Tartus said esimesed paigad varjendimärgistuse. Ukraina: Vene väed lahkusid Maosaarelt. Zelenskõi nõuab Venemaa väljaheitmist ÜRO Julgeolekunõukogust

0
121

Avaliku varjumiskoha märgistus Eestis. FOTO: Päästeamet

 

 

Tartus said esimesed paigad varjendimärgistuse

Tallinnas, Tartus ja Pärnus on riik alustanud avalike varjumiskohtade märgistamisega. Kohti, kuhu saaksid inimesed sõjaohu või mõne muu ulatusliku kriisi korral varjuda, loodab Päästeamet ajapikku saada igasse Eesti linna, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Kui Tallinnas saab sõjaohu korral varjuda näiteks vanadesse Bastioni käikudesse või maa-alustesse tunnelitesse, siis Tartus selliseid maa-aluseid käike või parklaid avaliku sektori käes pole. Seega tuli vaadata mujale.

Tartus sai esimese varjendimärgistuse Herbert Masingu kooli sportimiskorrus. Koolid on sobivad kohad, sest pakuvad kiiret varjumiskohta õpilastele, teiseks saavad sinna lihtsasti ka tänaval liiklevad linlased.

„Tegelikult on kõige tähtsam see, et oleks tegemist ruumidega, mida iga päev kasutatakse muul otstarbel. Kui jätaksime sellised varjendid, millel mingit muud otstarvet ei ole, siis on pigem oht, et ühel hetkel, kui neid vaja on, seisavad nad halvas olukorras, nad on kasutuskõlbmatuks muutunud nagu vanade varjenditega Eestis toimunud on,“ selgitas Päästeameti lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos.

Kokku on praegu leitud Tallinnas 26, Tartus 18 ning Pärnus kuus varjendiks sobivat kohta. Tartus on lisaks koolidele varjendiks märgitud ka näiteks Vanemuise väikese maja kelder ning Püssirohukelder.

Kokku mahuks tartlasi praegu linna varjenditesse paar tuhat. Mahtu loodetakse suurendada erasektori abil, näiteks nagu Pärnus on juba ametlikuks varjumiskohaks ka Port Arturi ostukeskused.

„Päris selge on, et kui Tartu linn ehitab uusi ühiskondlikke hooneid, siis ka nende hoonete puhul tuleb kindlasti varjumiskoha võimekusega arvestada. /…/ Oleme päästeametiga teinud koostööd selles osas, et kui südalinna kultuurikeskuse projekteerimine algab, siis nii olulises kohas nagu südalinnas peab kindlasti olema ka varjumiskoha võimekus,“ rääkis Tartu linnapea Urmas Klaas.

Sõjaohust hoiatamiseks ning inimeste varjendisse suunamiseks peaks aasta pärast valmis saama ka üle-eestilised sireenisüsteemid.

 

 

 

Ukraina: Vene väed lahkusid Maosaarelt

Ukraina lõunaringkonna väejuhatus teatas sotsiaalmeedias, et Vene väed lahkusid Maosaarelt. Vene vägede lahkumisest teatas ka Odessa parlamendisaadik, peastaap pole veel venelaste taandumist saarelt kinnitanud, kirjutas Rahvusringhäälingu (ERR) sõjablogi.

Ukraina lõunaringkonna teatel lahkusid venelased Maosaarelt raketi- ja suurtükiüksuste tulelöökide tõttu. Tegemist oleks esimese selge võiduga, kus Ukraina armee kasutab edukalt lääneriikide tarnitud raketisüsteeme.

Vene vägede lahkumist Maosaarelt kinnitas ka Moskva.

„Vene Föderatsiooni relvajõud täitsid Maosaarel neile määratud ülesanded ja viis sealt välja oma väed. Sellega on maailma üldsusele demonstreeritud, et Venemaa Föderatsioon ei sekku ÜRO püüdlustesse luua humanitaarkoridor põllumajandussaaduste väljaveoks Ukraina territooriumilt,“ väitis Venemaa kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkov.

Millised võisid olla saarel venelaste „ülesanded“ ei täpsusta keegi, aga ilmselt sai lõpuks kõrini ukrainlastelt pidevalt tappa saada ja kaotusi kanda.

*

Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai teatas, et Venemaa väed jätkavad Bahmuti-Lõssõtšanski maantee pommitamist ja takistavad nii humanitaarabi tarnimist Lõssõtšanskisse.

Kuberner märkis, et Lõssõtšanski ründamisel osalevad kaks Vene pataljoni taktikalist gruppi (BTG).

*

Suurbritannia valitsus teatas 29. juunil, et annab Ukrainale veel 1,2 miljardit dollarit sõjalist toetust. London tahab parandada Ukraina kaitsevõimet.

„Suurbritannia relvad, varustus ja väljaõpe parandavad Ukraina kaitset selle rünnaku vastu. Me jätkame kindlalt Ukraina rahva toetamist, et tagada Venemaa ebaõnnestumine Ukrainas,“ ütles Suurbritannia peaminister Boris Johnson.

*

Uudisteagentuuri Reuters allikate teatel peavad Euroopa ametnikud Saksamaa toetusel läbirääkimisi, et vabastada Venemaa enklaav Kaliningrad Moskva-vastastest sanktsioonidest. Kokkulepe võib sündida juba juuli alguses.

Leedu keelas 17. juunil sanktsioonide tõttu osaliselt transiitveo Venemaalt Kaliningradi oblastisse.

*

Rootsi kaitseministeerium teatas 30. juunil, et riik saadab Ukrainasse tankitõrjerelvi ja kuulipildujaid, vahendas The Guardian.

Rootsi saadab Ukrainale relvastust, mille väärtus on umbes 49 miljonit dollarit, teatas Reuters.

*

Venemaa juht Vladimir Putin väidab, et Krementšuki kaubanduskeskuse rünnak polnud terroriakt. Putin kordas jälle oma vana juttu, et Venemaa armee ei ründa ühtegi tsiviilobjekti.

Venemaa rünnaku tõttu hukkus Krementšukis vähemalt 20 inimest ja vigastada sai 59 inimest.

*

Venemaa liider Vladimir Putin ei ole muutnud oma poliitilisi eesmärke pärast seda, kui ta saatis Vene väed Ukrainasse, ütles USA riikliku luure direktor Avril Haines.

Luurejuhi sõnul tahab Putin endiselt suurema osa Ukrainast Venemaa valdusse saada.

Haines rääkis, et Ameerika Ühendriikide luureagentuurid näevad lähitulevikus Ukrainas kolme võimalikku stsenaariumi. Neist kõige tõenäolisem on rõhuv konflikt, kus Vene vägesid saadab vähehaaval edu, kuid suurt läbimurret Putini eesmärgi suunas ei toimu.

Teised kaks stsenaariumi näevad kas Venemaa tohutut läbimurret või Ukraina edu rindejoone stabiliseerimisel ja väikeste võitude saavutamisel.

Haines lisas, et olukord Ukrainas püsib sünge.

*

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas 30. juunil tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril: elavjõud umbes 35 600 (võrdlus eelmise päevaga + 150, veel jaanide aegu oli langenuid alla 35 000), tankid 1573 (+1), jalaväe lahingumasinad 3726 (+6), lennukid 217 (+0), kopterid 185 (+0), suurtükisüsteemid 790 (+9), mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 246 (+0), õhutõrjesüsteemid 104 (+1), operatiivtaktikalised droonid 641 (+1), tiibraketid 143 (+1), autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2602 (+4), laevad / paadid 14 (+0), eritehnika 61 (+0).

Kui veel mõni päev tagasi olid kaotusnumbrid tehnikas kahekohalised, siis praegu kas on lahingutegevuse intensiivsus langenud või napib venelastel tehnikat. Kuuldavasti olevat hädasti vaja autojuhte ja autosid, aga naljalt eluga riskida ei taheta.

*

Venemaa raketid tabasid 1. juuli varahommikul Ukrainas Musta mere Odessa sadama lähedal üheksakorruselist kortermaja ja kuurordihoonet, tappes vähemalt 17 inimest ja vigastades kümneid, teatasid Ukraina võimud.

Üks rakett tabas Bilhorod-Dnistrovskõi linnas asuvat maja kell 1 öösel, tappes 14 inimest, teatas hädaolukordade ministeerium. Vigastada sai 30 inimest ja kõrvalhoones puhkes tulekahju.

Odessa oblasti administratsiooni pressiesindaja Serhi Brattšuk ütles Ukraina riigitelevisioonile, et käimas on päästeoperatsioon, kuna osa inimesi jäi rusude alla.

Brattšuk ütles, et veel üks rakett tabas kuurordirajatist, kus sai surma vähemalt kolm inimest ja haavata üks.

*

30. juunil teatasid ukrainlased, et ajasid viimased venelased Odessa oblastist – Maosaarelt minema. Ukraina lõunaringkonna väejuhatuse teatel lahkusid venelased nende tohutu suurtüki- ja raketirünnaku tõttu.

President Volodõmõr Zelenskõi tervitas strateegilist võitu, kuid rõhutas, et see ei taga veel turvalisust. „See ei tähenda, et vaenlane ei tule tagasi,“ sõnas ta oma videopöördumises. „See piirab märkimisväärselt okupantide tegevust. Sammhaaval surume nad tagasi meie merelt, meie maalt ja meie taevast,“ rääkis Ukraina president.

*

Ukraina väed on hädas riigi idaosas Lõssõtšanski linna kaitsel, kus neil tuleb vastu panna Venemaa tohutule tulejõule. Vene suurtükivägi pommitas linna eri suundadest, samal ajal kui ka Vene väed lähenesid linnale eri suundadest, rääkis piirkonna kuberner Serhi Haidai Ukraina televisioonis.

Vene väed püüavad Lõssõtšanskit ümber piirata alates sellest ajast, kui nende kätte langes naaberlinn Severodonetsk. Viimase elanikud on hakanud keldritest ja pommivarjenditest välja tulema ning püüavad rusude vahel oma elu uuesti üles ehitada.

„Peaaegu kogu linna infrastruktuur on hävitatud. Alates maikuust elame ilma gaasi, elektri ja veeta,“ ütles Reutersile Severodonetski 65-aastane elanik Sergei Oleinik. „Meil on hea meel, et see läbi sai ning varsti algab loodetavasti linna ülesehitamine ja saame tagasi minna enam-vähem normaalse elu juurde.“

*

Ukraina sõjavägi teatas 1. juulil Facebookis, et Ukraina väed tapsid riigi lõunapiirkonnas 35 Vene sõdurit ning tegid kahjutuks kaks lahingumasinat ja neli soomukit.

„Ukraina relvajõud ei hoia ainult kaitseliine, vaid korraldavad edukaid operatsioone, mille eesmärk on vabastada okupeeritud linnu Hersoni oblastis,“ ütles Telegramis Krõvõi Rihi sõjaadministratsiooni juht Oleksandr Vilkul.

*

Vene väed on viimastel nädalatel kahekordistanud oma raketirünnakuid Ukrainale. Ukraina kindral Oleksi Gromov ütles 30. juunil antud pressikonverentsil, et pooled rünnakutest tehakse vanade sovetiaegsete ebatäpsete rakettidega. Tema sõnul on Venemaa püüdnud tabada Ukraina militaarobjekte ja kriitilise tähtsusega taristut, kuid vanade ja mitte kuigi täpsete rakettide kasutamine on kaasa toonud palju tsiviilohverid.

See läheb vastuollu mõningate Ukraina poliitikute hinnanguga, et venelased sihivad meelega tsiviilelanikke, et külvata paanikat.

Gromovi sõnul tabasid Ukrainat juuni teises pooles 202 raketti, mida on 120 võrra rohkem kui kuu esimeses pooles. Ta märkis, et viimastel nädalatel on Vene raketid hävitanud 68 tsiviilobjekti.

*

Nädalaleht Eesti Ekspress kirjutas, et pärast Kiievi külastamist Moskvasse lennanud Indoneesia president Joko Widodo viis kaasa kirja Vladimir Putinile. Widodo on praegu G20 eesistuja ja soovib novembris Jakartas tippkohtumisel näha nii Putinit kui Zelenskõid.

Eesti Ekspress meenutas, et viimati vahetati kirju märtsis, kui miljardär Roman Abramovitš andis Putinile üle Zelenskõi käsitsi kirjutatud kirja, kus olid kirjas Ukraina tingimused, mille korral nad oleksid nõus rahuga. Putin olevat läinud marru ja teatanud Abramovitšile, et purustab Ukraina. Nüüd siis uus kiri.

*

Eesti Ekspressi teatel on Venemaa Keskpank lasknud välja uue kujundusega sajarublase kupüüri. Varasema Moskva Suure Teatri kujutise asemel on seal nüüd pilt kahe aasta eest avatud 25-meetrisest Nõukogude sõduri kujust.

 

 

 

Zelenskõi nõuab Venemaa väljaheitmist ÜRO Julgeolekunõukogust

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pöördus 28. juuni õhtul, päev pärast rünnakut Kesk-Ukraina kaubanduskeskusele, ÜRO Julgeolekunõukogu poole, et nõuda Venemaa kui alalise liikme väljaheitmist. Venemaal ei ole õigust osaleda hääletusel ja aruteludes seoses Ukraina sõjaga, rääkis Zelenskõi.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles pöördumises ÜRO poole, et kuigi ÜRO-l ei ole veel kõigi liikmete poolt kokku lepitud definitsiooni mõistele „terroristlik riik“, siis Venemaa sõda Ukraina vastu näitab selle kiireloomulisust, vajadust kehtestada see seaduslikult ÜRO tasemel ja karistada iga terroristlikku riiki.

Zelenskõi luges ette alates eelmisest laupäevast Ukraina vastu suunatud rünnakute nimekirja, sealhulgas õhulöögi elumajale Kiievis, pühapäeval raketitabamuse saanud lasteaia ja raketirünnaku Krementšuki kaubanduskeskusele. „Need, kes viimase raketirünnaku korraldasid, ei saanud mitte teada, et see on kaubanduskeskus,“ lisas Zelenskõi.

Zelenskõi luges ette ohvrite nimed. „Ma tahan, et te nimesid kuuleksite,“ ütles ta.

„Venemaal ei ole õigust osaleda hääletusel ja aruteludes seoses Ukraina sõjaga. Kutsun teid tungivalt üles võtma terroristliku riigi delegatsioonilt tema volitused ÜRO Peaassambleel. See on võimalik. See on vajalik. See on õiglane. Venemaal ei ole õigust jääda ÜRO Julgeolekunõukogusse,“ ütles Zelenskõi.

*

Peaprokurör Irõna Venediktova rõhutas, et kõik ukrainlased peavad olema valvsad ja iga minut valmis samasugusteks rünnakuteks.

Kui Vene raketid tabasid Krementšuki kaubanduskeskust, põgenesid paljud inimesed kiiresti hoonest ja varjusid teisele poole tänavat, ütles Ukraina siseminister.

Denis Monastõrski ütles ka, et mitmed inimeste surnukehad, kes õigel ajal välja ei jõudnud, põlesid tundmatuseni. Lisaks 18 hukkunule ja 59 haavatule on endiselt teadmata kadunud 21 inimest.

*

Ukraina väed tabasid relvaladu Luhanski oblastis ning Venemaa toetatud separatistide sõnul kasutati selleks USA annetatud raketisüsteemi HIMARS.

„Täna (teisipäeval, 28. juunil) tuvastati Luhanskis esimene juhtum Ameerika raketisüsteemi MLRS M142HIMARS kasutamisest,“ ütles isehakanud Luhanski Rahvavabariigi (LPR) rahvamiilitsa pressiesindaja kolonelleitnant Andrey Marotško.

Rünnaku järel postitatud piltidel on näha läänes toodetud raketi jäänuseid.

Kommenteerides teateid, et Ukraina väed olid kasutanud HIMARS-i, et sihikule võtta Vene vägesid kaugel rindejoonest, ütles Luhanski oblasti sõjaväevalitsuse juht Serhi Haidai: „Sellega seoses on häid uudiseid, sest laod ja kasarmud koos isikkoosseisuga plahvatavad ning süttivad põlema.“ „See võib aeglustada nende edasiliikumist Lõssõtšanski suunas,“ lisas Haidai, täpsustamata rünnaku üksikasju.

*

Lääne sanktsioonid Venemaa vastu lõpevad alles siis, kui Putin nõustub, et tema plaanid Ukrainas ei õnnestu, ütles Saksamaa kantsler.

„Kõik sanktsioonid, mille me Krimmi suhtes kehtestasime, on endiselt alles. Kõik sanktsioonid, mille kehtestasime Venemaa õhutatud ülestõusu tõttu Donbasis, on endiselt alles. Ja sama kehtib ka praegu tehtud otsuste kohta, mis on palju karmimad,“ ütles Olaf Scholz Saksamaal toimunud kolm päeva kestnud G7 tippkohtumise pressikonverentsil.

„On ainult üks väljapääs: Putin peab leppima sellega, et tema plaanid Ukrainas ei õnnestu,“ lisas ta.

Scholz ütles, et raketirünnak Krementšuki kaubanduskeskusele on tõend Putini „julma agressiooni“ säilitamisest, lisades, et „me ei ole olukorras, kus näeksime lõppu“.

*

Olukord Lõssõtšanskis meenutab Severodonetskit, mil Vene väed asusid linna ründama, ütles Luhanski kuberner, lisades, et Venemaa tulistab kobarpomme.

„Okupanid ei peatu millegi ees. Kunagi Severodonetskis, kui nad ei saanud pikka aega edasi liikuda, tulistasid nad ühel linna ristmikul erinevat tüüpi relvadest umbes 200 mürsku, muutes mitu maja tuhaks,“ rääkis Serhi Haidai.

Haidai ütles, et paljud Lõsõtšanski elanikud said raskeid vigastusi ja neid ravitakse haiglates üle kogu riigi.

Ta ütles, et Vene armee üritab jätkuvalt ümbritseda Lõssõtšanski edelapoolsetest Vovtšojarivka ja Verhnokamjanka asualadest.

Ukraina lõunaosas Mõkolaivi linnas sai kolmapäeva hommikul Venemaa rünnakus elumajale surma kaks ja haavata kolm inimest, ütles piirkonna kuberner Vitali Kim.

*

USA presidendi Joe Bideni administratsioon lisas viis Hiina ettevõtet kaubanduse musta nimekirja, kuna need väidetavalt toetavad Venemaa sõjatööstust.

Musta nimekirja üle valvav kaubandusosakond teatas, et sihikule võetud ettevõtted tarnisid kaupa Venemaa „murettekitavatele üksustele“ enne 24. veebruari sissetungi.

*

Saksamaa ja Holland tarnivad Ukrainale täiendavalt kuus iseliikuvat soomushaubitsat, teatasid mõlema riigi kaitseministrid teisipäeval Hispaania pealinnas Madridis.

Saksa välisministeerium teatas, et iga riik annab kolm suurtükirelva lisaks 12 haubitsale, mille riigid on juba Ukrainale saatnud.

*

Jaapan annab Ukrainale humanitaarabi täiendavalt 100 miljonit dollarit, lubas Jaapani peaminister Fumio Kishida. Ta lisas, et Jaapan toetab ka Ukraina teravilja ladustamisvõimsuse laiendamist saagikoristushooaja lähenedes.

Kanada lubab Ukrainale humanitaar- ja julgeolekuabi andmiseks täiendavalt 118 miljonit dollarit.

Samuti annab Kanada Ukrainale Rahvusvahelise Valuutafondi kaudu laenu 200 miljonit Kanada dollarit, et aidata rahuldada Ukraina kiireloomulisi likviidsusvajadusi.

Trudeau ütles ka, et 73 miljonit Kanada dollarit humanitaarabiks, mille Kanada lubas aprillis, on nüüd eraldatud Ukraina ja naaberriikide kriisi lahendamiseks.

*

Austraalia kaalub oma saatkonna taasavamist Kiievis, ütles peaminister Anthony Albanese.

„Soovime olla kohal, et aidata,“ ütles Albanese enne NATO tippkohtumist Madridis ajakirjanikele.

Albanese mõistis hukka ka Venemaa rünnaku Kremenchuki kaubanduskeskusele, öeldes, et see oli „tsiviilsihtmärk“ ja kinnitab Venemaa selles ebaseaduslikus agressioonisõjas toime pandud julmusi.

*

Venemaa kaevandusettevõte Trust Arktikugol ei tohi enam vedada kaupa läbi Norra oma Teravmägede kaevanduslinna Barentsburgi. Ettevõtte teatel võib see viia humanitaarkriisini.

Kaevandusfirma Trust Arktikugol ja Venemaa saatkond on saatnud Norra välisministeeriumile juhtumi kohta kirja. Kirjas paluvad nad Norral teha Venemaa-vastastes sanktsioonides erandi.

Barentsburgi liikuvad kaubad jõuavad esmalt Murmanskist Tromsøsse veoautoga, edasi viib ettevõte Bring laev M/S Nordbjørn kauba Barentsburgi. Bringil on ainuke kaubalaev, mis teeb regulaarreise Teravmägedele iga kümne päeva tagant.

Venelaste kirjas välisministeeriumile öeldakse, et kaup Storskogist liikuma ei pääse võib see kaasa tuua humanitaarkriisi. Poodides on vähem puu- ja juurvilju. Lisaks napib Vene jahu ja piimatooteid. Ka varuosi, meditsiini- ja tehnikaseadmeid veetakse läbi Tromsø.

Svalbardi kuberner Lars Fause ütles, et neil on tarnete osas regulaarsed kontaktid Trust Arktikugoliga.

Nagu iga kogukond seal, on nemadki mandrilt varustust saanud tavaliste transpordilaevadega, peame pidevat dialoogi Arctic Trustiga ja oleme pidevalt kursis sellega, kuidas nad sealset kogukonda varustavad, ütles Fause.

Tarneraskused puudutavad umbes 400 inimest.

*

Ukraina sõja ja karmistunud sanktsioonide tõttu ei ole Soome rehvitootja Nokian Tyres hinnangul enam võimalik Venemaal jätkusuutlikult tegutseda. Ettevõte teatas 28. juunil, et alustab ettevalmistusi Venemaal tegevuse lõpetamiseks, kuigi avalikkuses on seda juba mõnda aega soovitud.

2022. aasta teise kvartali aruandes näitas Nokia ligikaudu 300 miljoni euro ulatuses Venemaa varadega seotud allahindlusi. Ettevõtte osaluste koguväärtus Venemaal ja Valgevenes oli 2022. aasta mai lõpuks kahanenud ligikaudu 400 miljoni euroni.

Nokian Tyresi sõnul ei kuulu tänase seisuga Andrei Pantjuhhov enam ettevõtte juhtkonda. Pantjuhhov vastutas Nokia Venemaa ja Aasia ärivaldkonna eest.

Nokian Tyresit on tugevalt kritiseeritud selle eest, et see jätkas pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse tegevust. Nüüd mõistab ettevõtte tegevjuht sõja hukka.

„Viimastel kuudel oleme olnud tunnistajaks šokeerivatele sündmustele Ukrainas. Oleme olukorda raske südamega jälginud ja mõistame koos kogu rahvusvahelise üldsusega ühemõtteliselt hukka nii paljudele mõõtmatuid kannatusi põhjustanud sõja,“ ütleb Nokia tegevjuht Jukka Moisio pressiteate vahendusel.

Nokian Tyres on jätkanud tootmisvõimsuse suurendamist oma Soomes ja Ameerika Ühendriikides asuvates tehastes ning on otsustanud investeerida uutesse tootmisvõimsustesse Euroopas.

Nokian Tyres on Venemaal tegutsenud alates 2005. aastast. 2021. aastal toodeti ligikaudu 80 protsenti sõiduautode rehvidest Venemaal.

 

*

Ajutistes majutuskohtades on Ukraina sõjapõgenike hulk võrreldes märtsiga vähenenud ligi poole võrra. Ukrainlased saavad pikemaajalise elamispinna otsimisel tuge üüritoetusest.

„See on olnud siis selline viimaste nädalate trend, et nädalas tuleb kuskil 800 inimest ja riigi lühiajalist majutust küsivad nendest alla 300 inimese,“ ütles ERR-ile sotsiaalkindlustusameti kriisijuht Kert Valdaru.

Märtsikuus oli sõjapõgenike majutamiseks umbes 90 lühiajalist majutuskohta üle Eesti. Tänaseks on ajutisi majutuskohti alles jäänud 33.

Kui kauaks majutuskohad avatuks jäävad, on keeruline öelda.

„Meil on kehtivad lepingud jätkuvalt ligi 90 hotelliga. Kui seal hotellis vabu kohti on, siis saame sinna jätkuvalt ka tulevikus majutada. Täna enamus põhja regioonis inimesi on majutatud Tallinki laeva Isabelle. Seal on neil võimalik praeguse lepingu kohaselt olla kuni 7. detsembrini,“ selgitas Valdaru.

Eesti Pagulasabi juhatuse liikme ja tugiteenuste juhi Anu Viltropi sõnul on näha, et suurem kriis on möödas ja olukord stabiilsem. Endiselt on ukrainlastel raskusi pikaajaliste elamispindade leidmisega. Eesti Pagulasabini jõuavad keerulised üksikjuhtumid, kus ei soovita sõjapõgenikku üüriliseks võtta.

51 kohalikus omavalitsuses ukrainlastel võimalik taotleda ühekordset üüritoetust. Toetus ulatub 1200 euroni. Tallinna linn hakkas üüritoetuse taotlusi vastu võtma 10. juunil. Tallinna sotsiaal– ja terviseameti juhataja Raimo Saadi sõnul on siiani esitatud üle 200 taotluse. Keskmiselt küsitakse 800 kuni 1000 eurot.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here