Vene riigiduuma võib tühistada Leedu iseseisvuse tunnustamise. ERR avas venekeelse teadusportaali. Läti lõpetas kõigi Venemaa telekanalite edastamise. Zelenskõi: Severodonetskis otsustakse Donbassi saatus

0
114

Venekeelse teadusportaal Наука. FOTO: https://nauka.err.ee/

 

 

Vene riigiduuma võib tühistada Leedu iseseisvuse tunnustamise

Venemaa võimuerakonda Ühtne Venemaa esindav riigiduuma liige Jevgeni Fjodorov esitas seaduseelnõu Nõukogude Liidu riiginõukogu otsuse tühistamiseks, millega tunnustati Leedu iseseisvust, vahendas RIA Novosti uudist uudisteportaal Delfi.

Eelnõus öeldakse, et otsus oli ebaseaduslik. Dokument ilmus riigiduuma andmebaasi, märkis RIA Novosti.

Eelnõu saatekirjas öeldakse, et Nõukogude Liidu riiginõukogu otsus on ebaseaduslik, sest on vastu võetud mittekonstitutsioonilise organi poolt, rikkudes Nõukogude Liidu konstitutsiooni rea paragrahvide nõudeid.

Fjodorovi arvates rikuti Nõukogude Liidu liiduvabariikide Nõukogude Liidust väljaastumisega seotud küsimuste lahendamise korra seadust, sest Leedu ei viinud läbi referendumit Nõukogude Liidust lahkumise kohta ega määratud üleminekuperioodi kõigi vaidlusküsimuste ülevaatamiseks.

Seaduseelnõu autor tuletab lisaks meelde, et Venemaa konstitutsiooni täiendati paragrahviga 67.1, milles öeldakse, et „Vene Föderatsioon on Nõukogude Liidu õigusjärglane oma territooriumil“.

„1991. aasta märtsis viidi riigis vastavalt Nõukogude Liidu ülemnõukogu otsusele 1991. aasta 16. jaanuarist nr 1910-1 „Organiseerimisest ja meetmetest Nõukogude Liidu referendumi läbiviimise võimaldamiseks Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu säilimise küsimuses“ läbi referendum, kus võeti vastu otsus säilitada Nõukogude Liit ühtse riigina,“ lisatakse kaaskirjas.

 

 

 

ERR avas venekeelse teadusportaali

Eesti Rahvusringhääling avas sellest nädalast venekeelse teadusportaali Наука, et parandada teadusuudiste ja teaduspõhise informatsiooni kättesaadavust vene keeles.

Venekeelne teadusportaal Наука (e.k Teadus) vahendab Eesti teadusmaastikul toimuvat ja rahvusvahelisi teadusuuringuid ning -uudiseid alates 6. juunist. Eesti meediaruumis täidab Наука tühimiku, sest eraldi teadusteemadele pühendatud venekeelset portaali seni Eestis ei ole tehtud.

„Viimased aastad on näidanud, et tõenduspõhist infot pole kunagi liiga palju ja tahame venekeelse teadusportaaliga suurendada teaduspõhise maailmapildi levikut. Ühtlasi soovime inspireerida vene keelt emakeelena kõnelevaid noori, et nad kaaluks rohkem teadlaskarjääri valikut. Eesti kaotab noori tublisid talente,“ märgib portaalide Novaator ja Наука vastutav toimetaja Jaan-Juhan Oidermaa.

Uus teaduskülg teeb tihedalt koostööd ERR-i eestikeelse teadusportaaliga Novaator, venekeelses teadusportaalis hakkavad ilmuma originaalartiklid ja tõlkelood peegeldusena Novaatorist.

Venekeelse teadusportaali Наука leiab aadressilt https://nauka.err.ee/.

 

 

 

Läti lõpetas kõigi Venemaa telekanalite edastamise

Läti katkestas alates 9. juunist kõigi 80 seni veel riigis lubatud Venemaa telekanali edastamise, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Läti riiklik elektroonilise meedia nõukogu (NEPLP) tegi sellekohase otsuse 6. juunil, tuginedes seimis vastu võetud seadusemuudatustele, mis andsid NEPLP õiguse piirata programmide edastamist riikidest, mis ohustavad teiste riikide suveräänsust, teatas Läti Rahvusringhääling.

Vene telekanalite edastamine Läti territooriumil on vastuolus Läti riiklike huvidega, ei vasta elektroonilise meedia seadusele ning kahjustab ka Läti inforuumi, öeldakse seaduseparandustes.

Vene telekanalite edastamist saab jätkata alles siis, kui Venemaa lõpetab sõja Ukrainas ning vabastab Krimmi, ütles NEPLP juht Ivars Abolinš.

Läti blokeeris kohe pärast Venemaa agressiooni algust Ukrainas kümmekond Vene ja Valgevene telekanalit ja veebisaiti.

Kuigi Lätis on venekeelse elanikkonna osa suuremgi kui Eestis, on lõunanaabrid olnud tunduvalt aktiivsemad ja akrmimad võitluses Vene propagandaga ja sulgedes Vene sõjapropagandat tegevaid meediakanaleid. Samuti on Lätil edumaa okupatsiooniaegsete mälestusmärkide kõrvaldamisel.

 

 

 

Zelenskõi: Severodonetskis otsustakse Donbassi saatus

Severodonetskis jätkuvad rasked lahingud, sest seal otsustatakse Donbassi saatus, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. Alljärgnev on kokkuvõte Rahvusringhäälingu (ERR), Teet Kalmuse ja Igor Taro sõjablogidest välja nopitust.

„Severodonetsk jääb Donbassi vastasseisu epitsentriks. Kaitseme oma positsioone ja tekitame vaenlasele tuntavaid kaotusi. See on väga raske lahing, väga raske. Tõenäoliselt üks selle sõja raskemaid. Hindan kõiki, kes seal Ukrainat kaitsevad. Seal otsustatakse praegu paljuski Donbassi saatus,“ rääkis Zelenskõi ööl vastu 9. juunit tehtud telepöördumises.

Luhanski oblasti kuberner Sergi Gaidai ütles 8. juunil, et Ukraina üksused taandusid Severodonetski äärelinna, kuid ta kinnitas, et nad jätkavad vastupanu. Gaidai sõnul on Severodonetski kesklinn Vene üksuste tules täielikult hävinud.

„Meie võitlejad on Severodonetski tööstuspiirkonnas. Aga lahingud käivad mitte ainult tööstustsoonis, aga ka linnas endas,“ rääkis Gaidai kolmapäeva õhtul Ukraina televisioonis.

Gaidai kinnitusel on Severodonetski sõsarlinn teisel pool Siverski Donetsi jõge, Lõssõtšansk on täielikult Ukraina vägede kontrolli all. Vene väed purustavad oma tulega selle elurajoone, rääkis kuberner.

Ukraina suursaadik ÜRO-s ütles 8. juunil, et Vene vägedel on Luhanski ja Donetski oblastis, mis koos moodustavad Donbassi regiooni, suur arvuline ülekaal. Aga nagu juba nägime Kiievi lahingus, siis võime midagi ajutiselt kaotada, aga saame selle tagasi. Muidugi püüame kaotusi minimeerida, sest teame, mis juhtub Venemaa okupeeritud aladel, ütles Oksana Markarova.

Gaidai sõnul on 98 protsenti Luhanski oblastist Vene vägede käes.

*

Ukraina avaldab järgmisel nädalal „Hukkajate raamatu“, milles antakse süsteemne ülevaade Vene võimude sooritatud sõjakuritegudest okupeeritud Ukraina aladel, ütles president Zelenskõi.

„Järgmisel nädalal avaldatakse eriväljaanne – „Hukkajate raamat“ – see sisaldab süsteemselt kogutud tõendeid ja andmeid sõjakuritegude kohta, Vene armee kurjategijate kohta,“ ütles Zelenskõi ööl vastu 8. juunit tehtud videopöördumises.

Ukraina võimude teatel on nad alates Venemaa agressiooni algusest 24. veebruaril registreerinud rohkem kui 12 000 sõjakuritegude episoodi, mis hõlmab rohkem kui 600 kahtlusalust.

Zelenskõi sõnul saab raamatust keskne element Ukraina püüdlustes tuua kohtu ette Vene sõjaväelased, kes on Ukrainas korda saatnud kuritegusid nagu tapmised, vägistamised ja röövimised.

*

Ukraina separatistliku Donetski rahvavabariigi kohus võib määrata surmanuhtluse kahele Briti ja ühele Maroko kodanikule, kes olevat väidetavalt võidelnud Ukraina vägede poolel ning Vene vägede kätte vangi langenud.

Vene riiklik uudisteagentuur RIA näitas oma videoülevaates briti alamaid Aiden Aslini ja Shaun Pinnerit ning marokolast Brahim Saadouni kohturuumi süüpingis. RIA teatel võib kõigile kolmele mehele süüks pandava eest määrata surmanuhtluse.

Briti välisministeerium ei ole veel vastanud Reutersi palvele toimuvat kommenteerida.

*

Poola president Andrzej Duda kritiseeris Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni telefonikõnesid Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

„Need kõnelused on olnud kasutud. Need legitimeerivad ainult kedagi, kes vastutab Vene armee kuritegude eest Ukrainas,“ ütles ta Bildile.

„Kas keegi rääkis Teise maailmasõja ajal Adolf Hitleriga nii? Kas keegi ütles, et Adolf Hitler peab suutma oma näo päästa?“ küsis Duda irooniliselt. „Kõik teadsid, et temast [Hitlerist] peab jagu saama.“

*

Vene presidendi iga-aastane telemaraton, mille käigus ta vastab otse-eetris venemaalaste küsimustele, lükkub edasi, teatas Kremli pressiesindaja.

Tegemist on esimese korraga alates 2004. aastast, kui iga aasta juunis toimuv otsesaade, milles venelased saavad presidendile oma muresid kurta ning see neile lahendusi lubada, ära jääb, edastas väljaanne The Moscow Times. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kinnitas siiski 8. juunil ajakirjanikele, et saade toimub millalgi hiljem.

Venemaa võimud olid eelmisel nädalal teatanud, et Putin peab telemaratoni 15.-18. juunini toimuva Peterburi rahvusvahelise majandusfoorumi ajal.

The Moscow Times lisas, et teine regulaarne sündmus, aprillis toimuma pidanud Putini pöördumine Venemaa parlamendi kahe koja ühisistungi, föderaalkogu, poole lükkus samuti edasi ning selle uut kuupäeva ei ole teatatud.

Eks need uudised lisavad hoogu spekulatsioonidele Putini tervise üle.

*

8. juunil täitus Venemaa-Ukraina sõja 105. päev. Esmaspäeval möödus 103 päeva. Kui see daatum oli veel kaugel tuletati meelde, et Soome kangelaslik vastupanu oluliselt ülekaalukamale agressorile Talvesõjas kestis 103 päeva. Nüüd seda seost meelde ei tuletatud, aga sarnasusi on palju.

Venemaa jätkab rünnakuid Severodonetskile kolmest suunast, kuid Ukraina väed peavad vastu, kirjutas Suurbritannia kaitseministeerium värskes luureülevaates. On vähetõenäoline, et viimase 24 tunni jooksul oleks kumbki pool märkimisväärset edu saavutanud.

„Samal ajal keskendub Venemaa pealetungile Donbassi keskosas ja jäänud äärealadel kaitsesse,“ seisis teates.

Briti luure andmetel on Ukraina vägedel olnud mõningane edu vasturünnakutes Hersoni oblasti edelaosas ning nad on taastanud positsioonid Inhuletsi jõe idakaldal.

„Kuna okupeeritud ala serv laiub rohkem kui 500 kilomeetril, on nii Venemaal kui ka Ukrainal sarnased väljakutsed kaitseliini säilitamisel,“ kirjutas kaitseministeerium. Samal ajal vabastavad mõlemad pooled lahinguüksusi, et need korraldaksid pealetungioperatsioone.

Brittide andmetel püüab Venemaa sunniviisiliselt viia Hersoni oblasti eluolu vastavusse Venemaa omaga. Seal on seadusliku maksevahendina kasutusele võetud Vene rubla ja palgatud vene õpetajad koolides vene õppekava ja keele tutvustamiseks.

*

Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul pommitavad Vene väed Ukraina positsioone idas asuvas Severodonetski linnas intensiivsete suurtükirünnakute, õhurünnakute ja katkematute tänavalahingutega. Pärast Ukraina vasturünnakut nädalavahetusel püüavad Vene väed initsiatiivi tagasi enda kätte saada. Nad üritasid edasi liikuda ja lõigata ukrainlased ära nende viimasest tugipunktist tööstuspiirkonnas. Linna on jäänud 10 000–11 000 tsiviilisikut.

Haidai ütles, et tänavalahingutes on edu kord ühel, kord teisel poolel. „Olukord muutub pidevalt, kuid ukrainlased tõrjuvad rünnakuid,“ märkis ta.

Kuberneri sõnul hävitatakse Severodonetskist lõunas asuv naaberlinn Lõssõtšansk täielikult. „Venemaa pommitamine on viimase 24 tunni jooksul oluliselt intensiivistunud. Nad kasutavad põletatud maa taktikat,“ rääkis Haidai.

*

Ühendkuningriigil on plaanis saata Ukrainasse pikamaa raketisüsteeme, ehkki Venemaa hoiatas, et kui lääneriigid selliseid süsteeme Ukrainasse saadavad, võtab Venemaa seal ette uued sihtmärgid.

Ühendkuningriigil on plaanis Ukrainale saata mitmikraketiheitjaid M270, mille lennukaugus lubab nendega purustada Venemaa suurtükiväe, mis parasjagu Ida-Ukraina sihtmärke pommitab.

Ühendkuningriigi kaitseministri Ben Wallace’i sõnul peab Ühendkuningriigi relvaabi Ukrainale muutuma, sest muutunud on Venemaa sõjataktika seal.

*

Hispaania on valmis tarnima Ukrainale õhutõrjerakette ja lahingutanke Leopard, mille käsitsemist õpetataks Ukraina sõjaväelastele Lätis, kirjutas Hispaania päevaleht El Pais.

Valitsusallikate sõnul on Hispaania valmis tegema kvalitatiivse hüppe oma sõjalises toetuses Ukrainale Venemaa sissetungi vastu: kui seni tarniti laskemoona, individuaalset kaitsevarustust ja kergrelvi (granaadiheitjaid ja kuulipildujaid C-90), siis nüüd valmistatakse ette raskerelvade, õhutõrjerakettide ja lahingutankide Leopard tarnimist ning hädavajalikku väljaõpet Ukraina sõjaväele.

Hispaania kaitseministeerium on juba lõpetamas madala taseme õhutõrjerakettide Shorad Aspide patarei tarnimist Kiievisse, mille Hispaania armee on asendanud teise arenenuma süsteemiga. See saadetis ootab läbirääkimiste lõpuleviimist Stuttgardis asuvas üksuses, mis vastutab Ukrainale antava sõjalise abi koordineerimise eest, et vältida varustuse puudust ja saadetiste dubleerimist, kirjutas El Pais.

Samuti on Hispaania valitsus valmis Ukrainale tarnima lahingutanke Leopard A4, mis on Hispaania armee Zaragozas asuvas logistikabaasis kümme aastat talveunes seisnud. Kuna need on ostetud 1990-ndatel Saksamaalt, peavad sakslased nende tarnimiseks ka loa andma.

Ukraina sõdurite väljaõpe toimuks allikate sõnul esialgu Lätis, kuhu Hispaania armee on NATO operatsiooni EFP (Enhanced Advanced Presence) raames paigutanud 500-liikmelise sõdurikontingendi kuue Leopard 2E tankiga, kirjutas El Pais.

*

Norra annetas Ukrainale 22 iseliikuvat haubitsat ning hulga varuosi, laskemoona ja muud varustust, teatas Norra kaitseministeerium.

Avalduses öeldakse, et julgeolekukaalutlustel ootas Noora valitsus avalduse tegemisega. „Tulevastest annetustest ei pruugita avalikkusele teada anda või neid kommenteerida,“ seisab teates.

Teet Kalmuse blogi järgi on Norra annetus juba osalenud kaks nädalat sõjategevuses.

*

Ukraina vajaks sellises mahus lend-lease`i nagu korraldasid lääneliitlased NSV Liidule Saksa-NSV Liidu sõja ajal, kus varustuskonvoid kulgesid pidevalt üle Põhja-Atlandi. Ajakirjanduses on vihjatud, et kui USA annab neli ja Ühendkuningriik kolm pikamaa raketiheitjat, siis on seda selgelt vähe.

Kunagise Ida-Saksamaa arsenalidest pärit raskerelvastuse andmisele teeb pidevalt takistusi Saksamaa. Äsja selgus, et juba ammu kuulutatud 5000 kiivrist koosnenud saadetis pole ikka veel Ukrainasse jõudnud.

Teet Kalmus kirjutas, et USA algatusel kogutakse Euroopast kokku liikursuurtükke M109. Belgia saadab Ukrainale 64 M109A4 ja Norra 20 M109 A3. Hispaania soovil saata Leopard tanke ei pruugi täituda, kui Saksamaa luba ei anna. Pealegi on 40 Leopardi konserveeritud ja nende lahingukorda seadmine võtab oma aja.

Severodonetskis löövad lahingut tšehhide mitmikraketiheitjad RM70 Vampire, mis on vene Gradi edasiarendus. Laskeseade on Tatra T813 „Kolos“ 8×8 veoautol ja kuna laadimine on automaatne, siis on järgmine raudadetäis valmis loetud minutitega, Gradi taas laskevalmis seadmine võtab tunni. Tšehhide veoautole saab paigutada 40 tagavararaketti.

Vene president Vladimir Putin väitis, et kogu lääne abi hävitatakse pidevalt ja sellest suurt midagi järele ei jää. Putin ähvardas käiku lasta oma superhüperülehelikiirusel lööke andva Wunderwaffe.

Kalmus kirjutas, et prantslased tegid telereportaaži nende annetatud liikursuurtükkidest Caesar, mis osalevad iga päev lahingutes.

Ukraina sõjaväelased on lõpetanud Saksa liikursuurtükkide Pz2000 väljaõppe teoreetilise osa ja asusid praktilise juurde. Millalgi juulis jõuab 12 sellist liikursuurtükki rindele.

*

5. juunil kinnitas Vene riigimeedia kindralmajor Roman Kutuzovi langemist Ida-Ukrainas. Kalmus märkis, et kindral leidis oma otsa Eestist pärit haubitsate FH70 tules. Venemaa on kinnitanud nelja kindrali hukkumist, Ukraina poole arvepidamine näitab 13.

*

USA on saatnud hoiatuse 14 Aafrika riigile, et lähiajal püüab Venemaa neile tõenäoliselt müüa Ukrainast varastatud vilja. Venemaa Musta mere sadamatest on väljunud mitu kaubalaeva, luureandmete kohaselt on nende pardal Ukrainast kokkuriisutud vili.

Hiljuti kohtus Venemaa režiimi juht Vladimir Putin Aafrika Liidu esimehe Macky Salliga. Kõne all oli Venemaa sõjast Ukrainas tingitud viljakriisi lahendamine.

Euroopa Ülemkogu president Charles Michel süüdistas ÜRO Julgeolekunõukogus Venemaad toiduainete kasutamises sõjarelvana. Ta pöördus 6. juunil julgeolekunõukogu istungil otse Vene esindaja Vassili Nebenzia poole ja teatas, et nägi mõne nädala eest Odessa sadamas miljoneid tonne teravilja ja nisu, mis ei pääse sealt välja Vene sõjalaevade tõttu Mustal merel.

Nebenzina jalutas istungitesaalist välja.

Postimees kirjutas viitega USA andmetele, et Venemaa on pihta pannud kuni 500 000 tonni Ukraina nisu väärtusega sada miljonit dollarit.

*

Moskva on valmis tagama Ukrainast väljuvatele laevadele ohutu läbipääsu Mustal merel, et vedada välja Ukraina sadamatesse seisma jäänud viljalaadungid, ütles 8. juunil Vene välisminister Sergei Lavrov. „Me oleme valmis tagama Ukraina sadamatest lahkuvate laevade ohutuse,“ ütles Lavrov pärast kohtumist Türgi välisministri Mevlüt Çavuşoğluga. „Oleme valmis tegema seda koostöös Türgi kolleegidega,“ lisas ta.

Ukraina on Türgi poole sõnul valmis oma veed miinidest puhastama või tagama laevade läbipääsu teravilja ekspordiks, lisas Venemaa välisminister.

„Kuni viimase ajani eitasid Ukraina ametivõimud, sealhulgas president Zelenskõi, avalikult oma valmisolekut puhastada oma territoriaalveed miinidest, et see protsess käivitada… Kui nad nüüd, nagu meie Türgi sõbrad meile räägivad, on valmis veed miinidest puhastama või võimaldama miiniväljade läbimist, siis loodame, et see mure laheneb,“ ütles Lavrov Ankaras pressikonverentsil. Tema sõnul suhtlevad Vene sõjaväelased Türgi kolleegidega, arutatakse teravilja ekspordi algatuste üksikasju. „Meie poolt ei ole selle mure lahendamisel kunagi takistusi olnud…, kui Kiievi võimud on küpseks saanud, teeme koostööd ainult hea meelega,“ ütles Lavrov.

Lavrov rõhutas, et sadamates seisva Ukraina teravilja osakaal on alla protsendi maailma nisu ja muu teravilja toodangust, „hetkel ei ole seal seisval teraviljal toidukriisiga mingit pistmist“.

*

Kagu-Ukraina sadamalinna Mariupoli kaitsmisel hukkunud sõdurite surnukehad jõudsid Kiievisse, teatasid Telegramis sõdurite perekonnad. Nende sõnul oli tegu Venemaaga kokku lepitud vahetusega, kus kumbki pool sai 160 surnukeha.

Omaste teatel oli kolmandik neist Azovi polgus ning põrmude tuvastamine võib aega võtta kuni kolm kuud. Venemaa ei ole surnukehade vahetust ametlikult kommenteerinud. Küll aga kirjutas Vene sõjakorrespondent Irina Kuksenkova, et vahetus toimus Ukraina ja Vene vägede kontaktijoonel Zaporižžjas.

Võitlejad veetsid nädalaid Mariupoli Azovstali terasetehases. Mais võeti ellujäänud vangi. Rohkem kui 1000 Mariupoli terasetehases alla andnud Ukraina sõdurit viidi Venemaale, vahendas Vene riiklik uudisteagentuur Tass. Ukraina pole oma sõdurite saatuse teemat kommenteerinud, kuid varem ütles president Volodõmõr Zelenskõi, et tema arvates on venelaste käes vahi all üle 2500 Azovstali kaitsja.

*

Ukraina äge vastupanu Venemaa sissetungile on tekitanud paitseisu teatud piirkondades. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles 7. juunil Financial Timesis ilmunud intervjuus, et ummikseis ei ole lahendus.

„Lahinguväljal tuleb saavutada võit. Jääme oma varustuselt alla ja seetõttu ei ole me võimelised edasi liikuma. Kannaksime rohkem kaotusi ja inimesed on mu prioriteet,“ rääkis Zelenskõi.

Küsimusele, mida peaks Ukraina võiduks, vastas Zelenskõi, et Ukraina piiride taastamine enne Venemaa sissetungi 24. veebruaril oleks tõsine võit, kuid ajutine. Tema sõnul on lõppeesmärk kogu Ukraina territooriumi okupatsiooni alt vabastamine.

Küsimusele Venemaaga peetud kõneluste kohta, mis peatati märtsi lõpus, vastas Zelenskõi, et ta pole oma seisukohta muutnud ja sõda tuleks lõpetada läbirääkimiste laua taga. Ta kordas, et on valmis otsekõnelusteks Vladimir Putiniga, lisades, et kellegi teisega polegi mõtet juttu ajada.

*

Ukraina vasturünnakud Severodonetskis võtavad Vene vägede seni saavutatud hoo peagi maha, näitavad Ühendkuningriigi luureandmed.

Luureandmeist ilmneb ka, et Venemaa on Severodonetski ründamisel väga sõltuv Luhanski separatistide reservist. Üleöö relvade alla kamandatud Luhanski separatistid on aga halvasti välja õpetatud ja kehvasti varustatud ning neil puudub Vene vägede rasketehnika.

Separatistlikke võitlejaid kasutab Venemaa Ühendkuningriigi luure hinnangul aga seepärast, et mitte tekitada kaotusi oma sõjaväele, kus niigi madal võitlustahe seeläbi veel oluliselt langeks.

*

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi külastas eesliinil sõdivaid vägesid, teatas Ukraina presidendi kantselei. Zelenskõi käis Zaporižžja piirkonnas, 200 kilomeetri kaugusel Mariupolist.

Zelenskõi tänas sõdureid suurepärase töö ja teenistuse, kõigi ukrainlaste ning Ukraina riigi kaitsmise eest. Samuti pidas Zelenskõi leinaminuti langenud sõdurite mälestuseks.

Seejärel siirdus president Donbassi rindejoone vahetusse lähedusse Lõssõtšanskisse ja Soledari.

Zelenskõi teatas visiidile järgnenud videopöördumises, et on kõigi rindejoonel kohatud sõdurite üle väga uhke.

*

Venemaa režiimi välisminister Sergei Lavrov oli sunnitud ära jätma visiidi Serbiasse, sest kõik Serbia naaberriigid sulgesid oma õhuruumi Lavrovi lennukile. Serbia on Venemaa lähedane liitlane, kuid liitlassuhete kinnitamisest ei tulnud sedakorda midagi välja, sest ei Bulgaaria, Põhja-Makedoonia ega ka mitte Montenegro lasknud Lavrovi lennukit läbi. Venemaa välisministeerium on juhtunud kinnitanud, aga mitte kommenteerinud.

Serbia on Venemaale eriti oluline, sest pole ühinenud lääneriikide Venevastaste sanktsioonidega. Mais leppisid Venemaa režiimi juht Vladimir Putin ja Serbia president Aleksandar Vucic kokku, et Venemaa jätkab gaasitarneid Serbiasse. Paljud riigid on Vene gaasist ilma jäänud, sest on keeldunud täitmast Venemaa nõuet, et gaasi eest tuleb maksta rublades.

*

Ukraina keelde on tulnud uus tegusõna „makronit“ ehk eesti keeli „makroonima“, mis tähendab pikki ja sisutuid telefonivestlusi. Näiteks Putiniga.

Ukrainlased viskavad nalja, et kui prantslastel õnnestus maha põletada Moskva, siis nemad mitte ainult ei uputanud Moskva, vaid tapsid ka Kutuzovi (Vene väepealik Napoleoni sõjas -toim).

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here