Valgevene rahvasaatkond asub Stockholmi Eesti Majas

0
174

FOTO: Facebook

 

Paljudele üllatuseks asub Stockholmi Eesti Majas Valgevene rahvasaatkond. Millega on tegemist? Küsimustele vastab rahvasaatkonna esindaja Inga-Lina Lindqvist.

Valgevenel on juba Rootsis oma riiklik saatkond. Miks oli vaja luua Valgevene rahvasaatkond Rootsi?

  • Rahvasaatkond moodustati Valgevene maailmakongressi eestvõtmisel oktoobris 2020. Sel ajal kogunes Valgevene diasporaa üle kogu maailma esimest korda. Paljud rääkisid sellest, kuidas Valgevene saatkonnad, kus meie, valgevenelased, valiksime presidendivalimistel, saboteerisid hääletuse ja võltsisid selle lõpuks.
  • Stockholmis olid hääletada soovijad sunnitud mitu tundi kuumuses seisma ja ootama, oli ilmne, et saatkond üritas hääletamist edasi lükata, et inimesed väsiksid ja läheksid koju. Oli ilmne, et saatkond osales Lukašenko valimisvõltsimises. Usaldus oli ammendatud.

Te ei tunnista valimistulemusi, mis toimusid 9. augustil 2020 ja kus Aleksander Lukašenko tunnistati presidendiks. Miks?

  • Meie veendumus põhineb rahvusvaheliste valimisjaoskondade aruannetel, siseriiklike sõltumatutel vaatlustel ja andmete analüüsil (platvorm Golos, mis kogus vabatahtlikult fotosid hääletamissedelitest) ja OSCE aruandel valimiste ajal toimunud ulatuslikest eeskirjade eiramistest.
  • Kõik EL-i riigid, Ameerika Ühendriigid, Kanada ja teised on valimistulemused ametlikult tagasi lükanud.

Samuti olete öelnud, et valgevenelaste konsultatsiooninõukogu välismaal (ingl.k. Consulting Council of Belarusians Abroad), välisministeeriumil ja Valgevene vabariigi suursaatkonnal puudub demokraatlik legitiimsus. Miks just nendel asutustel?

  • Kuna valimistulemused on lükatud mõjuvatel põhjustel tagasi, ei pea me Lukašenko administratsiooni mingil kujul legitiimseks. Põhiseaduse kohaselt põhineb kogu Valgevene võim rahval, kuid Lukašenko režiim rajab oma võimu sõjalisele jõule ilma rahva toetuseta.

Kuna Valgevene inimesed ei tule enam tänavatele isehakanud presidendi vastu meelt avaldama, siis kas rahumeelsete tsiviilisikute vastu suunatud repressioonid on samuti lõppenud?

  • Protestid ega repressioonid pole lõppenud. Protestid on muutunud, kuna ei soovita praegu tänavale tulles ohustada inimeste tervist ja elu.
  • Protest on rahumeelne ja aktiivselt vägivallatu. Kuna režiim kasutab surmavat jõudu, tuleb leida muud viisid kui vägivaldne vastasseis. Sel põhjusel algatasid Svjatlana Tichanovskaja ja koordineerimisnõukogu Golos platvormil hääletuse, et luua alus läbirääkimistele, mis toimuvad eeldatavasti näiteks OSCE ja teiste rahvusvaheliste osalejate toel. Hääletus oli avatud ainult Valgevenes elavatele kodanikele.
  • Selliste läbirääkimiste pidamiseks on hääletanud üle 770 000 valgevenelase. See on uskumatu arv, arvestades režiimi ulatuslikku kampaaniat hääletuse vastu.
  • Ka kättemaks on suurenenud. Ainuüksi ajavahemikul märts-aprill 2021 on vangistatud üle 1000 inimese ning poliitvangide arv on nüüd 369 ja see kasvab iga päevaga. Vangistus 6 aastaks on muutunud normiks. Teatud päevadel kuulutatakse välja kuni 14 uut kohtuotsust nagu konveieril. Uusi vahistamisi tehakse iga päev. Hiljuti kõige tähelepanuväärsemate seas oli prokuröri sõnul 20 saunatanud mehe ja naise vahistamine, kellele määrati valge-punakas-valge riigilipu kandmise eest rahatrahv ja vangistus.
  • Ametiühingutega tegelevaid inimesi röövitakse tsiviilriietes inimeste poolt ja viiakse ära. Viimati toimus taoline röövimine eelmisel nädalal ettevõttes Naftan, mis on USA uues sanktsioonide nimekirjas.

Rahvasaatkondade peamine eesmärk on kaitsta Valgevene kodanike õigusi ja huve välismaal ning esindada demokraatliku Valgevene huve. Kuidas jõuate välismaal elavate valgevenelasteni ja kui palju nad tahavad aktiivselt poliitikas osaleda?

  • Meil on abi vajavate valgevenelaste jaoks enam kui 450 osalejaga Facebooki lehekülg, Twitter, veebilehekülg (www.sweden.belarusabroad.org) ja spetsiaalne e-post dapamoha_se@BelarsusAbroad.org. Samuti avaldame teavet erinevates Facebooki gruppides, nii et Rootsis elavad valgevenelased on meie olemasolust väga teadlikud.
  • Pärast 9. augustil 2020 toimunud valimisi, pettusi ja sellele järgnenud julma vägivalda valgevenelaste vastu muutus diasporaa väga politiseerituks ja väga aktiivseks. Me üritame nende tegevust suunata millegi tõhusa ja produktiivse poole. Kuid mitte kõik ei taha tegeleda poliitikaga, mõned on rohkem huvitatud kultuurist, teised vajavad lihtsalt uues riigis abi. Aitame kõiki, hoolimata poliitilistest vaadetest või kuuluvusest.

Milliseid reaktsioone olete saanud, kui te siin Rootsis proovite inimesi Valgevene olukorrast teavitada?

  • Oleme saanud väga positiivset vastukaja. Rahvasaatkonnal on olnud kohtumisi mitme parlamendi erakonnaga ja veelgi rohkem kohtumisi on kavandamisjärgus.
  • Oleme korraldanud Rootsi ja Valgevene vahelise kultuurivahetuse veebiseminari ja Valgevene Astravetsi tuumajaama veebiseminari. Teeme koostööd Olof Palme keskusega, SILC, Östgruppen, Rootsi PEN ja paljude paljude teistega. Rootslased, kellega kohtume, tahavad Valgevene kohta rohkem teada saada, soovivad teada, et mida nad saaksid teha riigis demokraatliku arengu edendamiseks.

Millist abi vajavad Rootsi valgevenelased?

  • Küsimus, mida me kõige sagedamini saame, on see, mida me saame siin Valgevene vabastamiseks teha – seega püüame valgevenelaste entusiasmi millegi tõhusa tegemiseks ning nende oskustele ja huvidele vastavalt suunata. Samuti vajavad mõned inimesed abi selliste praktiliste probleemide lahendamisel nagu rändereeglid, õigusabi jms.

Millist abi Valgevene valgevenelased vajavad?

  • Kõige tähtsam on näidata üles solidaarsust. Valgevene inimesed peavad tundma, et neid ei unustata, et elu Valgevenes loeb, et rahvusvaheline üldsus on nende poolel.
  • Üks Valgevene grupp, kes vajab kohest abi, on poliitvangid, nende perekonnad ning režiimi vägivalla ja vastumeetmete all kannatajad. See puudutab meditsiinilist, psühholoogilist ja mõnikord ka rahalist abi.

Kas on lootust, et Aleksander Lukašenko annab presidendivõimu rahulikult üle Svetlana Tichanovskajale? Mida on vaja selle eesmärgi saavutamiseks?

  • Lukašenkal puudub loomulik väljapääs, mis raskendab võimalike läbirääkimiste protsessi. Arusaadavatel põhjustel kardab ta oma turvalisuse pärast ja tal pole võimuvahetuse plaani.
  • Tichanovskaja ja koordineerimisnõukogu teevad suurt tööd, taotledes ELi ja USA valitsuste, rahvusvaheliste organite nagu ÜRO ja OSCE tuge. Oleks olnud palju lihtsam, kui Venemaa oleks läbirääkimiste alustamiseks andnud otsese või kaudse toetuse, kuid seda pole kuigi reaalne oodata. Seni on kõige tõhusamad rahalised sanktsioonid. Mida rohkem ja põhjalikumad, seda kiiremini jõutakse läbirääkimiste laua äärde.

Miks rajasite rahvasaatkonna just Wallingatanil asuvasse Stockholmi Eesti Majja?

  • Suhteliselt väikese vabatahtlike rühmana, kellel puudus rahastamine, lõime kõigepealt digitaalse organisatsiooni, millel puudub füüsiline asukoht. Kuid mõnikord vajame oma ürituste jaoks ruumi ja Eesti Maja ning Rootsis elavad eestlased on pakkunud oma abi, mis on väga hinnatud solidaarsuse väljendus.
  • Balti riikide inimesed, kes olid aastaid totalitaarse režiimi poolt okupeeritud, mõistavad solidaarsuse tähtsust väga hästi.

Kuidas rahvasaatkonnale Eesti Majas meeldib?

  • Kodune tunne on. Kahe sama piirkonna ja sarnaste ajalooliste probleemidega riigina mõistame üksteist väga hästi.
  • Samuti on hämmastav, millise suurepärase infrastruktuuri Rootsis elavad eestlased on oma kodanikuühiskonnale ehitanud. See on meile eeskujuks tulevikus.

Kohtusite just hiljuti Eesti valitsuse väliskomisjoni juhi Marko Mihkelsoniga. Mida te arutasite?

  • Marko Mihkelson on Valgevene poliitilise olukorraga väga hästi kursis ja ta esitas praeguse olukorra kohta palju põhjalikke küsimusi. Võiksime rääkida jätkuvalt kõrgest poliitilisest kättemaksust ja režiimi vägivallast nii arvuliselt kui ka üksikute näidetena.
  • Eriti toodi välja noorte ja üliõpilaste olukord. Laste ja noorte elu on vanemate kaotuse tõttu rikutud, neid ähvardab lastekodudesse paigutamine, õppetöö peatamine ja vangistamine. Me rõhutasime sanktsioonide jätkamise tähtsust ja avaldasime muret, et EL lükkas neljanda sanktsioonipaketi kohta otsuse tegemise kuupäeva edasi. Meid teavitati Valgevene Punase Risti osalemisest valimispettustes ja riigitelevisiooni osalemisest piinamises.
  • Suur osa vestlusest puudutas rahvuslikku enesehinnangut ja keeleküsimust, mis on Valgevenes muidugi aktuaalne pärast aastakümneid kestnud “sovetiseerimist”. Valgevenes on praegu käimas radikaalne sündimise ja rahvana kasvamise protsess. Eesti ajalugu ja vabanemine, riigi iseseisvumise tee – sellel on Valgevenega palju kokkupuutepunkte.

Kui keegi sooviks aidata valgevenelasi, siis kuidas seda teha saaks?

  • Kõige tähtsam on hoida Valgevene-teemaline vestlus elus. Rahvasaatkonnal on Facebookis ja Twitteris aktiivne leht, mida saate jälgida. Soovitame kõigil jagada teavet oma ühingutes, huviorganisatsioonides, maakondades, spordimeeskondades või kooliklassides Valgevene olukorra kohta.
  • Rahvasaatkonna kaudu saate hakata poliitvangidele sponsoriks ja loodame, et sellega liitub veel rühmi ja organisatsioone. Korjandusi saab korraldada olemasolevate solidaarsusfondide kaudu, mille kohta saab teavet meie ja Valgevene valgevenelaste assotsiatsiooni kaudu.
  • Võite hakata ühingu tugiliikmeks. Samuti on oluline, et me kõik esitaksime erinevate riikide valitud esindajatele jätkuvalt nõudmisi, et nad suurendaksid režiimile avaldatavat survet ja edendaksid Valgevenes demokraatiat.

TIINA PINTSAAR

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here