Valitsuskriis: Sotsiaaldemokraadid võtavad perehüvitiste eelnõult allkirjad tagasi. Reformierakond hakkas peretoetuste eelnõu takistama. EKRE volikogu avaldus: Eesti päästaks kuristikust vaid valitsus EKRE-ga

0
96
Koalitsioonilepingu allkirjastamine 25.01.2021. FOTO: Kiur Kaasik

Sotsiaaldemokraadid võtavad perehüvitiste eelnõult allkirjad tagasi

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon otsustas 1. juunil, et võtavad tagasi oma allkirjad palju poleemikat tekitanud perehüvitiste eelnõule, edastas Rahvusringhääling (ERR).

„Oleme saanud viimastel päevadel kinnitust, et lastetoetuste eelnõu kattevarjus plaanib Keskerakond koos Isamaa ja EKRE-ga kukutada tänase valitsuse. Praeguses julgeolekuolukorras valitsuse lõhkumise ja uue loomisega me kaasa ei lähe. Me ei toeta seda ja võtame eelnõult allkirjad tagasi,“ ütles SDE juht Lauri Läänemets ERR-ile.

Läänemets lisas, et see ei tähenda, et sotsiaaldemokraadid lastetoetuste tõstmise ettepanekutest taganeksid. Ta ütles, et SDE-l on kaks eelnõu Riigikogu menetluses. „Aga me ei toeta uue valitsuse loomist sellisel kujul.“

Läänemets märkis, et neli parlamendiparteid istusid viimasel nädalal pidevalt koos ja sotsiaaldemokraadid tegid eelnõusse omalt poolt muudatusettepanekuid, nagu näiteks üksikvanema toetuse tõstmine, kuid paraku andis laua taga tooni ükskõikne suhtumine nii eelnõusse kui ka sotside parandusettepanekutesse. See jättis sotsidele tunde, et küsimus pole lastetoetustes, vaid uue valitsuse tegemises. Sotsidel aga sinna asja poleks.

„Kui meile pannakse ette, et toetage nüüd sellise valitsuse moodustamist, kuhu kuuluvad ministrid, kes on varasemalt teinud Eestit kahjustavaid avaldusi meie NATO liitlaste suhtes, siis miks me ei peaks nägema selles probleemi. Maine maineks, aga peame oma põhimõtete eest seisma,“ ütles Läänemets.

 

Jaanus Karilaid: sotsid on tegemas Reformierakonnaga koalitsiooni

Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Janus Karilaid teatas sotside otsusest teada saades, et sotsid jätsid kasutamata võimaluse päriselt midagi ära teha ning et selle taga võib olla soov teha Reformierakonnaga koalitsioon.

„Sotsiaaldemokraatide tegelik pale avaldus taaskord. Suur entusiasm toetada perehüvitiste eelnõu on asendunud lihtlabase ja isiklikust kasust lähtuva poliitkombinatoorikaga. Reformierakonna survel paindusid sotsid sedavõrd, et kaks päeva pärast Riigikogus toimunud poolthääletust otsustati loobuda oma panusest lastetoetusi tõstvale ja perede heaolu suurendavale eelnõule,“ teatas Karilaid.

Küsimusele, kas Reformierakond ja SDE võiksid teha vähemusvalitsuse (kokku 44 häält), vastas sotside juht Lauri Läänemets, et sellist ettepanekut tehtud pole. „Iga koalitsiooni tegemine eeldab ettepanekut, siis tahet ja lõpuks ka kokkulepet.“

Enne fraktsiooni koosolekut ERR-iga vestelnud SDE saadikute sõnul pole neil midagi põhimõtteliselt peretoetuste tõstmise vastu, kuid probleemina tõid nad välja, et kui praegune Reformierakonna ja Keskerakonna võimuliit laguneb, võib see sillutada taas tee võimule EKRE-le, mis on SDE üks peamisi ideoloogilisi vastandeid.

Samas on SDE fraktsioonis neid, kes on selgelt perehüvitiste tõstmise poolt ja leiavad, et kui sotsid oma toetuse tagasi võtaks, oleksid nad järgmiste valimisteni väga kergesti rünnatavad. Nad lisavad ka, et isegi kui sotsid lähevad oma 10 häälega Reformierakonnale (34 kohta) toeks, ei piisa sellest.

Kell 11 kogunes Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon arutama, kas võtta oma allkirjad tagasi eelnõult või mitte. ERR kirjutas hommikul, et määravaks võib saada see, kumma leeri kasuks otsustab erakonna esimees Lauri Läänemets.

Sotsiaaldemokraatide toetusele valitsusliitu kõigutavale perehüvitiste eelnõule on viimasel ajal kriitikat teinud mitmed ühiskonnategelased (Tarmo Jüristo, Rein Raud jt), tuues oma peamiseks argumendiks, et valitsusliidu lagunemine sillutab tee võimule taas EKRE-le.

Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamisele kirjutasid alla suurem osa SDE saadikutest. Kui esmaspäeval tegi Reformierakonna fraktsioon ettepaneku perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, olid neli SDE saadikut tagasilükkamise vastu (Jaak Juske, Kalvi Kõva, Helmen Kütt ja Heljo Pikhof), kuid hääletamata jätsid samuti neli saadikut, teiste hulgas erakonna esimees Lauri Läänemets, peasekretär Eduard Odinets, Ivari Padar ja Riina Sikkut. Indrek Saar puudus hääletuselt.

Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on riigikogus üheksa kohta, lisaks saavad nad arvestada fraktsiooni mittekuuluva Raimond Kaljulaiu toetusega. Reformierakonnal on parlamendis 34 kohta ehk kahepeale on neil 44 häält.

 

 

 

Reformierakond hakkas peretoetuste eelnõu takistama

Reformierakond üritab esmalt veenda koalitsioonipartner Keskerakonda peretoetuste eelnõule pidurit tõmbama, kui aga see ei õnnestu, lähevad käiku parlamendi arsenali karmimad relvad, nagu näiteks obstruktsioon. Keskerakond plaanib endiselt eelnõu enne jaanipäeva seadusena vastu võtta, edastas Rahvusringhääling (ERR).

30. mail oli võimuliidus tüli põhjustanud peretoetuste eelnõu esimene lugemine.

Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles, et eelnõu takistamiseks ei ole välistatud, et Reformierakonna saadikud kasutavad obstruktsiooni. Tegemist oleks olukorraga, kus üks valitsuskoalitsiooni erakond kasutab venitamistaktikat oma koalitsioonipartneri eelnõu takistamiseks.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev ütles ERR-ile, et Reformierakond ootab, et Keskerakond võtaks eelnõu tagasi või jätaks nii-öelda sahtlisse, et sama või uut eelnõu sügisel põhjalikumalt edasi arutada.

„Eeskätt loodame ikkagi sellele, et Keskerakond koalitsioonipartnerina koos opositsiooniga selle eelnõuga edasi ei lähe. See ei ole normaalse koalitsiooni toimimise loogika ja nad mõistavad, et seda arutelu peame sügisel,“ rääkis Võrklaev.

Kui aga Keskerakond esimese lugemisega siiski edasi läheb, on Reformierakonnal võimalik Riigikogus algatada eelnõu tagasilükkamise hääletus ning kui see läbi ei lähe, siis ei ole välistatud obstruktsioon. Eelnõu teisel lugemisel saab teha ka hääletuse eelnõu katkestamise kohta.

„Oleme praegu seda meelt, et vaatame seda, kuidas reageerime, esimese lugemise käigus,“ ütles Võrklaev.

„Oleme veendunud, et see arutelu peaks toimuma eelarve käigus. Antud juhul ei ole tegemist tegelikult peretoetuste aruteluga. Siin taga on selgelt poliittehnoloogilised põhjused,“ lausus ta.

Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg eelnõule kukub 1. juunil ning päev hiljem peab sotsiaalkomisjon otsustama teise ja kolmanda lugemise aja. Sotsiaalkomisjoni edasise käitumise otsustab ka see, kui palju muudatusettepanekuid Reformierakond eelnõule esitab.

ERR-ile teadaolevalt arutatakse kahe variandi vahel – kas teine lugemine 7. juunil ja kolmas 9. juunil või teine lugemine 9. juunil ja kolmas 15. juunil.

 

 

Karilaid Reformierakonnale: soovime koos edasi minna, ärge jääge maha

Keskfraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles ERR-ile, et eelnõuga viivitamine ei oleks mõistlik, sest peretoetuste tõusuga seotud IT-rakendused vajavad täiendusi ning aega.
„See halvendaks meie poliitilise mõtte rakendamist. Seega ei usu, et Reformierakond hakkab takistama lastetoetuste väljamaksmist. Jätkuvalt kutsun ka neid eelnõuga liituma, seda enam, et oleme asunud eelnõu veel paremaks tegema,“ lausus Karilaid.

Küsimusele, kas valitsus võib Keskerakonna tegutsemise tõttu kukkuda, vastas ta, et sellest on rääkinud vaid Reformierakond.

„Keskerakonnale on üldse kummaline, et lastetoetuste ja perede toetamise kontekstis räägitakse peaministri tagasiastumisest. Enne jaanipäeva soovime eelnõu vastu võtta. Aga kumb on tähtsam, kas perede toetamine või kellelegi näilise mugavustsooni hoidmine? Loomulikult esimene,“ rääkis Karilaid.

ERR küsis Karilaiult, kas mitte Keskerakond ei lähe võimupartnerist selle eelnõuga mööda, pannes koalitsiooni töövõime kahtluse alla. „Ei lähe mööda, soovime minna koos. Ärgu jäägu maha,“ vastas Karilaid. „Oleme korduvalt öelnud partnerile, et Eesti inimeste ja perede toimetutulek on meie erakonnale väga oluline. Miks seda ei kuuldud varem, see küsimus ongi meid toonud tänase lahenduse juurde,“ lisas ta.

 

 

Ott Lumi: see nädal otsustab koalitsiooni tuleviku

Politoloog Ott Lumi ütles ERR-ile, et see nädal on valitsuse püsimise seisukohast otsustav. „Vormiliselt ta ei pruugi veel laiali minna, aga arvan, et koalitsioonipartnerite vahelised pinged, samuti näiteks Keskerakonna-sisesed pinged on juba liiga pikalt kestnud. Ilmselt ei ole võimalik enam välja kannatada,“ kommenteeris Lumi.

Keskerakonna puhul viitas Lumi pingetele Riigikogu ja valitsuse delegatsioonide vahel. „Kui Reformierakond on tihti öelnud, et nendel on viimane piir käes, siis arvan, et seekord nad ei kavatse enam kannatada, kuna nende positsioon on lähenevate valimiste mõttes suhteliselt kindel. Mis puudutab Keskerakonda, siis ilmselt on erakonna esimees suhteliselt keerulises olukorras. Erakond on võtnud väga jäiku positsioone. Ma ei näe, et Keskerakonnal oleks väga taganemisruumi,“ lausus Lumi.

Lumi ütles, et kui Reformierakond otsustab hakata kasutama obstruktsiooni, on valitsuskoalitsioon sisuliselt läbi.

Võimalust, et valitsuskoalitsioon otsustab üha ägenevat omavahelist vastandumist lihtsalt ignoreerida ja koalitsioonina edasi minna, Lumi ei näe. „Ma arvan, et Reformierakond ei ole motiveeritud niimoodi käituma ja pingelõdvendust sealtpoolt ei tule,“ ütles Lumi. „See pilt valitsuses on suhteliselt pilvine,“ märkis Lumi.

Opositsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et Reformierakonna plaan hakata peretoetuste eelnõud takistama obstruktsiooniga näitab, et valitsus on sisuliselt lõpetanud tegevuse. EKRE fraktsiooni aseesimees Rene Kokk aga on üllatunud kuidas Reformierakond peretoetuste tõstmise vastu võitleb.

„Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus on de facto lõpetanud tegevuse ning mõlemal erakonna juhil võiks olla julgust seda tunnistada,“ ütles Läänemets ERR-ile.

„Ükskõik, mis saab lastetoetuste eelnõust, ei ole see valitsus enam võimeline Eestit läbi juhtima sügisel saabuvatest rasketest aegadest. Tegutsemisvõimetu koalitsioon on sama suur julgeolekuoht kui EKRE valitsuses oma liitlassuhteid rikkuvate avaldustega,“ lausus ta.

Reformierakonna võimalik obstruktsioon teise valitsuserakonna – Keskerakonna – tegevuse vastu oleks Läänemetsa sõnul ennekuulmatu. „See oleks parlamentaarses loogikas järjekordne kinnitus, et sisuliselt koalitsiooni enam pole. Samas on see väga ohtlik, sest Reformierakond kaugeneks sellega Isamaast, kellele lastetoetuste tõstmine on eluliselt tähtis,“ sõnas Läänemets.

„Samas sunniks peaministripartei ise öid ja päevi ühiselt koos töötama Isamaad, Keskerakonda ja EKRE-t, kelle koalitsiooni nad peaksid hoopis ära hoidma,“ ütles Läänemets.

EKRE riigikogu fraktsiooni aseesimees Rene Kokk kirjutas sotsiaalmeedias, et teda paneb imestama see, kuidas Reformierakond peretoetuste eelnõu vastu võitleb.

„Peaminister ähvardab lausa tagasi astuda kui eelnõu peaks riigikogus vastu võetama ja siunab valitsuspartnerit „olge siis mehed ja tehke mulle umbusaldus“. Nüüd on lauale toodud obstruktsiooniga ähvardamine,“ kommenteeris Kokk.

„Ilmselt mäletame kõik hästi lisaeelarve menetlemisega seonduvalt seda, kuidas opositsioonist lihtsalt üle sõideti, andes komisjonis ettepanekute menetlemiseks aega vaid sekundeid, valitsusliikmed ei soovinud lisaeelarvele tehtud muudatusettepanekuid sisuliselt menetleda ning sidusid eelnõu vastuvõtmise valitsuse usaldushääletusega,“ lisas ta.

„Siit nüüd sõbralik soovitus, siduge peretoetuste eelnõu vastuvõtmine riigikogus valitsuse usaldushääletusega. Loodan, et oluline osa opositsioonist tuleb Keskerakonnale appi ja hääletab umbusaldamise poolt. Mina tulen omalt poolt kindlasti appi ja toetan umbusaldust ning soovin kindlasti meie peredele vajaliku peretoetuste eelnõu edasist menetlemist ja vastuvõtmist. Lastega pered vajavad riigipoolset lisatuge,“ märkis Kokk.

Peretoetuste eelnõud ei saa aga valitsuse usaldushääletusega siduda, sest selle on esitanud Riigikogu liikmed. Usaldusääletusega sidumiseks peaks eelnõu esitama aga valitsus.

 

 

 

EKRE volikogu avaldus: Eesti päästaks kuristikust vaid valitsus EKRE-ga

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond leidis oma volikogus vastu võetud avalduses, et Eestis on vaja kiiremas korras langetada makse ning suurendada laste- ja peretoetusi. Erakond kutsub Keskerakonda praegust valitsust lõpetama ja moodustama valitsus EKRE-ga, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

„Meie ja suur osa Eesti inimestest ei ole nõus leppima sellega, et valitsus keerab raskel ajal rahvale selja. Meetmed hinnatõusu pidurdamiseks ja Eesti majanduse turgutamiseks on olemas. Tuleb alandada tarbimismakse – toidu- ja kütuseaktsiise ning käibemaksu,“ seisis avalduses.

Samuti soovib EKRE peatada Eesti osaluse süsiniku kvoodikaubanduses ning kehtestada Eleringi müüdavale elektrile piirhind.

„Eesti vajab valitsust, mis tahab ja suudab langetada otsuseid, mis päästavad meid praeguselt kuristiku poole viivalt kursilt. Niisugust valitsust on võimalik moodustada ainult koos Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga. Ühtlasi kutsume Keskerakonda üles lahkuma koalitsioonist, mis viib ellu kodumaist ettevõtlust ja keskklassi hävitavat poliitikat. Eesti väärib valitsust, mis hoolib oma rahvast,“ seisis volikogu avalduses.

EKRE esimees Martin Helme ütles ERR-ile, et maksulangetused läheksid maksma 250-300 miljonit eurot ja raha tuleks käibemaksu ülelaekumisest. EKRE volikogu valis esimeheks tagasi Evelin Poolametsa.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here