Tartu plaanib märkimisväärselt kallinenud Süku hoone mahtu vähenda. PPA palus Narva autojuhtidel eemaldada autodelt Georgi lindid. Koalitsioon ei jõudnud lisaeelarves kokkuleppele

0
99

Sellise visioonipildi abil tutvustas praegu Tartus võimul olev Reformierakond südalinna kultuurikeskuse ideed 2017. aasta valimiskampaanias. FOTO: Reformierakonna kampaaniapilt

 

 

Tartu südalinna kultuurikeskuse (Süku) projekt on vaatamata järjest kallinevatele ehitushindadele sama plaaniga edasi liikumas ning suve alguseks peaks valmis saama täpne ruumiprogramm. Küll plaanitakse hoone mahtu võrreldes esialgse ideega vähendada, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Varasema 60 miljoni euro asemel on Süku ehitushind kerkinud praeguseks juba 97 miljonini, hoone pindala suhtes veel selgust pole. Üles on kerkinud ka arutelu, kas algul plaanitud maa-alust parklat on keskusele vaja.

„Ruumiprogrammi osas saame öelda kindlalt, et esimene number millega läksime taotlusega Riigikokku, on 21 000 ruutmeetrit, sellest tahame tulla ikkagi allapoole. Aga mis see täpselt on, see selgub osapooltega läbirääkimisel,“ ütles südalinna kultuurikeskuse projektijuht Elo Kiivet.

Osa hoonest saavad kontserdisaal ning rendipinnad, mille mahu osas praegu peamiselt arutelud käivadki. Seni on räägitud ruumide rentimisest näiteks väärtfilmikinole ning rahvusringhäälingu Tartu stuudiole, aga ka kohvikutele ja poodidele.

Plaanis on ka 230 kohaline maa-alune parkla. Linna tellitud analüüs seab selle vajaduse aga kahtluse alla. „Uuring näitas, et seal tegelikult ei ole parklat vaja. Uuring eelkõige vaatas parkimisvajadust, vaatas millised on parkimisvõimalused piirkonnas, 500–600 meetri raadiuses ja jõudiski järeldusele, et vabu parkimiskohti südalinnas on piisavalt ja eraldi parkimiskohti sinna vaja ei ole,“ ütles Tartu linna liikuvusspetsialist Aksel Part.

Ka 11. aprillil toimunud töötoas arutati, kas Tartusse saaks teha suure külastatavusega aga ilma eraldi parklata hoone. Linnavarade osakonna juht Kunnar Jürgenson selles nii optimistlik pole. „Ilmselgelt ei ole ükski erasektor teinud parkimismaja selleks, et tagada kesklinna parkimiskohti. Nad on huvitatud eelkõige sellest, et nende kliendid mahuksid hoonesse ära,“ sõnas Jürgenson. „Täna sellist selgust ei ole, et erasektor oleks valmis oma parkimiskohti ära andma Tartu linnale, et korraldada südalinna kultuurikeskuse parkimist.“

Lõplik ruumide plaan peaks paika saama juuni alguseks, et alustada arhitektuurikonkursiga.

 

 

 

PPA palus Narva autojuhtidel eemaldada autodelt Georgi lindid

Politsei- ja piirivalveamet palus nädalavahetusel Narvas mitmel Georgi linti eksponeerival autojuhil agressiooni toetav sümboolika autolt eemaldada. Politsei teatel on seni kõik käitunud mõistvalt ja sümbolid eemaldanud.

„Möödunud nädalavahetusel vestlesime Narvas mitme autojuhiga, kelle esiklaasil märkasime rippumas Georgi linti. Selgitasime sõjasümboolikat eksponeerinud inimestele selle sümboli tähendust ning palusime need eemaldada,“ jagas Narva politseijaoskond sotsiaalmeedias.

Narva politseijaoskonna juhi Indrek Püvi sõnul ei kuulu agressiooni toetav sümboolika nagu Georgi lindid või Z-tähed meie avalikku ruumi, sest võivad häirida inimeste turvatunnet ja mõjuda provotseerivalt.

„Pöörame sõda propageeriva sümboolika kasutamisele suuremat tähelepanu, vestleme neid eksponeerivate inimestega ning seletame, et selle tähendus on alates sõja algusest muutunud,“ sõnas Püvi.

Püvi sõnul on seni kõik inimesed käitunud mõistvalt ja sümbolid koheselt eemaldanud. Möödunud neljapäeval ei lubanud piirivalvurid Eestisse sõjasümboolikat eksponeerinud ja Ukrainas Butšas toimunud massimõrva õigustanud veokijuhti.

Eesti piirivalve on asunud idapiiril aktiivsemalt kontrollima Ukraina ründamist toetava sümboolika kasutamist ja möödunud nädalal tühistas sel põhjusel mitme inimese viisa.

 

 

 

Koalitsioon ei jõudnud lisaeelarves kokkuleppele

Koalitsioon ei jõudnud 11. aprillil lisaeelarves lõplikule kokkuleppele, kõik loodetakse selgeks saada nädala lõpuks, ütles ERR-ile rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

„Lisaeelarvega liigume sellises tempos, et loodetavasti selle nädala lõpuks on sisuliselt kõik kokkulepped sõlmitud ja aprilli jooksul on see võimalik Riigikogule üle anda,“ lausus Pentus-Rosimannus.

Lisaeelarve mahtu pole veel paika pandud ning see jääb 600 ja 800 miljoni euro vahele. „On veel detaile, mis täpsustuvad, seetõttu on vara lõplikest numbritest rääkida,“ ütles rahandusminister.

Praegu on selge, et lisaeelarve jaguneb kolme suurema valdkonna vahel, lisas ta. Energiajulgeolekuga seotud kulud ulatuvad 200 miljoni euro juurde, selle sees on gaasi- ja kütusevaru loomine, LNG-terminali rajamine (ligikaudu 30 miljonit eurot) ja energiasäästu investeeringud, ütles rahandusminister.

Teiseks suureks valdkonnaks on riigikaitse, mis saab samuti suurusjärgus 200 miljonit eurot. Selle sisse jäävad nii elanikkonna kaitse kui sõjalise kaitse tugevdamine.

Kolmas suurem valdkond (ligikaudu 70 miljonit eurot) on Ukraina sõja mõjude vahetute tagajärgedega tegelemine, ütles Pentus-Rosimannus, kelle sõnul tähendab see Eesti haridussüsteemi raha suunamist. Raha saavad eestikeelsed koolid ja lasteaiad, kes peavad sõjapõgenikele kohti pakkuma.

Sõjapõgenikele varjupaiga ja elukohtade pakkumine saab lisaeelarves ligikaudu 50 miljonit eurot.

Pentus-Rosimannuse sõnul saab praeguse plaani järgi olema raskustesse sattunud sihtrühmadele kaheosaline lahendus. Esiteks tõstetakse toimetulekupiiri 150 eurolt 200 eurole, teiseks jagatakse pensionäridele ja lastega peredele sügisel ühekordset toetust.

Rahandusministri sõnul on toetuste lõplik suurus veel arutlusel, kuid pigem saab ühekordsete toetuste kogusumma olema lisaeelarves 30 miljonit, sama palju nõuab lisaeelarves ka toimetulekupiiri tõstmine.

„See on ühekordne toetus ja selleks juhuks, kui sügisel on energiahinnad samal tasemel kui eelmisel sügistalvel ja üleüldine hinnatõus ei näita leevenemise märke,“ ütles rahandusminister.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here