Vandaalid rüüstasid pronkssõdurit. Eesti Politsei keelab kaheks nädalaks vaenuliku sümboolikaga avalikud koosolekud. Helme: Eesti on ammu ületanud Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmise võimekuse. Läti loobub järgmisel aastal Venemaa gaasist. Vene gaasi võiks kaugküttes asendada kodumaise põlevkiviõliga. USA julgeolekueksperdid: Balti riikide kaitsestrateegiat tuleb muuta. Ukraina katoliku kirik Eestis peab päevas mitu teenistust

0
242

Pronkssõdur pärast vandalismi. FOTO: Priit Mürk/ERR

 

 

Vandaalid rüüstasid pronkssõdurit

Läinud nädalal kahjustasid vandaalid Tallinnas Kaitseväe kalmistul asuvat pronkssõduri monumenti. Politsei alustas juhtunu kohta kriminaalmenetlust, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

„Politsei sai teate, et pronkssõduri rinnas olevat ordenit on kahjustatud. Praeguseks oleme kaamerasalvestuste abil tuvastanud, et vandaalitsemine toimus 12. aprilli hilisõhtul,“ ütles ERR-ile Põhja prefektuuri operatiivjuht Indrek Aru.

Aru lisas, et hetkel käivad sündmuskohal menetlustoimingud võimalike asitõendite kogumiseks ning politsei pingutab „igakülgselt“ selle nimel, et tuvastada teo toimepanija ning võtta ta vastutusele.

„Meelsuse avaldamiseks on olemas mitmeid legaalseid ja tsiviliseeritud võimalusi, kuid mälestusmärgi kallal vandaalitsemine ei ole kindlasti selleks sobiv viis. Praegusel juhul on mälestusmärgi kallal vandaalitsedes toime pandud kuritegu,“ sõnas Aru.

Juhtunu kohta on alustatud kriminaalmenetlus paragrahvi alusel, mis käsitleb surnu mälestuse teotamist.

 

 

 

Politsei keelab kaheks nädalaks vaenuliku sümboolikaga avalikud koosolekud

Seoses võimalike kogunemistega aprillirahutuste aastapäeval ja 9. mail keelab politsei 26. aprillist kuni 10. maini avalikud koosolekud, mis võivad õhutada vaenu ja kus kasutatakse agressori sümboolikat. Sõjas langenute mälestamine ei ole politsei teatel keelatud, kuid seda ei tohi kasutada vägivalla ja vaenu õhutamiseks, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Politsei selgitas, et keelab 9. mai tähistamisega seotud avalikud koosolekud ja seal sõjasümboolika kasutamise, et vältida provokatsioone. Keelatud on näiteks Nõukogude Liidu ja Vene Föderatsiooni lipud, Georgi lindid ja vormirõivad.

Esialgu kehtib keeld Harjumaal ja Ida-Virumaal ning vajadusel laiendab politsei keeldu üle Eesti.

Politseiameti peadirektor Elmar Vaher ütles, et Teises maailmasõjas hukkunute mälestamine peab tänavu 9. mail ja edaspidi olema erinev sellest, mida on Eestis nähtud eelnevatel aastatel.

„Eesti riik on suhtunud 9. mai üritustesse siiani tolerantselt, kuid Venemaa praegune tegevus Ukrainas välistab Eestis avalikud koosolekud, millega avaldatakse toetust agressorriigile ja kus eksponeeritakse sõjasümboolikat. Politsei on sel päeval väljas suurendatud jõududega, laseme sümbolid eemaldada, reageerime rikkumisele ning vajadusel peame kinni rikkujad, kes õhutavad vaenu või käituvad ohtlikult,“ ütles Vaher.

Keeld kehtib 10. maini, kuid vajadusel seda pikendatakse, sest vaenuliku sümboolika eksponeerimine ei ole Eesti avalikus ruumis aktsepteeritav ka muul ajal, märkis politseiamet.

„Politsei pöörab tähelepanu sellise sümboolika kasutamisele. Seni registreeritud juhtumite pinnalt saame öelda, et neid kasutatakse provotseerimise eesmärgil. Praegu politseinikud vestlevad inimesega, kes sümbolit kannab ja paluvad selle eemaldada, kuid 9. mai lähenedes oleme valmis vaenuliku sümboolika kasutamisel resoluutsemalt reageerima ning alustame selle osas ka menetluse,“ ütles Vaher.

Politsei rõhutas, et langenute mälestamine ei ole Eestis keelatud ja ka 9. mail võib hukkunuid mälestada kalmistul lille ja küünla asetamisega.

Varasematel aastatel on tuhanded inimesed 9. mail Tallinnas kogunenud kaitseväe kalmistule, kus 2007. aastast asub pronkssõdurina tuntud monument Teises maailmasõjas võidelnud nõukogude sõduritele. Paljud on sinna tulnud ka rongkäigus, kandes nõukogude armee ja Venemaa sümboolikaga lippe, rõivaid ja muud sellist.

 

 

 

Helme: Eesti on ammu ületanud Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmise võimekuse

Eesti peab jätkama Ukraina toetamist sõjas Venemaa vastu nii kõikvõimalikku abi saates kui ka poliitilist toetust pakkudes, kuid Ukraina sõjapõgenikke ei peaks Eestisse rohkem lubama, sest neid on siin juba praegu rohkem, kui me tegelikult suudame vastu võtta, ütles saates „Uudis+“ EKRE esimees Martin Helme.

„Eesti on väga palju teinud. /…/ Me olime esimene riik, kes neile relvi saatis. Oleme saatnud meditsiinilist abi, humanitaarabi raha, seisnud nende eest rahvusvahelisel areenil, teinud Riigikogus mitu toetusavaldust,“ märkis Helme.

Tema sõnul ei tohiks Eesti aga vastu võtta rohkem sõjapõgenikke, sest see tähendaks üle võimete elamist. „Ammuilma on ületatud võimekuse piir neid aidata. /…/ Me ei saa endale võtta sellist kohustust, need summad, mis on lisaeelarves, on ju tohutud,“ ütles Helme.

Helme sõnul on mõistlik Ukrainasse saadetava abiga aidata sisepõgenikke ning mitte lasta enam üle piiri sõjapõgeniku staatust taotlevaid ukrainlasi. „Neile, kes juba Eestis on, kuid ei leia siit tööd ega majutust, peaks jagama brošüüre, kus selgitatakse, et Eestist saab minna ka näiteks Rootsi või Saksamaale,“ ütles Helme.

Läbi Venemaa Narva piiripunkti saabuvaid Ukraina sõjapõgenikke ei tohiks samuti Eestisse lubada, leidis EKRE esimees. „Me räägime, et aitame ukrainlasi. Poliitiliselt ebakorrektne tõde on see, et suur osa neist pole ukrainlased, vaid venelased. Kuidas on välja kukkunud nii, et ukrainlaste aitamise käigus impordime kümneid tuhandeid Putini-meelseid venelasi? Sellega ei saa nõus olla. /…/ Kas Venemaal käib sõda? Venemaa on turvaline riik täna. Venemaal ei käi sõda. Miks nad peavad Venemaalt lahkuma täna?“ rääkis Helme.

 

Lääs pumpab endiselt miljardeid eurosid Venemaale

Ukrainale peab abi andmist jätkama ja eelkõige vajavad ukrainlased relvaabi, kuid samamoodi peavad lääneriigid selgeks tegema, et igasugune Venemaa vallutustegevus jääb muu maailma poolt tunnustamata, ütles Helme.

„Tegelikult lääs saab selgelt kommunikeerida, et ükskõik mis tükke Venemaa (Ukrainas) vallutab, seda ei tunnustata ehk ükskõik, mis Venemaa sõjas saavutab, pole see diplomaatiliselt või rahvusvahelise õiguse mõistes aktsepteeritav ülejäänud maailma poolt,“ lausus ta.

Helme sõnul peab Euroopa end nii kiiresti kui võimalik lahutama Venemaa energiakandjatest, mis ei saa majanduslikult ja poliitiliselt olema kerge, kuid mis on paratamatu.

Helme märkis, et praegune enesega rahulolu Euroopa Liidus on arusaamatu, sest eelkõige Vene energia suurtarbijad Saksamaaga eesotsas saadavad Venemaale endiselt miljardeid eurosid.

„Peasüüdlane on olnud oma energiapoliitikaga Saksamaa. Teine ambivalentne riik, kes on üritanud Venemaaga kokku mängida, on Prantsusmaa. Samamoodi on mul tõsine etteheide Itaalia suunas,“ lausus ta.

Helme hinnangul on seni ainus embargo, mis Venemaad ka tõsiselt mõjutanud on, Vene keskpanga varade külmutamine.

“See oli asi, mis venelastele päriselt haiget tegi. Kõik muud sanktsioonid, alates Eurovisiooni ärakeelamisest ja superjahtide äravõtmisest on ka sümboolse tähendusega, aga ei tee Venemaale haiget. Mis teeks haiget, on energiakandjate embargo. Aga ma ei näe, et suured Euroopa riigid siin midagi otsustavat teeks,” ütles Helme.

 

 

 

Läti loobub järgmisel aastal Venemaa gaasist

Läti majandusminister Janis Vitenbergs ütles 19. aprillil, et valitsus leppis kokku Venemaa maagaasi kasutamise lõpetamises alates 1. jaanuarist 2023. aastal.

Vitenbergsi sõnul on tegemist ajaloolise otsusega, mis tugevdab Läti energiajulgeolekut. Seadusemuudatused, mis näevad ette loobuda Venemaa maagaasist, esitatakse parlamendile, vahendas Eesti Rahvusringhääling (ERR).

„Läti esimene samm Vene gaasist loobumisel on Soome ja Eestiga kokku leppida, et Lätil on võimalik Paldiski terminalist saada lisagaasi, kuni Läti rajab oma gaasiterminali,“ ütles Vitenbergs.

Läti valitsus otsustas hiljuti luua Incukalnsi gaasihoidlasse kahe teravatt-tunni suuruse veeldatud maagaasi (LNG) reservi, vahendas LSM.

 

 

 

VKG: Vene gaasi võiks kaugküttes asendada kodumaise põlevkiviõliga

Eesti võiks kaugküttes Vene gaasi asendada kodumaise kõrgema kütteväärtuse ja madalama hinnaga põlevkiviõliga, pakkus Viru Keemia Grupi (VKG) tehnikadirektor Meelis Eldermann.

Eestis tarbitakse umbes viis teravatt-tundi maagaasi aastas, millest 70 protsenti kulub soojuse tootmiseks, edastas Rahvusringhääling (ERR).

VKG tehnikadirektori Meelis Eldermanni hinnangul võiks seda kogust oluliselt vähendada, kui gaasi asemel kütmiseks põlevkiviõli kasutada. Vene gaas on muutunud väga kalliks nii hinna poolest kui ka poliitiliselt ja LNG-terminal ei pruugi uueks küttehooajaks valmis saada.

„Risk on päris suur. Kui loobuda Vene gaasist ja asendust ei ole, siis võib tekkida päris keeruline olukord sügis-talvel ja selles mõttes on meil Eestis ju kindlus olemas, meil on olemas oma põlevkiviõli tootmine, mis on nii julgeoleku kui ka energiajulgeoleku garandiks,“ ütles Eldermann.

Eldermanni sõnul on põlevkiviõli gaasist kõrgema kütteväärtusega ja odavam ning katlamajade ümberseadistamine suurt vaeva ei nõua.

„See on tehniliselt lihtne. Põletid tuleks asendada, paigaldada mahuti ja torustik koos pumbaga ja olekski kõik. Minu arvamus on, et seda tuleks teha juba täna,“ sõnas Eldermann.

Eesti Rohelise Liikumise keskkonnaekspert Johanna Kuld aga väidab, et põlevkiviõliga võiks kütta vaid hädavajadusel. „Kindlasti on väga ajutise lahendusena põlevkiviõli mõeldav, et ei jääks kodud kütteta, aga kui see eeldab suuri taristuinvesteeringuid, siis see ei pruugi olla kõige mõistlikum valik. See on siiski fossiilkütus ja me peaksime seda kasutama nii lühiajaliselt kui võimalik ja kasutama seda aega pika perspektiiviga lahenduste arendamiseks,“ kommenteeris Kuld.

LNG-terminali puudumise võiks Kulla sõnul lühiajaliselt katta Läti gaasiga.

„Lätis on maagaasihoidla, kust me oleme varustatud. Nii et lühiajaliselt nendes katlamajades, kus tõesti ongi ainult gaasiga köetav, meil on väga suure tõenäosusega võimalik seda järgmisel talvel ka gaasiga kütta. Pikas perspektiivis kaugküttes on võimalik liikuda taastuvenergial põhinevate lahenduste poole,“ sõnas Kuld.

VKG andmeil toodetakse Eestis põlevkiviõli üle miljoni tonni aastas, millest vaid 15 protsenti leiab rakendust siseturul.

 

 

 

USA julgeolekueksperdid: Balti riikide kaitsestrateegiat tuleb muuta

Balti riikide kaitsestrateegiat tuleb muuta ning NATO peab olema valmis nende täiemõõduliseks kaitseks ka siis, kui Venemaa sissetung tundub ebatõenäoline, ütlesid USA ja Leedu julgeolekueksperdid Leedu rahvusringhäälingule LRT, mida vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Ekspertide sõnul on Balti riikide kaitses nõrgim koht endiselt Suwalki koridor. Sellega seotud ohud on praeguseks isegi suurenenud, sest Venemaa ei hoia oma vägesid enam ainult Kaliningradi oblastis, vaid ka Valgevenes.

Leedu sõjanduseksperdi Darius Antanaitise sõnul on Suwalki koridori sulgemine endiselt väga lihtne, kui aga kitsas „pudelikael“ Valgevene ja Venemaa Kaliningradi oblasti vahel kinni pannakse, ei ole NATO-l enam võimalik Balti riikidesse maismaad pidi vägesid juurde tuua. Antanaitise sõnul on Suwalki koridor problemaatiline isegi siis, kui vaenuväed seda ei hõiva, sest sõja korral täitub koridor tõenäoliselt põgenikega, kes NATO vägede liikumist oluliselt segavad.

USA Sõjalise Strateegia Uuringute Instituudi professori John R. Deni sõnul peab NATO Balti riikide kaitseks rohkem pingutama, eriti arvestades, et Venemaa on Valgevene sisuliselt annekteerinud ning plaanib seal, Poola-Leedu piiri vahetus läheduses, hoida suuri ründejõude.

Deni sõnul peab NATO muutma ka heidutusstrateegiat Balti riikides. Eksperdi sõnul pole muutunud oludes heidutusjõude vaja mitte ainult selleks, et Venemaa Balti riikide ründamisest hoiduks, vaid ka selleks, et okupatsioonivägedele siiski esimene hoop anda, juhul kui need kõigest hoolimata ründama peaks.

Nii Leedu kui ka USA kaitseekspertide sõnul on Vene-Ukraina sõda andnud NATO-le ka mitmeid positiivseid sõnumeid, näiteks on nüüd teada, et Vene armeel puudub moodne tehnika.

Leedu kaitseministri Arvydas Anušauskase sõnul ei saa Suwalki koridori tähtsust üle hinnata. „Kui me vaatame Euroopa kaarti, siis on kõik kolm Balti riiki tervikuna seal üks paras koridor,“ leiab Anušauskas.

 

 

 

Ukraina katoliku kirik Eestis peab päevas mitu teenistust

Ukraina katoliku kirikus Eestis käib praegu nii palju rahvast, et päevas tuleb pidada mitu teenistust, sest inimesed ei mahu kirikusaali. Suurem osa kirikulistest on sõjapõgenikud, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Tallinnas Laboratooriumi tänaval asub Eesti ainus Ukraina katoliku kirik ning Kolmekäelise Jumalaema koguduse preester on isa Roman, kes on sündinud ja kasvanud Ukrainas. Siinset kogudust saadeti ta teenima kolm aastat tagasi.

Kirikus käib palju rahvast, ütles isa Roman. Sinna tullakse, et palvetada ning vestelda vaimulikuga, Muresid on inimestel palju. „Kirik tegeleb praegu aktiivselt ka siia saabunute abistamisega. Meil on mitmed sotsiaalsed projektid, nagu pühapäevakool. Töötame ka täiskasvanutega,“ lausus isa Roman.

Kõige rohkem räägitakse oma läbielamistest ja hirmust, ütles isa Roman. „Sageli meenutavad nad ka selliseid aegu Ukrainas, mis olid rõõmsad. Enamus neist, kes siia on saabunud, otsivad võimalusi tagasipöördumiseks. See tähendab, et kui saabub rahu, siis suurem osa pöördub kohe Ukrainasse,“ lausus ta.

Isa Roman ütles, et väga raske on praegu isegi umbkaudu öelda, kui paljud Eestisse jõudnud sõjapõgenikest on Ukraina katoliku kirikus käinud, sest see arv on väga suur. Sinna ei tule ainult kristlased.

Ukrainas on valdavaks õigeusk. Seal tegutseb kaks õigeusu kirikut, millest üks on seotud Moskva patriarhaadiga ning teine, Ukraina õigeusu kirik, Konstantinoopoli ehk oikumeenilise patriarhaadiga. Ukraina katoliku kirik tegutses nõukogude ajal põranda all ning sai vabalt tegusema hakata pärast Ukraina iseseisvumist. Tegu on katoliku kirikuga, kus praktiseeritakse ida riitust ja tunnistatakse Rooma paavsti.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here