Valitsus jõudis energiameetmetes kokkuleppele. Narva koalitsiooni püsimisel on suur roll lisatasudel. Kaja Kallas tahab julgeolekuolukorra tõttu Riigikogu vanematekogu kohtumisi. Siim Kallas Riigikokku enam ei kandideeri

0
247

Kaja Kallas ja Jüri Ratas. Foto: Martin Ahven, Robin Roots

 

Reformierakond ja Keskerakond jõudsid 20. jaanuaril kokkuleppele kõrgete energiahindade leevendamise meetmetes. Valitsus plaanib kompenseerida elektri hinna, mis ületab 0,12 eurot kilovatt-tunnist, samuti seatakse lagi gaasihinnale, edastas Rahvusringhääling (ERR).

„Kokku lepiti selles, et meil on tulnud täiendav meede eraisikutele. Kompenseerime elektriarve, kus kui hind ületab 0,12 eurot kilovatt-tunni kohta, kuni 650 kilovatt-tunnise tarbimise mahuni, 100 protsenti,“ sõnas Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev.

„Sinna alla läheb ca 80 protsenti peredest, kes tarbivad vähem kui 650 kilovatt-tundi, aga see meede aitab kõiki, kuni 650-ni kehtib see kõigi jaoks,“ lisas Võrklaev.

See tähendab, et kui elektri hind kas börsil või fikseeritud hinnaga paketis ületab 12 senti kW/h, maksab selle osa elektriarvest kinni riik. Tarbijale edastab elektrimüüja arve, kus hinnalage ületav osa on juba maha arvestatud.

Sarnane lagi on gaasi hinnale, mis on kodutarbijatele 65 eurot megavatt-tunni kohta, seda ületava osa kompenseerib riik 100 prosenti kuni tarbimiseni 2,75 megavatt-tundi.

Valitsus jõudis kokkuleppele ka elektri võrgutasu langetamises ettevõtetele. „Kui see täna on kõigile 50 protsenti, siis ettevõtete osas viime selle nulli. Mille osas meil veel arutelu jätkub, on kuidas teha gaasiga meedet ettevõtetele,“ sõnas Võrklaev.

„Selle maht on tänasel päeval ligikaudu 90 miljonit eurot,“ sõnas Keskerakonna esimees Jüri Ratas. Sellest 45 miljonit eurot läheb juriidiliste isikute võrgutasu nulli viimiseks.

Kust vajalik raha leitakse, Ratas ei täpsustanud. „Pingutame selle nimel, et ei peaks tegema lisaeelarvet, see oleks parem valik,“ lisas ta.

Paralleelselt jääb toimima ka suunatud meede, millega on võimalik taotleda kompensatsiooni septembrist märtsini.

„Alates jaanuarist rakendub täiendav meede, mis kajastub automaatselt arvel. Need pered, kes läheks sihitud toetuse alla, aga kellel võib olla oluliselt suurem tarbimine kui 650 kilovatt-tundi, võib tekkida ka võimalus või vajadus toetust saada sihitud meetmest, aga eks selle kohta tekivad samamoodi kalkulaatorid, kust saab ülevaadet. Ilmselt paljudel pole enam mõistlik jaanuarist sealt raha taotleda, kuna see tuleb automaatselt arvele, aga paljudele võib see osutuda vajalikuks ja saab sealt abi,“ rääkis Võrklaev.

Ratase sõnul oli vaja lahenduste leidmiseks teha kompromisse ja käiku läinud meede polnud Keskerakonna jaoks ideaalne. „Ma arvan, et see meede on igal juhul parem, ta on nullbürokraatiaga meede,“ ütles ta.

Gaasi puhul on endiselt õhus küsimus, kuidas läheneda juriidilistele isikutele. „Koalitsioonil on poliitiline soov see lahendus leida, ma loodan, et see lähipäevil leitakse,“ ütles Ratas.

Kaugkütte hinda võiks Võrklaeva sõnul mõjutada ettevõtjatele suunatud gaasimeede, milles veel kokkulepet pole. Seni saab ka kaugkütte kompensatsiooni taotleda sihitud meetmest.

„Kui leida gaasi osas ka kompensatsioon juriidilistele isikutele, siis loomulikult see peab hõlmama ka korteriühistuid,“ sõnas Ratas.

 

 

Narva koalitsiooni püsimisel on suur roll lisatasudel

Narvas on kümmekond linnale kuuluvat äriühingut ja sihtasutust, mille nõukogudes istuvad võimukoalitsiooni saadikud. Saadikute lisatasud on Narva poliitilise kultuuri pikaajaline osa ning kui uutmoodi poliitikat võimule pürgijad ka ei lubaks, taandub lõpuks ikka kõik nõukogude kohtade jagamisele, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Rahakamad ettevõtted, nagu Narva Vesi või Narva haigla, maksavad nõukogu liikmetele 500-700 eurot kuus, nii et üks tubli võimukoalitsiooni liige, kes lisaks saadikutööle veel volikogu komisjoni juhib ja linnale kuuluva äriühingu nõukogus tegutseb, võib oma kuupalgale julgelt üle 1000 euro lisa teenida.

Linnavolinik Jana Kondrašova rääkis ERR-ile, et kõige pikem koosolek toimus, kui koalitsioon jagas nõukogudes kohti. „Ühelt poolt proovisime vaielda, et igas nõukogus kindlasti peavad olema vähemalt need inimesed, kes saavad aru, et mis üldse selles valdkonnas toimub, aga teiselt poolt vaidlesime Katri [Raigiga] ka selle vastu, et üks inimene ei saa võtta enda peale mitut kohta erinevates nõukogudes,“ selgitas Kondrašova.

Kondrašova pääses volikokku Katri Raigi nimekirjas ja lahkus fraktsioonist Narva Tulevik pärast seda, kui nõukogu liikmete kohti hakati jagama fraktsiooni üle jooksnud keskerakondlastele.

„Mul on väga raske töötada inimestega, kelle poliitika enne valimisi oli üsna teine. Väga raske on ette kujutada, kuidas meie programmi saab ellu viia,“ ütles Kondrašova ERR-ile.

Narva linnapea Katri Raik, kes varem välistas valimisjärgse koostöö Keskerakonnaga, tunnistas, et olukord on segane ja sisulised muutused Narva linnajuhtimises võiksid teoks saada alles nelja-viie aasta pärast, praegu aga peab arvestama volikokku pääsenud inimeste soovidega.

„Narva elu ei ole väga roosiline, kui keskmine palk on 1000 euro ringis, ja ütleme ausalt, et lisaks tööle ja ajakulule, mida need nõukogud ja komisjonid endaga kaasa toovad, on siis ka märkimisväärne raha, mis rahvasaadiku taskusse jõuab,“ ütles Raik ERR-ile. „See on alati Narvas niimoodi olnud, ma olen ise seda väga tugevasti kritiseerinud, aga tõsi ta on, et iga koalitsioonisaadik pidi saama endale nõukogu koha. Kiired muudatused, kahjuks, maailmas tihti ei ole võimalikud.“

Raigi sõnul on munitsipaalettevõtete nõukogude liikmete tasusid siiski ühtlustatud ja suuremaid neist kolmandiku võrra kärbitud, kuid päris ilma nendeta Narvat juhtida ei saa.

„Kui võtta ära tasud või neid tasusid vähendada näiteks kõiki 100 eurole, ma arvan, et see linnapea, kes selle liigutuse teeb, võib ühtlasi valmis kirjutada ka lahkumisavalduse,“ märkis Raik.

Raigi valimisliit tegi kohalikel valimistel Narvas tugeva tulemuse, tõrjudes võimult senise keskerakondliku seltskonna.

 

 

Kaja Kallas tahab julgeolekuolukorra tõttu Riigikogu vanematekogu kohtumisi

Peaminister Kaja Kallas tegi 21. jaanuaril Riigikogu esimehele Jüri Ratasele ettepaneku hakata julgeolukorra ülevaadeteks regulaarselt kokku kutsuma Riigikogu vanematekogu, teatas Rahvusringhääling (ERR).

Kallase sõnul on julgeolekuolukord praegu erakordselt pingeline, kuna Venemaa eesmärk on taastada poliitiline ja sõjaline mõjuvõim oma naabrite üle.

„Praegu on eriliselt oluline, et meil oleks julgeolekupoliitikas üksmeel. Selleks on vajalik, et kõik Riigikogu erakonnad oleksid samas infoväljas,“ selgitas Kallas oma ettepanekut.

Riigikogu vanematekogu ühendab fraktsioonide esimehi ja Riigikogu juhatuse liikmeid. Peaministri ettepanekul hakkaks vanematekogule regulaarseid julgeolekuülevaateid korraldama riigikantselei, kes juhib riigi julgeolekuolukorra analüüsimist ja hindamist.

 

 

Siim Kallas Riigikokku enam ei kandideeri

20. jaanuari Postimees vahendas Rahvusringhäälingu (ERR) uudist, et Reformierakonna auesimees Siim Kallas ei kandideeri enam 2023. aasta märtsivalimistel.

„Ma olen valimiste ajaks juba 74-aastane. Mõeldes, et siis veel neli aastat, siis olen juba 78. Ka praegu on mul olnud tervisehädasid. Praegu olen küll seisukohal, et enam ei kandideeri,“ ütles Riigikogu liige Kallas.

2002. aastal valiti ta „XX sajandi saja Eesti suurkuju“ hulka, 2015. aastal tunnustati Aasta Eurooplase ja Aasta Liberaali tiitliga.

 

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here