimond Tamme sõnul tuleneb hinnatõus kulude kasvust. Gaas, millel bussid sõidavad on kallim, ka makstakse bussijuhtidele rohkem palka. Enamik kulust maksab linnavalitsus siiski linnaeelarvest tasa. Tamme sõnul moodustab piletitulu osakaal kogu tuludest ligikaudu 20 protsenti.

2020. aastal kukkus bussisõitjate arv koroonaviiruse mõjude tõttu kuni 80 protsenti. Tamme sõnul on taastumine olnud kiire, kuid siiski on bussides reisijaid veerandi võrra vähem kui enne pandeemiat. Bussidega sõidavad peamiselt õpilased ja pensionärid, linnavalitsuse eesmärgiks on samas autode kasutamist vähendada, meelitades ka tööealisi ühistransporti.

Mureks jääb, kuidas püüda igapäevaselt kaugemalt linna sõitvaid inimesi. Selles loodab linnavalitsus nõudepõhisele transpordile. Näiteks pakub sügisest Vorbuse suunal sellist teenust ettevõte Modern Mobility. Ettevõtte kaasasutaja Tanel Talve ütles, et Tartus on neil igakuiseid reisijaid 750.

Vorbuse suunda siiski veel katsetatakse. Seni on see olnud sõitjale tasuta. Kuidas nõudepõhise transpordiga jätkatakse selgub sügisel, ütles linnatranspordi juhataja Roman Meeksa.

„Oktoober on meie jaoks see tähtaeg, kus me saame vaadata, kas see on edukas, kas see on väärt jätkamist ja kas on väärt ka laiendamist,“ sõnas Meeska.

Teenuse laiendamiseks ja rahastamiseks on vaja ka kokkulepet ümbritsevate valdadega, lisas Tamm.

 

 

 

Pärnus läheb bussisõit kallimaks

Mootorikütuse hinnatõusu tõttu tõuseb Pärnus bussipileti hind. Ka on Pärnus, kus tasuta ühistransporti pole, aprilli algusest tõhusam piletikontroll, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Päris hinnatõusuks Pärnumaa ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk seda nimetama ei nõustu, sest mõne aasta eest oli 30 päeva pileti hind pisut üle 14 euro, siis aga langetas volikogu hinna kümnele eurole. Nüüd selle hinnaga enam välja ei tulda.

„Meil kallineb aastas busside kütusekulu umbes 1,2 miljoni euro võrra ja kogu seda koormust panna linnaeelarvele ei oleks väga jätkusuutlik. Ajaga tuleb ikkagi kaasa käia. Kunagi, kui see hind langes 14 euro pealt kümnele, siis see oli ka selleks, et ellu viia linna ja maakonna ühtne piletisüsteem. Nüüd, kus see süsteem on korralikult tööle hakanud, on aeg kulude kasvuga kaasas käia,“ rääkis Kärpuk.

„Seda otsustab küll volikogu, aga 30 päeva pileti hind, mis võimaldab sõita nii linnaliinidel kui ka maaliinidel, on kavas tõsta 15 euro peale,“ lisas ta.

Et ka maaliinide piletihinda tõsta, peab ühistranspordikeskus saama loa transpordiametist. Aga sõltumata sõidupileti hinnatõusu kavatsusest tegi Pärnu linnavalitsus struktuurimuudatuse, mis võimaldab bussides sõidupileteid tõhusamalt kontrollida. Kontrolörid on muu hulgas abipolitseinikud.

„Meie eesmärk ei ole ju trahve teha. Meie eesmärk on see, et meie bussides oleks kontrolörid ja inimesed näeksid, et kontrolörid teevad tööd, ja soetavad bussipileteid ning bussipileti tulu tõuseks,“ selgitas abilinnapea Irina Talviste.

Ta ütles, et kontrolöridest on tõesti kasu. „Seda oli väga hästi märgata sel hetkel, kui meil struktuurimuudatus toimus. Meil ei olnud bussikontrolöre bussides ja nad ei käinud, siis see hetk, kui bussikontrolörid tagasi tulid alates aprillist, on meie käibed bussipiletite osas kohe tõusnud,“ rääkis ta.

Nii Talviste kui ka Kärpuk rõhutasid, et need, kel on tasuta sõitu võimaldav kaart, peavad kaardi alati valideerima. Alles siis tekib tasuta sõidu õigus.

 

 

 

Saarlased tahavad endale mereväebaasi, hiidlased rannikukaitseüksust

Saaremaa ja Hiiumaa tahavad tugevdada enda ja kogu Eesti julgeolekut. Saarlased näeksid Saaremaal mereväebaasi, hiidlased rannikukaitseüksust, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Praegune Ukraina sõda on toonud ka Eesti suursaarte kaitseteema taas teravamalt päevakorda. Ka üle Läänemere asuva Gotlandi kaitsevõimet on Rootsi riik oluliselt taas tugevdanud. Saarlaste arvates võiks Saaremaale tulla näiteks mereväebaas, ühe võimaliku asukohana on ka varem juba räägitud Saaremaa süvasadamast, aga laual võib olla teisigi lahendusi.

„Selge see, et ennekõike on räägitud mereväebaasi loomisest Saaremaale ja seda on räägitud juba aastakümneid. Ja meie ka rõhume eelkõige sellele. Me ei välista muid stsenaariume ja NATO on üks variant, mingisugune NATO üksus või baas Saaremaal,“ rääkis Saaremaa vallavanem Madis Kallas.

 

Hiidlased näeksid oma saarel rannikukaitseüksust

„Räägime eelkõige rannakaitseüksustest. Meie hinnangus võiks see olla Kõpu, Kõrgessaare, Lehtma piirkond ehk siis saare põhjaosa,“ selgitas Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja.

Kaitseminister Kalle Laanet ütles, et otsused suursaarte kaitsevõimekuse suurendamiseks võidakse vastu võtta järgneva poole aasta jooksul, aga nende täideviimine võib võtta aastaid.

„Täiesti selgelt me peame oma julgeolekut selles mõttes laiali tõmbama, et meie kaitserajatised oleksid rohkem laiali, et meil oleks meri kaetud ülevalt põhjast kuni alla lõunani välja,“ rääkis Laanet.

„Me tegime kaitseministeeriumis ka kalkulatsioonid, kui palju võiks maksma minna riigile konkreetselt Saaremaa sadama ümberehitamine mereväebaasiks. Need summad on piisavalt suured, eelmise suve arvestus oli keskmiselt 90 miljonit eurot. Aga ma ei välista sedagi, et ühel päeval võiks olla NATO baas, mis on tunduvalt laiema kõlapinnaga ja laiema eesmärgiga. Aga need on kõik aruteluteemad, meil ei ole ühtegi otsust,“ rääkis Laanet ja ütles, et ka hiidlaste soovi arutatakse.

 

 

 

Tallinna haigla pommikindlus võib olla hädavajalik

Oleme EPL-i lugejatele vahendanud uudiseid, kuidas edeneb Tallinna superhaigla ehitamine. Tallinna Eesti Päevaleht avaldas sel teemal pikema artikli, mida siinkohal refereerime.

Eesti Päevalehe arvates osutab Ukraina sõda, et pommikindla osaga haigla ehitamine võib olla rohkem kui vajalik. „Keegi ei tea praegu haigla lõplikku hinda,“ nentis tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Mina küll nii ei spekuleeriks,“ vastas Tallinna linnakantsler Kairi Vaher.

Eesti Päevaleht küsis mõlemalt, kas on alust hinnangutel, et pealinna Ida- ja Lääne-Tallinna haigla asemele kavandatava Tallinna haigla ehitusmaksumus võib kujuneda isegi paarsada miljonit eurot esialgu plaanitust suuremaks.

Ukraina sõja tõttu on ehitusturu tulevikule laskunud piltlikult öeldes läbipaistmatu udulaam. Ehitusmaterjalide tarneahelad on segi paisatud, tööjõupuudus, mis ennegi kummitas, on nüüd veel suurem, sest paljud Ukraina ehitusmehed on läinud oma kodumaa vabaduse eest võitlema. Töös olevatel ehitusobjektidel on tavaline, et tööde tellijad ja ehitajad peavad kriitilisi läbirääkimisi. Kas saab asja lõpetada näiteks tähtaegades järeleandmisi tehes või pole ikkagi kallinemise korvamisest pääsu.

Tallinna haigla krundist saaks Eesti mõistes hiiglaslik ehitusplats. Ja arusaadavalt kuhjuvad praegused probleemid.

 

Probleemid pole uudis

Tallinna linnavalitsusele pole see uudis. Linnakantsler Vaher tunnistas, et kui meditsiinikeskuse hange tuleks praegu välja kuulutada, siis tõenäoliselt seda teha ei saakski. Õnneks on suurhanke väljakuulutamiseni natuke aega ja linn loodab, et selleks ajaks on ehitusturg rahunenud. Kava kohaselt kuulutataks ehitushange välja tuleva aasta lõpus või hiljemalt 2024. aasta alguses. „Hind kujuneb siis praktiliselt pooleteise aasta pärast. Eks siis eeldatavasti ole turg rahunenud, tarneahelad on leidnud lahendused. Praegu on väga palju ebakindlust, mistõttu hinnad on hüppeliselt tõusnud,“ selgitas linnakantsler.

Ent see ei tähenda, et ehituse kallinemisega ei peaks arvestama. Kui haigla ehitus plaani võeti, hinnati selle maksumuseks 520 miljonit eurot (ehitus 450 miljonit ja uus meditsiiniaparatuur 70 miljonit). Eelmise aasta lõpus tehtud hinnang näitas, et ehitus võib maksma minna kokku 537,6 miljonit eurot.

Kui Eesti Päevaleht möödunud nädalal linnakantsler Vaheriga vestles, siis oli ta just tulnud haigla ehitust käsitlenud koosolekult. „Võttes arvesse ehitushinnaindeksi kasvu peame arvestama Tallinna haigla investeeringuks 550 miljoni euroga, mis sisaldab nii projekteerimist, ehitust kui ka sisseseadet,“ nentis ta ja rõhutas taas, et reaalne hind selgub hanke ajal.

Samal ajal kui meditsiinilinnaku hind üles ronib, on ikka ebaselge, kuidas ehitust täpselt rahastatakse. Valitsus on haigla jaoks n-ö märkinud 280 miljonit eurot Euroopa Liidu taasterahastust ehk toetusrahast, mis on mõeldud EL-i riikide majanduse aitamiseks pärast koroonapandeemiat. Kust tuleb ülejäänu, mida on peaaegu sama palju, selles pole kindlalt kokku lepitud.

 

Kas kulud pooleks?

Tallinna linn pani ette ülejäänud kulu riigiga pooleks jagada. „Meie nägemus on, et kõik kulud, mis lähevad üle [taasterahastust ette nähtud] 280 miljoni, jaotatakse linna ja riigi vahel võrdselt. See tähendab esialgsete arvestustega võrreldes Tallinna linnale suuremaid kulusid, sest linn on öelnud, et on valmis sellesse projekti panema 100 miljonit. Kuid linn on valmis ka suuremat kulu katma,“ lausus Vaher.

Pall on riigi käes, seni pole paberile pandud lubadust Tallinna haigla projekti eelarvest kaasrahastada. Minister Kiik on veendunud, et riik peaks investeerima 150 miljonit eurot. „Vajadusel ka rohkem,“ ütles Kiik. Kuid selleks peab Kiik riigi eelarvestrateegia (RES) läbirääkimistel summa järgmise nelja aasta dokumenti sisse võitlema. „Sotsiaalministeerium esitab kindlasti sellise taotluse RES-i,“ sõnas ta. Kiik rõhutas, et haigla rajamist peaks toetama nii praegune kui pärast riigikogu valimisi tööd alustav valitsus.

Kuid rahastamismured ei puuduta üksnes linna-riigi kokkulepet. Muresid on piisavalt ka taasterahastu 280 miljoni eurose toetusega. Euroopa Liit lõi taasterahastu eesmärgiga, et liikmesriigid saaksid ellu viia hästi kiireid projekte, mis aitaksid koroonapandeemiast räsitud majandust kohe. Seepärast seati raha kasutamisele lühike tähtaeg – projektid, mida sellest „potist“ rahastatakse, peavad olema valmis 2026. aasta augustiks ja kõik. Muidu ei saa kulusid taasterahastust katta.

Ent Tallinna haigla hiigelprojekti kohta on selge, et see aeg jääb napiks. Päris valmis saaks haigla pisut hiljem niikuinii. Isegi praegu näeb haigla ehituse kava ette, et taasterahastu kasutamiseks tehakse väike n-ö ratsukäik.

Linnakantsler selgitas, mismoodi see välja näeks: „2026. aasta teise kvartali lõpus peab olema alustatud teatud osa Tallinna haigla kasutusloa menetluse protsessi. Kasutusluba on võimalik taotleda ka osaliselt, aga see peab moodustama teatud terviklikkuse haiglast.“ Vaher rääkis, et Tallinna haiglast saab valida tervikliku osa ja hakata sellele osale kasutusluba vormistama, lähtudes eurovahendite kasutamise tähtajast. „Kui kõik läheb plaanikohaselt, siis kindlasti on taasterahastust 280 miljonit ära kasutatud,“ lootis ta.

 

Ei tohi venima jääda

Siin on rõhk sõnal „plaanikohaselt“. Uue haigla ehituses ei tohiks midagi venima jääda, kõik peab minema loodetud ajakava järgi. Aga isegi paremal ajal tuleb realistlikult arvestada, et sellise suurusjärguga ehituses võib midagi venida, miski ajakava nihutada. Ehitusturul toimuvat vaadates peab kõigeks valmis olema.

Taasterahastu risk on suur ja seda möönis ka minister Kiik, kes selgitas, et riik peaks proovima Euroopa Komisjoniga võimalikest leevendustest kõneleda. Lootus on sellel, et ega ainult Eestil ole Ukraina sõja tõttu projektidega probleeme tekkinud. Samasugune seis on teistes EL-i riikides, kel võib olla leevendusi vaja. Ent nii Eesti ametkondades kui eurokoridorides raputatakse praegu sellise mõtte peale eitavalt pead. Taasterahastu tähtajad on liikmesriigid ja europarlament õiguslikult kindlaks määranud ning nende muutmist ei peeta tõenäoliseks.

Alternatiiv, mis vähendaks Tallinna haigla euroraha kasutamise liigsest ajasurvest, võiks olla see, et projekt tõstetakse kogu täiega EL-i nn tavalise toetusraha ehk tõukefondide alla, neid saab kasutada 2030. aastani. Ent siin on teine konks: tõukefondide toetusi kokku leppides sätestati, et sel EL-i eelarveperioodil ei peaks enam euroraha eest n-ö betooni ostma. Riigid armastasid Euroopa toetuste eest liiga palju ehitada, selmet investeerida majanduskasvu targemalt. Siiski hindavad Euroopa sisemiste protsessidega tuttavad inimesed, et praegu võib olla ületatav pigem tõukefondide „betoonikeelu“ kui taasterahastu kivisse raiutud tähtaeg.

Tallinna haigla pole kindlasti ainus suurprojekt, mis praegu julgeolekuolukorra tõmbetuulde on jäänud. Arvatavasti on Tallinna haigla projekt üks esimesi, mille kohta tuleb otsustada, kuidas ehitusega nii edasi minna, et ootamatusi ei juhtuks.

 

Haigla ehituseks reserveeritakse eriti suur betoonikogus

„Meil ei ole ühtegi päeva raisata,“ ütles selgelt Tallinna linnakantsler Kairi Vaher. „Ajagraafik on taasterahastu tõttu keeruline. Kuid me pole hetkegi oodanud. Kohe, kui saabus esimene signaal, et rahastus võib tulla, hakkasime tööle: ette valmistama ülikeerulist projekteerimishanke dokumentatsiooni, mis võttis üle poole aasta. Viisime läbi projekteerimishanke, projekteerimist on alustatud,” rääkis Vaher.

Aga peale selle mõeldakse linnas, mis samme saaks astuda juba praegu, kui projekteerimine on veel pooleli, et tagada ehituse kiirus. „Küsisime endilt, kust saame aega kokku tõmmata. Kas saame mingit ehitustööd varem alustada? Üks mõte on see, et detailsema ehitusprojekti tegemise ajal on meil võimalik alustada süvise rajamist. Kuna süvis tuleb paekivi sisse, see võtab kaheksa kuni kümme kuud aega. Seda saab paralleelselt teha, kui alles projekteeritakse palatikorruseid ja muid detaile. Teiseks, samal ajal, kui süvist teeme, saame ette valmistada ja läbi viia välisvõrkude ehitushanke. Kolmandaks oleme analüüsinud, et juba enne korraldame betoonihanke. Ja kui teeme ehitushanke, siis saame sellel ajal öelda, et meil on sellises mahus betooni ja sellise hinnaga. Reserveerime vastavas koguses betooni – see on oluline, sest haiglale kulub palju betooni: kokku 25 protsenti terve Eesti aastasest betoonivajadusest. Betoonitootjad peavad seda ette teadma,“ selgitas linnakantsler.

 

Tallinna haigla riigikaitse osaks? Ainus võimalus saada Eestile pommikindel haigla

Nii minister Kiik kui ka Tallinna linnavalitsus rõhutavad Tallinna haigla projektist rääkides, et tegemist on sisulise vajadusega. Lääne- ja Ida-Tallinna keskhaigla hooned on amortiseerunud ega kannata kümmet aastatki oodata niikuinii saabuva uuendusvajaduse pärast.

Ukraina sõda on Tallinna haigla ehitusplaani juures tõstnud esile riigikaitse tahu. Moskva peab varjamatult sõda tsiviilelanikkonna vastu. Ukraina linnades sihitakse meelega koole, elurajoone ja veel eriti haiglaid, et neid purustada ning tekitada õudu ja paanikat just tavainimestes.

Tallinna haigla kohta otsustati algul, et ehitushinna langetamiseks loobutakse esialgsest mõttest rajada haiglale kaks maa-alust korrust. Leppides ainult ühe sellise korrusega, saadi hinnaks 520 miljonit, mida peeti siis enam-vähem sobivaks. Kuid Ukraina sõda on nüüd tekitanud küsimuse, kas poleks vaja esialgse kava juurde tagasi pöörduda ja ehitada haiglale pae sisse siiski ka teine maa-alune korrus, et rajada Eestis ainsad varjendi tüüpi haiglaruumid.

Märtsi lõpus kirjutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart peaminister Kaja Kallasele, et seda peaks tingimata uuesti arutama. „Seoses Ukraina sõjaga ja pingestunud julgeolekuolukorraga näeme täna tungivat vajadust rajada haiglale n-ö kriisihaigla võimekusega –2 korrus,“ kirjutas Kõlvart. „Selle otsusega saaks haigla –2 korruse näol pinna, kuhu on võimalik kriisiolukorras (suurem tsiviilõnnetus, terrorirünnak, sõjategevus jms) paigutada patsiendid, eluliselt tähtsad ravi- ja diagnostikaseadmed ning jätkata haigla tööd. Eestis selline n-ö kriisihaigla avamise võimekus maa-alustel korrustel täna haiglatel puudub,“ märkis Kõlvart.

Maa-aluse lisakorruse tegemine tähendaks muidugi suuremat kulu, projekt kallineks u 50 miljoni euro võrra. Seega kogumaksumus kasvaks praegu kokku juba 600 miljoni euroni.

Ka linnakantsler Kairi Vaher ütles, et praegu on just aeg otsustada, kas rajada n-ö pommikindlad haiglaruumid, kus on halvima korral tagatud autonoomne meditsiiniabi toimimine. Vaheri sõnul oleks seal 22 000 ruutmeetrit pinda, kuhu saaks tekitada 500 koha jagu palateid koos vajalike kommunikatsioonidega.

Arvestades, et praegu eraldas valitsus just raha tsiviilelanikkonna kaitseks, muu hulgas kogu Eesti varjendite kaardistamiseks, ja Venemaa sõjapidamine on varjendite olulisuse eriliselt päevakorda tõstnud, oleks selline haigla ehk tark investeering.

 

 

 

Tallinn on valmis ehitama suurhaigla oma rahaga

Kuivõrd Tallinna linna finantsseis lubab võtta kuni 300 miljoni suuruse laenu, oleks linn võimeline oma raha eest Tallinna haigla valmis ehitama, ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart saates „Uudis+“, lisades, et selline asjade käik poleks siiski õige ega õiglane, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Tallinna hinnangul oleks õige ja õiglane rahastusmudel Tallinna haigla ehituseks selline, et Euroopa Liidu taaskäivitamise rahastust saadakse 280 miljonit eurot ning ülejäänu teeksid linn ja riik pooleks.

Mullu tehtud prognoosi järgi läheb suurhaigla ehitus ja meditsiiniseadmete hankimine maksma 537 miljonit eurot. Samas on rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus öelnud, et riik lisaks Euroopa Liidu toetusrahale raha juurde ei anna ning linn peab vajamineva raha ise leidma või väiksema haigla ehitama.

Kõlvarti sõnul ollakse valitsuse, eelkõige Reformierakonna seisukohaga tuttavad ning enne järgmise aasta parlamendivalimisi pole seisukoha muutust oodata.

„Jääb kaks võimalust: kas loobuda sellest projektist või alustada, lähtuda sellest, et võib-olla muutuvad prioriteedid peale valimisi, aga ka sellest, et Tallinn on võimeline investeerima rohkem kui 100 miljonit, mille oleme välja öelnud. Ja see võimekus on olemas,“ lausus Kõlvart.

Tallinnal on võimalik juhul, kui linnahalli renoveerimiseks leitakse erafirmast partner, liigutada selleks planeeritud raha, ligikaudu 140 miljonit eurot, Tallinna haigla ehituseks, märkis linnapea.

„Sellele lisaks on Tallinn valmis 100 miljonit investeerima ise. See on laenuraha. Meie finantsseis lubab võtta kolm korda rohkem. Kui rääkida, et (Tallinna osa) 100 miljoni asemel võiks summa olla 250 miljonit pluss 100 kuni 140 miljonit linnahalli projektist, siis see raha on  tegelikult olemas. Aga mina arvan, et see ei oleks õige ega õiglane, et linn panustaks 100 protsenti oma eelarvest,“ lausus Kõlvart.

Kõlvarti sõnul täidaks suurhaigla pigem regionaalhaigla rolli ning üle poole patsientidest tuleks sinna väljastpoolt Tallinna.

Kõlvarti sõnul on Tallinn sõnumi, et suurhaigla projektiga minnakse kindlasti edasi, andnud juba sellega, et projekteerimisega minnakse edasi. Eelprojekt peaks valmima suvel.

„Ja on võimalik jagada ehitushanked etappideks – betoonihange, tehnovõrkude hange, ja kui suudame sellega paralleelselt tegelda, oleme graafikus,“ rääkis Kõlvart.

Kõlvarti sõnul tähendaks ehituse etappideks jagamine ka seda, et Euroopa Komisjoni seatud tähtajad saab täidetud. Praegune haigla valmimistähtaeg on 2026. aasta juuli.

 

 

 

Tallinn pani linnahalli projekti riiulisse

Tallinna linnavalitsus otsustas 27. aprillil, et võimalike investorite vähese huvi ja ebastabiilse olukorra tõttu ehitusturul pole linnahalli rekonstrueerimise projektiga praegu mõistlik edasi minna, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Linnahalli projektiga ei ole mõistlik praeguse plaani järgi edasi liikuda, vaid projekti jätkamise üle tuleks otsustada, kui majandus ja poliitiline olukord on stabiliseerunud, investoritel on jälle võimalik teha kaalutletud otsuseid ning oma võimalusi ja riske adekvaatselt hinnata, märkis Tallinna linnavalitsus otsuses.

Tallinn palkas veebruaris ärinõustajaks KPMG Balticsi, kes pidi välja selgitama, kas ja kui palju on võimalikke investoreid, kes oleksid nõus koos Tallinnaga linnahalli renoveerima konverentsi- ja kontserdikeskuseks.

KPMG Balticsi uuringust selgus, et investorid on muutunud ebakindlaks, kuivõrd ehitusettevõtjad ei ole ebakindlas olukorras valmis tegema pikaajalisi prognoose ega sõlmima fikseeritud hinnaga lepinguid. Investorite vähene huvi aga tähendab seda, et et linnale partneri valimisel ei teki piisavat konkurentsi.

Tallinn ei tea praegu ka ise, kui palju on linn võimeline linnahalli renoveerimisse investeerima. „Valitsevas turuolukorras on muutunud võimatuks projekti realiseerimise kulu välja arvestamine, mistõttu on oluliselt suurenenud ka projektiga seotud riskid. Seega on linnapoolse toetuse võimalikkuse ja suuruse üle majanduslikult mõistlikum otsustada ning selles osas potentsiaalsete investorite ootusi täpsemalt kaardistada majandus- ja poliitilise olukorra stabiliseerumisel, et tagada linna vahendite otstarbekas kasutamine,“ märkis linnavalitsus kolmapäevases otsuses.

 

Kõlvart: sügisel teeme uue hinnangu

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles ERR-ile, et linnahalli renoveerimise projektiga liigutakse ikkagi edasi ning sügisel vaadatakse uuesti, kas ja millal oleks mõistlik partneri leidmiseks konkurss välja kuulutada.

„Valmistame ette konkurssi, millega püüame partneri leida. Sügisel teeme uue hinnangu, millal võiks konkursi välja kuulutada. Aga konkursi tingimusi hakkame me ette valmistama igal juhul ja läbirääkimisi võimalike investoritega me jätkame igal juhul,“ lausus Kõlvart, kelle sõnul on huvi ettevõtjatel endiselt olemas ning ka praegu pöördutakse ettepanekutega otse linnavalitsuse poole.

Kõlvarti sõnul on linna eesmärk linnahall renoveerida suure saaliga konverentsikeskuses, samas saalis peaks saama ka kontserte korraldada.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here