Vaktsineeritus ei pruugi kunagi jõuda 70 protsendini. Koolides läheb taas testimiseks. Terviseamet avaldab nakatunute vaktsineeritust kord nädalas

0
99

Reovee koroonaviirusesisaldus on veidi suurenenud. Reoveeuuringu tulemused ajavahemikul 27.–31. detsember. FOTO: Tartu Ülikool

 

Praeguse esimeste koroonavaktsiini dooside tegemise tempo jätkumisel selle aastaga vaktsiinidega hõlmatus 70 protsendini elanikkonnast ei küüni. Kui ka tõhustusdoosid jäävad osal vaktsineeritutest tegemata, võib efektiivne vaktsiinidega hõlmatus lausa langeda, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Aasta viimasel nädalal sai oma esimese süsti vaid 3077 inimest, eelviimasel nädalal veelgi vähem ehk 2584 inimest. Käitumisteadlane Andero Uusberg selgitas, et tempot pärssis pühadeaeg ja sügisese nakatumislaine vaibumine.

„Esimeste dooside dünaamika, kui vaadata eelmist aastat, on üsna kenasti käinud käsikäes viiruslainetega. Loomulikult oli kõige suurem tõus, kui avanes võimalus vaktsineerida enamikul elanikkonnast – mais, juunis. Siis tegelikult hakkas langus ja langus peatus juuli lõpus, augustis, kui sai selgeks, et delta tüve põhine laine jõuab Eestisse,“ selgitas Uusberg.

„Täpselt sarnast dünaamikat nägime oktoobri teisest nädalast alates, kui sai selgeks, et kolmas laine tuleb. Ka see vaktsineerimise tõus rauges enamvähem käsikäes sellega, kui kolmanda laine hari sai murtud.“

Ehk nüüd, kui omikroni tüve tulekuga on nakatumine taas tõusuteel, võib oodata, et rohkem kõhklejaid otsustab vaktsiini kasuks. Sügise parim esimeste dooside saak oli oktoobri viimasel nädalal, kui tehti üle 14 000 süsti. See arv ei pruugi enam korduda.

Ka matemaatik Krista Fischer tõi välja, et esimeste dooside tegemise tempo on olnud augustist saati aeglane. Lootus 70 protsenti elanikkonnast vaktsineerida võib jääda üldse saavutamata.

„Ma ei välista seda võimalust. Paraku võib nii olla. Omikroni tüvi võib nende inimeste seast päris paljud kätte saada, kes ei ole üldse vaktsiini kaitset saanud. Tuleb loota, et raskeid juhte tekib võimalikult vähe. Paraku on meil 20 protsenti eakatest veel vaktsineerimata, seega väga optimistlik olla ei saa,“ rääkis Ficher.

Fischeri sõnul on tõhustusdooside tegemise tempo praegu hea. Uusberg nentis, et see ei pruugi nii jääda.

„Kui räägime kitsalt vaktsiiniga hõlmatusest ja defineerime seda kui kellel on käes viimane soovitatud süst. Tänaseks on soovitus enamikele inimestele, kellel on vähemalt kolm kuud möödunud esimesest kuurist, tõhustusdoos teha. Kui räägime hõlmatusest nii, siis näeme, et osakaal hakkab langema.“

Uusberg lisas, et immuunsete osakaal siiski kasvab, kuna arvesse peab võtma ka neid, kes viiruse läbi põevad.

 

Koolides läheb taas testimiseks

Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Mario Kadastik rääkis Rahvusringhäälingule (ERR), et pärast koolivaheaega tuleb Eesti koolides taas kõiki lapsi, ka vaktsineerituid testida. Omikroni tüve tõttu võib tulla ette rohkem distantsõpet.

„Esimesed kaks nädalat, mil lapsed kooli tulevad, peab kindlasti testima kõiki lapsi kaks korda nädalas, sõltumata vaktsineerituse tasemest,“ selgitas Kadastik.

Kadastik rääkis, et just omikroni tüve puhul on näha, et nakatuvad ka vaktsineeritud inimesed ning seetõttu on mõistlik vähemalt algul testida igaks juhuks kõiki õpilasi.

„Nendes koolides, kus anti testid koju kaasa enne koolivaheaega, oleks väga hea, kui need testid tehakse enne esimest koolipäeva juba kodus hommikul ära, et võimalikult vara asümptomaatilisi lapsi tuvastada,“ ütles Kadastik.

Ta selgitas, et omikroni tüve puhul on sümptomid võrreldes varasemaga pealtnäha tühisemad: kriipiv kurk, väike nohu või mõnel juhul seedehäired.

Lapsi soovitab haridusministeerium testida juba kodus, kuid lõpliku otsuse, kuidas testimist läbi viia, langetab iga kool ise.

„Koolis testimisel on see eelis, et teame kindlasti, et lapsi testitakse, aga selle miinuseks on, et siis ta on kooli juba kohale tulnud,“ rääkis Kadastik. „Kui ta on positiivne, siis on suurem oht, et ta on jõudnud ka kedagi nakatada.“

Kadastik kinnitas, et tema teadmise kohaselt on kõik koolid saanud vajaliku hulga teste kõigi õpilaste testimise läbiviimiseks. „Mõned koolid on ise teinud teste liiga palju, nende jaoks tuleb tarne jaanuaris uuesti,“ täpsustas ta.

Kadastik lisas, et kui nakatunuid on klassis rohkem, tuleks klass saata distantsõppele, kuid vältida tuleks kogu kooli sulgemist.

„Kui on ikkagi näha, et toimub levimine, ehk on juba mitu nakatunut klassis, siis tuleks see klass või vanuserühm saata distantsile,“ ütles ta, „omikroni puhul võib see osutuda isegi rohkem vajalikuks, sest ta levib nii massiivselt.“

 

Terviseamet avaldab nakatunute vaktsineeritust kord nädalas

Alates jaanuarist avaldab Eesti terviseamet infot nakatunute vaktsineerimise staatuse kohta kord nädalas, kolmapäevases epiidülevaates.

Terviseamet teatas, et kuivõrd nende peamine eesmärk on säilitada pandeemia tingimustes tervishoiusüsteemi toimepidevus, siis on nende jaoks eelkõige oluline jälgida raske haigestumise ja haiglaravi näitajate trende. Seetõttu ei kuva nad edaspidi igapäevastes teadetes enam infot nakatunute vaktsineerimise staatuse kohta. Põhjalikum ülevaade nakatumiste kohta ilmub nüüdsest kord nädalas ameti kolmapäevases epiidülevaates, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Amet selgitas, et vaktsineerimise algusest on möödas üle aasta, mistõttu on selle aja jooksul lisandunud mitmeid lisafaktoreid, mida immuniseerimise tõhususe juures arvesse võtta.

Paljude nakatunute puhul on vaktsineerimisest möödunud üle poole aasta, mis toob kaasa vaktsiini efektiivsuse languse. Koroonaviiruse omikroni variandil on läbimurde tõenäosus mõnevõrra suurem ning nakatuda võivad vaktsineeritud inimesed.

Ameti teatel on nakatumiste juures oluline mõista vaktsineeritud ja vaktsineerimata ühiskonnagrupi erisusi – tegemist ei ole võrdsete gruppidega, et neid saaks lisaselgitusi andmata võrrelda.

„Niisiis tuleks vaktsiini efektiivsuse hindamisel eelkõige arvesse võtta nakatumiste osakaalu vastavas grupis, mitte kõikide nakatumiste kohta. Selle osakaalu lisame lähipäevil oma pressiteatesse,“ teatas amet pressiteate vahendusel.

Raskeloomulise koroonaga haiglasolijatest on 80,9 protsenti vaktsineerimata.

„See on kõige olulisem näitaja! Terviseamet ja teadusnõukoda on seda rõhutanud algusest peale, et vaktsiin ei kaitse sajaprotsendiliselt nakatumise eest, vaid vähendab haiguse raskeloomulise kulgemise tõenäosust kordades. Vaktsiin on praegu saadaolevast parim kaitse koroonaviiruse vastu,“ rõhutas amet oma teates.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here