Vene väed pressivad peale Severodonetski linnale. Ukraina vägedel on mõningane edu Hersoni lähedal ja Harkivi oblastis

0
81

Rannarootsi veiseliha konserv, mida saadeti Ukraina sõduritele. FOTO: rimi.ee

 

 

Vene väed pressivad peale Severodonetski linnale

Vene väed on asunud ründama Luhanski oblasti suurimat Ukraina käes olevat linna Severodonetski. Venemaa väitel võtsid Vene väed peale mitmepäevast võitlust üle Lõmani linna, Kiievi teatel lahingud veel käivad, vahendas Rahvusringhäälingu (ERR) sõjablogi nädalavahetusel.

*

Venemaa süüdistab läänt ülemaailmse toidujulgeoleku kahjustamises ning väidab, et hoopis sanktsioonid, mitte Venemaa sissetung Ukrainasse, on kahjustanud teravilja tarneahelaid.

Sõda Ukrainas on sulgenud riigi sadamad Musta mere ääres, mis mõjutab tarneahelaid üle maailma. Ukraina on nisu suureksportija, kuid nüüd on miljonid tonnid teravilja jäänud riiki kinni.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova sõnul proovib lääs kõiki hädasid Venemaa kaela ajada ning riik peab Venemaa süüdistamist Mustal merel laevade blokeerimises alusetuks. Zahharova sõnul tuleb selles süüdistada hoopis läänt, kuna Venemaale kehtestatud sanktsioonid viisid tarneahelate katkemiseni. Zahharova süüdistas põllumajandustoodete hinnatõusus ka koroonaviirust ning rõhutas, et see „ei ole seotud sõjalise erioperatsiooniga“.

*

Suurbritannia kaitseministeerium teatas 28. mail, et Venemaa teeb avalikkuse eksitamiseks ebamõistlikke ettepanekuid läbirääkimisteks, mis aga näitab sanktsioonide mõju.

Venemaa väitis, et on valmis avama Mustal merel humanitaarkoridorid toidule, kui leevendatakse sanktsioone. Samuti palus Venemaa asevälisminister Ukrainal laevade läbilaskmiseks demineerida Odessa sadam. Sadam on aga mineeritud Vene vägede sissetungi ära hoidmiseks.

Kaitseministeeriumi teatel on see ettepanek näide Venemaa strateegiast pakkuda ebamõistlikke lahendusi avalikkuse eksitamiseks. Ministeeriumi hinnangul näitab see, et Venemaa on valmis kauplema globaalse toidujulgeolekuga omaenda kasuks ning süüdistab läänt, kui nende ebamõistlikud ettepanekud tagasi lükatakse.

„Venemaa katse sanktsioonidele leevendust kaubelda kinnitab pingeid, mida sanktsioonid [Venemaa] režiimile seavad,“ teatas ministeerium.

*

Gazprom kinnitas, et jätkab läbi Ukraina Euroopasse maagaasi saatmist. Gazpromi teatel suurendas ettevõte gaasi ülekannet läbi Sudža sissevoolupunkti 44,1 miljoni kuupmeetrini, mis on aga endiselt vähem kui mais, mil Ukraina peatas gaasitarned läbi Kiievi.

Ukraina lükkas tagasi ettepaneku tuua gaasi sisse läbi Sohhranovka jaama, mille tegevuse Ukraina mais sõja tõttu peatas.

*

Venemaa saatis laeva Mariupolisse, millega veab vallutatud linnast minema 3000 tonni metalli. Ukraina mõistis 28. mail Venemaa tegevuse hukka.

Ukraina parlamendi inimõiguste volinik Ljudmila Denisova ütles, et Venemaa „saadab 3000 tonni metallitooteid esimese laevaga Mariupolist Rostovi Doni ääres. Lisaks on Venemaa asunud taastama raudteeühendust Mariupoli ja Volnovahha vahel röövitud varade lihtsamaks transpordiks“.

Venemaa uudisteagentuur TASS teatas, et Vene laev sisenes Mariupoli sadamasse ning laev lahkus 30. mail metallisaadetisega Rostovi Doni ääres.

Denisova sõnul oli tööstuslinnas Mariupolis enne Venemaa sissetungi ligikaudu 200 000 tonni metalli ja malmi, mille väärtus ulatus 170 miljoni dollarini.

*

Venemaa väidab, et on võtnud Ida-Ukrainas asuva Lõmani linna täieliku kontrolli alla, võtnud üle mitu väikelinna ning piiranud sisse Sjevjerodonetski. Ukraina teatel lahingud jätkuvad.

Zelenskõi ütles 28. mai õhtuses videopöördumises, et olukord Donbassis on „äärmiselt keeruline“ ja tänas Ukraina võitlejaid vastupanu eest. Ukraina ja Vene väed olid Lõmani nimel võidelnud mitu päeva.

Luhanski oblasti kuberneri Sergi Haidai sõnul on Vene väed sisenenud Severodonetski linna, mis on suurim Luhanski linn veel Ukraina kontorolli all. Haidai sõnul on rünnakutes saanud kahjustada ligikaudu 90 protsenti linna hoonetest ja viimases pommitamises hävitati 14 linna kõrghoonet.

Ukraina politsei teatas 28. mail sotsiaalmeedias, et Severodonetski linn on pideva tule all.

Sõjaväeeksperdid arvavad, et Venemaal pole linna vallutamisest majanduslikult ega sõjaliselt palju muud võita, kui kuulutada välja mingisugune varane võit sõjas. Kiiev on lootusrikas, et peagi jõuavad kohale lääneliitlastelt hädasti vajaminevad pikemamaarelvad.

Venemaa kaitseministeeriumi teatel hävitasid Vene väed suure Ukraina vägede arsenali Krõvõi Rihi lähistel, vahendas Reuters. Venemaa teatel lasid Vene õhusüsteemid Dnipros alla SU-25 lennuki.

*

Okupeeritud Hersonis asuva Venemaa administratsiooni asejuhi sõnul ei korraldata piirkonnas ametlikku Venemaaga ühinemise üle referendumit enne, kui võitlused Hersonis ning lähedalasuvates Odessa ja Mõkolajivi piirkonnas on lõppenud.

Asejuhi sõnul taotlevad nad sinna ka Venemaa sõjaväebaasi loomist. Ta ütles ka, et Venemaa toetatud administratsioon jätkab plaanidega luua uus pangandussüsteem, mis integreeritakse täielikult Venemaa süsteemiga.

*

Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas seaduse, mis lubab üle 40-aastastel inimestel minna relvajõududesse. Varem kehtis sõjaväes venelastele vanusepiirang 18–40 aastat ja välismaalastele 18–30 aastat.

Venemaa esitleb seda sammuna rohkemate tehniliste spetsialistide värbamiseks.

Uus seadus ütleb, et spetsialistid peavad kasutama ülitäpseid relvi ja „kogemus näitab, et need muutuvad sellisteks 40–45-aastaselt“. Samuti võidakse värvata rohkem meedikuid, insenere ja sideeksperte.

*

Severodonetskis on Vene vägede rünnakuis purustatud igasugune eluvajalik infrastruktuur, teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. Presidendi sõnul on pommitamistega hävitatud üle kahe kolmandiku linna hoonetest.

Mitu mõttekoda on juhtinud tähelepanu, et mingit sõjalist tähendust Severodonetski linnal ei ole ning Venemaa ei saa selle vallutamisest praktiliselt mingit kasu.

*

Donbassi „vabastamine“ on Venemaa jaoks tingimatu prioriteet, ütles Venemaa režiimi välisminister Sergei Lavrov Prantsusmaa ajakirjandusele. Muude Ukraina alade elanikud peavad Lavrovi sõnul ise otsustama, millise riigi koosseisu nad tahavad jääda.

Donetski ja Luhanski piirkond tuleb Lavrovi sõnul aga „vabastada“ ning tingimata liita Venemaa koosseisu.

*

Poola on valmis hakkama Ukraina julgeoleku tagajaks, ütles president Andrzej Duda. President ütles USA uudistekanalile CNN ka, et tema riik toetab Ukrainat võimalikel rahuläbirääkimistel Venemaaga täielikult. Duda kinnitas ka, et Poola jääb Venemaa suhtes väga ettevaatlikuks ning pigem ei usalda Venemaa väljaütlemisi.

*

Euroopa Liidul ei õnnestunud sõlmida lepingut embargo kehtestamiseks Venemaa naftale, kuid kõnelused jätkusid 30. mail, teatas Euroopa Liidu kõrge ametnik uudisteagentuurile Reuters.

Arutelu all on keeld vedada aasta lõpuni Euroopa Liitu Vene naftat mere kaudu, lubatuks aga jääks naftaimport Družba torujuhtme kaudu, mis varustab Ungarit, Slovakkiat ja Tšehhi Vabariiki.

*

Eurovisioni lauluvõistluse tänavune võitja, Ukraina ansambel Kalush Orchestra pani oma auhinna, kristallist mikrofoni, müüki ning teenis sellega 838 491 eurot, mille annetas Ukraina relvajõududele uue droonisüsteemi ostmiseks.

Kristallmikrofoni müügi oksjonit juhtis Ukraina Televisiooni saatejuht Serhi Prõtula. Saadud raha eest kavatsevad relvajõud osta droonisüsteemi PD-2, kuhu kuulub kolm drooni koos maapealse juhtimissüsteemiga.

*

Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron vestlesid 28. mail Vladimir Putiniga 80 minutit nende omal algatusel, teatas Saksamaa valitsuse pressibüroo CNN-i vahendusel.

Saksa valitsuse pressiteate järgi nõudsid Scholz ja Macron viivitamatut relvarahu ja Vene vägede väljaviimist Ukrainast.

Kremli pressiteenistuse teatel ütles Putin riigipeadele, et Venemaa on valmis arutama viise, kuidas Ukrainal oleks võimalik Musta mere sadamatest viljavedu taasalustada.

*

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kritiseeris teravalt Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholzi ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni telefonikõnet Venemaa liidrile Vladimir Putinile.

„See on uskumatu, kuidas Prantsusmaa ja Saksamaa praegused juhid sillutavad tahtmatult teed Venemaa uutele vägivallategudele. Macroni ja Scholzi tänane 80-minutiline telefonikõne Putiniga paneb paratamatult parafraseerima Macroni ennast – kas siin pole mitte tegemist ajusurmaga?“ kirjutas Mihkelson sotsiaalmeedias.

Mihkelson tunnistas, et tema kriitika on liitlaste suunal karm, kuid sõja vallandaja ja kuritegude eest vastutaja püsiv legitimiseerimine on ohuks kogu liitlasruumile.

„Kuidas ometi pole Pariisis ega Berliinis õpitud minevikust? Miks otsitakse ettekäändeid Ukrainale relvaabiga viivitamisel ning miks eeldatakse, et Euroopa suurrahva vastast hävitussõda pidav Putini Venemaa hoiab ühtegi lubadust?“ küsis Mihkelson.

Ta märkis, et kui Macronile ja Scholzile teeb peavalu Ukraina sadamate blokeerimisest tulenev toidukriis Põhja-Aafrikas ja mujalgi, siis tuleb tegutseda humanitaarkonvoi loomisega Mustal merel ja aidata kaasa Ukraina kaubalaevade läbipääsule.

Samuti oleks Mihkelsoni sõnul loogilisem aidata Ukrainal vastu seista agressioonile ja lõpuks võita maailmakorda muuta püüdev Venemaa.

„Macron ja Scholz võiksid telefonitoru hargile panna ja võtta kiiremas korras ette reisi Ukrainasse. Ma loodan, et Macroni ja Scholzi kummalist tegevust ei kannusta kartus kaotada mõjuvõimu demokraatlikus Euroopas, kuhu võiduka sõjaga siseneks kindlasti Ukraina, aga ka perspektiivis Moldova ja Gruusia ning Valgevene vabaneks de facto Vene okupatsioonist. Euroopa tervikuna vabaneks aga vähemalt mõneks ajaks Venemaa eksistentsiaalsest ohust. Selle nimel võiks ju ometi näidata demokraatlike väärtuste ja põhimõtete eest seisvate riigimeeste liidriomadusi. Õnneks on Euroopal olemas Ukraina vaprad mehed ja naised, kes teavad, mis on vabaduse hind. Elagu Ukraina!“ lõpetas Mihkelson.

*

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin kinnitas Saksamaale ja Prantsusmaale, et lõpetab Ukraina sadamate blokaadi, võimaldamaks teravilja ja muude elutähtsate toiduainete eksporti, kinnitas Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz.

Putin andis lubaduse ajalehe The Times teatel 28. mai telefonivestluses Scholzi ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Scholzi pressiesindaja sõnul oli vestluses kõne all ülemaailmne toiduolukord, mis on Venemaa-Ukraina sõja tõttu erakordselt pingeline. Pressiesindaja sõnul võimaldab Putin teravilja väljavedu Ukrainast, eriti merd mööda.

Väidetavalt lubas Putin telefonivestluses, et kui Ukraina kõrvaldab Odessa sadama kaitseks paigutatud meremiinid, ei kasuta Vene sõjalaevastik tekkinud koridori Ukraina laevade ründamiseks. Seda kinnitas ka Prantsusmaa presidendi pressiesindaja.

Venemaa enda kirjeldus peetud telefonivestlusest on teistsugune. Kremli kinnitusel nõustus Venemaa sadamate tõkestamisest loobuma vaid juhul, kui tühistatakse sanktsioonid Venemaa toiduainetele ja väetistele.

*

Saksamaa endine president Joachim Gauck leiab, et Ukrainat tuleks sõjas Venemaaga relvadega toetada. „Ilma liitlaste relvadeta Teises maailmasõjas oleks Euroopa jäänud natside võimu alla,“ ütles Gauck intervjuus Bildile.

Tema sõnad tulid vastukaaluks Saksamaa viivitamisele Ukraina toetamisel raskerelvadega. Gaucki sõnul tuleb Ukrainal lasta välja öelda, mida nad vajavad, et Venemaale vastu seista. „Kui ukrainlased ütlevad meile, et nad tahavad võidelda oma vabaduse eest, riskida selleks oma eludega, siis pole meie asi neile meie turvalisest kohast selgitada, mis on õige ja mis mitte,“ ütles ekspresident.

Samas leidis Gauck, et Euroopa poliitikud peavad jätkama Venemaa presidendi Vladimir Putiniga rääkimist. „Vastutustundlik poliitika on ka rääkimine diktaatoritega. Me ei tohi kunagi teha midagi ilma diplomaatiata.“

Siiski on Gaucki sõnul oluline Venemaaga läbirääkimisi pidada jõupositsioonilt, sest see osutus õigeks ka külma sõja ajal.

Joachim Gauck oli Saksamaa president 2012-2017. 2013. aastal sai Gauck president Toomas Hendrik Ilveselt Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi.

*

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril: elavjõud umbes 30 150 (+150), tanke 1338 (+8), soomukeid 3270 (+12), lennukeid 207, koptereid 174, suurtükisüsteeme 631, õhutõrjesüsteeme 93, autosid ja muid sõidukeid umbes 2240 (+14), laevu / paate 13, eritehnikat 48.

*

Leedulased kogusid veebitelevisiooni ajakirjaniku Andrius Tapinase algatusel viis miljonit Ukrainale Türgi ründedrooni Bayraktar ostmiseks. Kolme päevaga on vajalikust viiest miljonist eurost kokku saadud juba kolm miljonit. Laupäeva hilisõhtuks oli vajalik summa koos.

Korjanduse algatanud Leedu netitelevisiooni Laisves kinnitusel on miljonid eurod kogunenud valdavalt väikestest annetustest, vahendas „Aktuaalne kaamera“.

Leedu kaitseministeerium kavatseb saata Türgile ostusoovi kirja algaval nädalal. Türgi droonid on osutunud viimastes sõdades tõhusateks relvadeks.

Drooniostu annetaja Agne Belickaite ütles, et vabatahtlike korjandus on tugev sõnum kogu maailmale. „Ma arvan, et see on väga sümboolne, et samal ajal, kui suurimate riikide valitsused arutavad selle üle, milliseid relvi Ukrainale saata ja mida mitte ja mida iganes, siis Leedu kodanikuühiskond lihtsalt tuleb kokku, kogub viis miljonit eurot ja ostab drooni,“ ütles ta.

*

Poola saatis Ukrainasse suurtükke, kirjutas Poola riigimeedia. Ukraina armee sai 18 moodsat iseliikuvat haubitsat, mille maksimaalne laskeulatus on 40 kilomeetrit.

Valitsusallikate teatel koolitas Poola nende haubitsate kasutamiseks välja 100 Ukraina suurtükiväelast. Nüüd on ukrainlastel 24 lääne iseliikuvat haubitsat.

Poola tahtis Ukrainasse saata ka 28 hävituslennukit, mida Ukraina piloodid tunnevad, kuid plaan kukkus läbi, sest USA keeldus Poola lennukeid moodsamatega asendamast.

*

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi külastas pühapäeval Harkivi oblastis olevaid sõjaväelasi. Tegemist oli alates Venemaa täiemahulisest invasioonist 24. veebruaril tema esimese ametliku viibimisega Kiievi ringkonnast väljaspool.

„Te riskite meie kõigi ja meie riigi eest oma eluga,“ ütles Zelenskõi presidendi kantselei teatel sõduritele.

Zelenski kantseleiülem Andri Jermak kirjutas sotsiaalmeedias, et president külastas ka Ukraina suuruselt teist linna Harkivit. Jermaki sõnul käis president vaatamas hävinud elumaju, märkides, et nende asemele ehitatavatel hoonetele tuleb kohe juurde ehitada ka pommivarjendid.

Jermak lisas, et Vene väed okupeerivad praegu 31 protsenti Harkivi oblasti territooriumist. Varem oli okupeeritud 36 protsenti oblastist, kuid Ukraina väed on suutnud viis protsenti tagasi võtta.

*

Ukraina õigeusu kiriku haru, mis seni oli veel Moskva patriarhaadi alla kuulunud, katkestas oma sidemed Vene kirikuga. Osa Ukraina õigeusu kirikust eraldus Moskvast juba 2019. aastal. Nüüd viis Venemaa täiemahuline invasioon selleni, et ülejäänud kirikujuhid otsustasid end iseseisvaks kuulutada.

Kirik mõistab oma avalduses hukka Ukraina ründamise ja Vene kiriku juhi patriarh Kirilli toetuse niinimetatud erioperatsioonile.

„Ukraina kirik püüab olla täiesti iseseisev. Kirik püüab katkestada kõik sidemed nendega, kes tulid meie juurde relvade ja rakettidega, mõrtsukate ja tapjatega. Ja Moskva patriarhiga, kes ei öelnud midagi Venemaa riigipeale Vladimir Putinile, et see sõda lõpetada,“ rääkis Ukraina õigeusu kiriku ülempreester Andri Dudšenko.

*

Rootsi kavatseb loobuda relvamüügikeelust Türgile, et Türgi lõpetaks Rootsi NATO-sse astumise tõkestamise, teatab ajaleht Expressen.

Expresseni teatel võib sõjavarustuse müügi üle otsustav riigiamet taas anda Rootsi relvafirmadele loa oma toodangut Türgile müüa. Loa andmine nõuab siiski täiendavat kaalumist, teatab Expressen. Strateegiliste toodete inspektsiooni juht Karl Evertsson ei varjanud Expressenile antud intervjuus, et NATO-liikmesuse saamine on mõjuv põhjus, miks ametkond oma senise otsuse ümber vaatab.

Rootsi ja Soome kehtestasid relvamüügikeelu Türgile koos ülejäänud Euroopa Liiduga 2019. aastal seoses Süüria sõjaga. Türgi ekspert Halil Karaveli ütles Expressenile, et Rootsi relvamüügikeelu tühistamine on Türgi jaoks sümboolselt väga oluline.

Türgi on esitanud Rootsile viis nõuet, mille täitmisel on Türgi nõus Rootsit NATO liikmeks lubama. Läbirääkimised kõigi nõuete üle käivad, kuid mõlema riigi valitsused on nende edenemise osas kidakeelsed.

Relvadega on seotud kaks nõuet, esiteks peab Rootsi tühistama relvamüügikeelu Türgile, teiseks lõpetama kurdi iseseisvuslastele relvade ja sõjavarustuse tarnimise.

Ka Karl Evertsson kinnitas, et Türgi nõue on pigem sümboolset laadi, sest Türgi ei ole kunagi olnud Rootsi relvafirmade suurklient. Karaveli sõnul on asi põhimõttes, Türgi ei saa nõustuda talle kehtestatud relvaembargo, sest Türgi enda hinnangul kasutatakse ostetud relvi legaalseks enesekaitseks. Embargo tühistamisega nõustuvad ka Türgile taas relvi müüma hakanud riigid Türgi relvajõudude operatsioonide seaduslikkusega.

*

Inglise võtterühm jäädvustas Ukraina võitlejate eluolu rindel. Muuhulgas on sattunud kaadrisse hea isuga konservi sööv võitleja ja silmapilguks on näha, et tegemist on Rannarootsi lihakonserviga.

Maaleht selgitas välja, et Rannarootsi saatis märtsi alguses Ukrainasse kümme alusetäit ehk 20 000 konservi (hind kaks eurot karp). BBC sõjaklipis on konservil hea minek.

Rannarootsi saatis veel sealiha omas mahlas, veise- ja kanaliha konserve. Üldse saatis Eesti Toiduliit märtsi algul Ukrainasse neli rekkatäit toiduaineid, mis oli üks esimesi abisaadetisi üldse.

 

 

 

Ukraina vägedel on mõningane edu Hersoni lähedal ja Harkivi oblastis

Ukraina väed on saavutanud edusamme Hersoni ja Harkivi piirkonnas ning hoiavad Vene vägesid Zaporižžjas tagasi, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi hilisõhtuses pöördumises. Ta lisas, et olukord Donbassis on endiselt väga keeruline. Severodonetsk, Lõssõtšansk ja Kurakhove on nüüd vastasseisu epitsentris, ütles ta. Selline oli pilt sõjateatris 1. juunil Rahvusringhäälingu (ERR) järgi.

Ukraina ametnikud on teatanud kogu side katkemisest Venemaa okupeeritud Hersoni lõunapiirkonnas. Ukraina riiklik side- ja teabekaitse eriteenistus teatas oma avalduses, et aset leidis okupatsioonirežiimi poolt täpsustamata sissetung ning seadmed olid välja lülitatud ja kaablid lahti ühendatud.

Piirkonna elanikud on ilma Ukraina mobiilside ja interneti-juurdepääsuta, samuti puudub võimalus lauatelefoniga riigisiseseid ja rahvusvahelisi telefonikõnesid teha, teatas agentuur.

31. mail teatas Venemaa toetatud Hersoni oblasti okupatsioonirežiim, et piirkond on läinud üle Venemaa mobiili- ja internetivõrkudele.

*

Sõjauuringute instituut (ISW) teatas, et Moskva keskendumine idapoolse Severodonetski linna ja Donbassi piirkonna hõivamisele üldisemalt seab ohtu tema elutähtsa positsiooni Hersoni piirkonnas.

„Kui Venemaa suudab lahingute lõppedes säilitada Hersonis tugeva kohaloleku, on ta positsioonil, kust alustada järgmist sissetungi,“ ütles ISW oma viimases hinnangus, lisades, et kui Ukraina peaks piirkonna tagasi võitma, oleks tal palju tugevam positsioon, et end tulevase rünnaku eest kaitsta.

Instituut ütles, et selline strateegiline olukord peaks ajendama Venemaad koondama oma lahingujõud Hersoni. Venemaa president on selle asemel otsustanud koondada kõik ressursid Ida-Ukraina alade hõivamiseks. mis annab talle suures osas sümboolset kasu.

„Ukraina edukad vastupealetungid Hersonis näitavad, et Ukraina komandörid mõistavad seda reaalsust ja kasutavad ära haavatavust, mida Putini otsused on loonud,“ ütles ISW lisades, et Ukraina väed taganevad Severodonetskist, võimaldades Vene vägedel „suhteliselt kiiresti“ sisse liikuda.

*

Sõjas Venemaaga hukkub iga päev umbes 60–100 Ukraina sõdurit, ütles Zelenskõi, lisades, et iga päev saab haavata umbes 500 inimest.

ÜRO inimõigusorganisatsioon (OHCHR) kinnitas, et Ukrainas on 24. veebruarist kuni 30. mai südaööni teada 9029 tsiviilohvrit. OHCHRi kinnitusel sai surma 4113 inimest ja 4916 vigastada.

Organisatsioon märkis, et tegelikud arvud olid märkimisväärselt suuremad, kuna teave intensiivse vaenutegevuse piirkondadest, nagu Mariupol, Izjum ja Popasna, on veel laekumata.

*

USA on jätkuvalt mures sammude pärast, mida Venemaa astub, et püüda institutsionaliseerida kontrolli suveräänse Ukraina territooriumi üle, eriti Hersoni piirkonnas, ütles välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price teisipäeval.

Price ütles briifingul esinedes, et tõenäoliselt kaalub Kreml mõningaid lähenemisviise, alates nn rahvavabariigi tunnustamisest, nagu Venemaa sunniviisiliselt tegi Donetskis ja Luhanskis, kuni annekteerimiskatseni, nagu Venemaa tegi Krimmis.

„See on Venemaa stsenaariumi etteaimatav osa, eriti pärast Venemaa president Putini dekreeti, mis kiirendaks Venemaa passide väljastamist Ukraina kodanikele. Samasugust taktikat kasutas Venemaa ka Donetskis ja Luhanskis aastal 2019,“ ütles ta.

„Venemaa esialgsed eesmärgid kontrollida suuri Ukraina alasid on olnud täielik läbikukkumine. Kreml on seisukohal, et Hersoni sunniviisiline alistamine annaks Venemaale maasilla Krimmi ning saavutaks ka mingisuguse nn võidu,“ rääkis Price.

*

Joe Bideni administratsiooni kõrge ametnik ütles, et USA annab Ukrainale suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteemi M142 (HIMARS).

„Ukrainlased kasutavad neid süsteeme Venemaa edasitungide tõrjumiseks Ukraina territooriumil, kuid neid ei kasutata Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide puhul,“ ütles ametnik ajakirjanikele.

Joe Biden ütles külalisessees ajalehele New York Times, et USA „varustab ukrainlasi arenenumate raketisüsteemide ja laskemoonaga, mis võimaldab neil Ukraina lahinguväljal täpsemalt tabada olulisi sihtmärke.“

„Jätkame Ukrainale täiustatud relvastuse, sealhulgas tankitõrjerakettide Javelin, õhutõrjerakettide Stinger, võimsa suurtükiväe ja täppisraketisüsteemide, radarite, mehitamata õhusõidukite, Mi-17 helikopterite ja laskemoona tarnimist,“ lisas Biden.

*

Joe Biden on öelnud, et kuigi USA jätkab NATO idatiiva tugevdamist, ei taotle Washington sõda NATO ja Venemaa vahel. „Niikaua, kuni Ühendriike või meie liitlasi ei rünnata, ei osale me selles konfliktis otseselt, ei USA vägede saatmisega Ukrainasse sõdima ega Venemaa vägesid rünnates,“ ütles Biden.

Biden lisas, et USA ei julgusta ega võimalda Ukrainal rünnata oma piiridest kaugemale.

*

Ukrainas on alates sõja algusest teatatud umbes 15 000 kahtlustatavast sõjakuriteost ja iga päev teatatakse veel 200–300-st, ütles Ukraina peaprokurör Irõna Venediktova Haagis ajakirjanikele.

Tema sõnul on alustatud 80 inimese kohtu alla andmist. Kahtlustatavate nimekirjas on Venemaa tippsõdurid, poliitikud ja propagandaagendid, lisas ta.

Venemaa on eitanud tsiviilelanike sihtimist või seotust sõjakuritegudega.

Veneditkova ütles, et 15 000 väidetavast sõjakuriteost on mitu tuhat tuvastatud Donbassi idaosas, kus toimusid ägedad lahingud Vene ja Ukraina vägede vahel. Väidetavad sõjakuriteod selles piirkonnas hõlmavad inimeste – sealhulgas täiskasvanute ja laste juhtumite – võimalikku sunniviisilist toimetamist Venemaa erinevatesse piirkondadesse, ütles Venediktova.

Ta lisas, et sõjakuritegudeks loetakse ka piinamist, tsiviilisikute tapmist ja tsiviilinfrastruktuuri hävitamist. Uurimistööga on liitunud ka Eesti, Läti ja Slovakkia, ütles Venediktova.

*

Ukraina ülemraada otsustas 31. mail ametist vabastada riigi inimõiguste ombudsmani Ljudmõla Denisova, kes oli ametis olnud aasta, teatas Raadio Vaba Euroopa.

Denisova sõnul tuli ta ametist vabastamise suunis otse president Zelenskõi administratsioonist. Presidendi administratsiooni asejuht Andriy Smõrnov tõrjus taolisi väiteid.

Varem teatasid Zelenskõi juhitud „Rahva teenri“ erakonna esindajad, et nad toetavad Denisova eemaldamist, kuna ta „pole hakkama saanud tsiviilisikutele mõeldud humanitaarkoridoride kokku leppimisega linnades, kus toimuvad lahingud Vene vägede ja ukrainlaste vahel.“

*

Šveitsi parlament pani veto Taani taotlusele saata Ukrainale Šveitsis toodetud soomukeid, viidates neutraalsuspoliitikale, mille järgi ei saadeta relvi konfliktitsoonidesse, teatas Šveitsi ringhääling SRF.

 

*

Eesti kaitseministeerium kinnitas, et on saatnud Ukrainale 155-millimeetriseid haubitsaid FH70. Arv pole teada. Samu relvi on lubanud Itaalia, kuid sõjaväljal silmatud haubitysatel on Eesti kolmevärviline maskeerimisskeem, neid veavad MANi veokid ja tulistavad Soome moonaga. Eesti hankis 2000ndate algul Saksamaalt 24 maha kantud FH70 haubitsat. Kuigi eakad, on tegemist täpse ja tubli relvaga, mis sõltuvalt moonast tulistab 24,7-30 kilomeetri kaugusele.

*

Kiievi linnavalitsus teatas, et on valmis võõrustama järgmisel aastal Eurovisioni lauluvõistlust. Euroopa Ringhäälingu Liit pole ukrainlastele seda võimalust veel pakkunud. Eurovisioni on peetud Kiievis kahel korral, samuti selle laste võistlusversiooni.

Kui Ukrainal ei peaks õnnestuma Eurovisioni korraldada, on huvi tundnud Rootsi, Island, Poola, Hispaania, Itaalia jt.

KALEV VILGATS

 

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here