Virtuaalfoorum eestlastele üle maailma

0
339

Virtuaalfoorum. FOTOD: ekraanitõmmised

 

13. aprillil toimus välisministeeriumi virtuaalfoorum eestlastele üle maailma.

 

Ürituse moderaator oli Neeme Raud, kes ise on samuti pool oma elust elanud väljaspool Eestit ning nentis, et aastatega muutus talle Eesti ja eestlaseks olemine järjest rohkem tähtsamaks.

Tervitussõnad lausus Eva-Maria Liimets, välisminister. Esmakordselt aset leidev virtuaalfoorum on mõeldud kõigile eestlastele ja Eestimaa sõpradele üle maailma. Eestist on välja rännatud erinevatel sajanditel erinevatel põhjustel ning on püütud hoida eestlust. Eestil on tugevad kogukonnad USAs, Kanadas, Soomes, Rootsis, Austraalias ja mujal.

Oleme tulnud kokku selleks, et kujundada ühist visiooni tulevikuks. See on jätkutegevus siseministeeriumi poolt korraldatud üle maailma eestlaste seas korraldatud uuringule. Välismaal elavad eestlased on huvitatud tugevast sidemest Eestiga ning soovivad panustada Eesti heasse käekäiku.

Alates 1. märtsist k.a. on ülemaailmse eestluse juhtimine välisministeeriumi vastutusalas. See on suur au, aga ka vastutus. Võõrsil elavad eestlased ja nende teemad jäävad endiselt tähtsale kohale. Siseministeeriumiga koostöös jätkatakse üleilmsete eestlaste emakeelse vaimuliku teenimise jätkumise toetamist ja et see oleks elujõuline.

Teemasid on kindlasti veelgi, mis vajavad kaardistamist ning seetõttu luuakse välisministeeriumisse ülemaailmsete eestlaste küsimustega tegelev erisaadiku koht.

On hinnatud, et väljaspool Eestit elab üle 200 000 Eesti juurtega inimest ning neile lisaks veel Eesti sõbrad – inimesed, kellele Eesti mingil põhjusel väga meeldib ja kelle mõju võib olla märkimisväärne. Eesti riigile on kõik eestlased väga tähtsad hoolimata nende elukohast.

 

 

Vahepaladena saabusid tervitused Abhaasiast, Jaapanist, Kanadast, Šveitsist ja Soomest – sealt elavatelt eestlastelt.

 

Erki Kodar, välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler rääkis välisministeeriumi üleilmse eestluse suunalistest plaanidest ja tegevusest.

Diasporaa küsitlusuuringu eesmärgiks oli saada ülevaade välismaal elavate eestlaste hoiakutest, hinnata ootusi saatkondadele ja rahulolu senise tegevusega, hinnata suhtumist Eestisse tagasipöördumisel ja hinnata eesti identiteeti hoidvate pidepunktide tähtsust. Uuringu tulemustega saab tutvuda välisministeeriumi koduleheküljel.

Uuring toimus 18.10-28.11.2021 ning vastasid sellele ligi 2000 inimest rohkem kui 70 riigist. Naisi oli vastajate hulgas ülekaalukalt rohkem – 76%. Aktiivsemad vanuserühmad olid 36-45 (29%) ja 26-35 aastased (26%). Kõige enam panustasid küsitlusse 11 ja enam aastaid Eestist eemal viibijad (61%).

Paljud olid valmis panustama Eesti arengusse ja selle tutvustamisse oma praeguses elukohariigis. Eesti käekäik ja Eestiga ühenduse hoidmine olid olulised. Paljud pidasid end üpris hästi Eesti ühiskonnaelus toimuvaga kursis olevaks ning vähem infot omati kohaliku eesti kogukonna uudiste ja ürituste kohta. Saatkonda pöörduti enamasti konsulaarküsimuste puhul ning toodi esile konsulaartöötajate sõbralikku ja abivalmist suhtumist. Vähe teati Eestisse tagasipöördumise programmist ja Eesti toetusest selles osas.

Välisministeeriumil on kavas määrata tööle üleilmne eestluse erisaadik ja meeskond, kinnitada üleilmse eestluse programm (tähtaeg detsember 2021), jätkata kogukonda kaasavate algatuste ja projektidega, mõtestada lahti küsitlusuuringu tulemused ning tõhustada infovahetust – kuukirjad ja virtuaalfoorumid.

 

Heli Tiirmaa-Klaar, välisministeeriumi küberdiplomaatia osakonna peadirektor tutvustas, mida kujutab endast küberdiplomaatia. Ta alustas meenutustega 2007.a. pronksiööst ning sellest, kuidas väike Eesti riik oli esimene, mis sattus suure küberründe alla – rünnati panku, uudisteagentuure ja valitsusasutusi. Tänu sellele on aga Eesti jäänud teistele maailma riikidele meelde kui riik, mis küberründega hästi toime tuli. Taolist mastaapset rünnakut ei ole enam Eestis suudetud pärast seda läbi viia. Nüüd on Eesti küberküsimuste puhul maailmas üks eestkõneleja ning üles on ehitatud vastupidav küberturvalisuse süsteem elutähtsate teenuste kaitseks.

Rahvusvahelist küberpoliitikat kujundatakse kahepoolsete suhete arendamisel liitlastega ning Eesti on seda teemat esindanud ka rahvusvahelistes organisatsioonides (ÜRO, Euroopa Liit, NATO, OSCE). Läbi küberarengukoostöö aitab Eesti teistel riikidel oma võimekust tõsta. Eesti on koos Islandiga teine riik interneti vabaduse poolest maailmas ning Eesti seisab inimõiguste kehtimise eest küberruumis.

 

Jüri Seilenthal, välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna peadirektor tutvustas mis on äridiplomaatia. Äridiplomaatia tähendab ettevõtete toetamist välisturgudele jõudmisel, välisinvestorite leidmist ja seeläbi Eesti majanduse tugevdamist. Nii mõnigi on seda teinud, kui on mõnel oma sõbral aidanud näiteks leida kontakti teiste ettevõtetega oma elukohariigis.

Hiljuti loodi Eesti Rahvusvaheline Arengukoostöö Keskus, kuhu on kavas kaasata erinevaid eestlasi üle maailma. Selles osas võtab välisministeerium suvel ühendust.

Eestis on olemas ka äridiplomaatia büroo, mis tegutseb otseselt ettevõtete toetamisega välisturgudel. See büroo kureerib ka kogu Eesti aukonsulite võrgustikku.

Eesti avas uued saatkonnad Singapuris ja Soulis, palgatakse uusi majandusnõunikke ning püütakse elavdada aukonsulite võrgustikku kuhu praegu kuulub 186 aukonsulit 83 riigist.

Sel kevadel katsetakse kolme lahendust välismaal elavate eestlaste kaasamiseks.

* Kutsutakse välismaal elavaid eestlasi oma erialaseid teadmisi jagama virtuaalsel ürituste sarjal.

* Luuakse vituaalne kohtumispunkt välismaal elavatele eestlastele ja ettevõtjatele, kus jagatakse Eesti majanduse ja ärivõimaluste ning samuti ürituste infot.

* Katsetatakse konsulaarteenuse diaini, et kutsuda eestlasi ärivõrgustikuga liituma tavapärase saatkonnaga suhtlemise käigus.

 

 

Registreerige end globalestonian.com leheküljel. Nii leiavad aktiivsed ja eestlusest huvitatud inimesed üles teised samasugused.

 

Tiina Nirk, välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor. Millised on plaanid konsulaarteenuste muutmisel mugavamaks?

Eestlased elavad 140 välisriigis, Eesti saatkondi on 37 riigis ja lisaks 200 aukonsulit 85 riigis. Kõige nõutavam teenus on isikut tõendavate dokumentide taotlemine ja selle väljastamine. Kui sõrmejäljed on vanemad kui 6 aastat tuleb pöörduda konsulaarteenusi pakkuva saatkonna poole.

Koroona tõttu pakkus välisministeerium võimalust, et uus pass oli võimalik saada posti teel. Sel viisil saadeti välja 543 passi. Kuna ID-kaarti posti teel saata ei saa, kuid inimesed tellivad tihti nii passi kui ID-kaardi koos, siis tänu sellele jäi see arv väiksemaks kui algselt planeeritud.

Eesti.ee portaali saadetakse kõigile kolm kuud enne dokumentide aegumist sellekohane teade. Sealsamas on võimalik teated edasi suunata oma isiklikule e-mailile, nii ei lähe ükski riigi poolt saadetud teade kaduma.

Eesti rahvastikuregistris saab mugavalt muuta oma elukohta ja tellida näiteks perekonnasündmuste korduva tõendi, mida tihti läheb välismaal vaja.

Uue teenusena saab kaugtõestamise teel teha paljusid notariaalseid tehinguid. Kui kodus pole vajalikku tehnikat, siis nt Stockholmi saatkonna konsulaadis on see võimalus olemas.

Kui inimene on kaotanud välismaal dokumendid ja raha, kas välisministeerium aitab? Loomulikult tehakse ajutised isikut tõendavad dokumendid. Kuid välisministeerium raha ei anna. Kui sugulaste poole pöördumine tulemust ei nna, siis on võimalik välisministeeriumiga teha tähtajaline laenuleping, mis sätestab, mis aja jooksul on vaja raha tagasi maksta.

 

Ellen Valter, Kanadas elav jurist rääkis Toronto kesklinna plaanitavast innovaatilisest ja tulevikku vaatavast Keskusest (International Estonian Centre). Iga hajala on oma nägu. 1,3 miljoni dollari eest hakatakse nüüd juba aprillis ehitama Toronto kesklinna klaasist hoonet, mis oma kontuurilt on vastavuses Eesti kontuuriga. Keskus on plaanis avada 2022.

Koos vaadati 3 minutilist Keskust tutvustavat video (estoniancentre.ca). Keskuses on eestipärast toitu pakkuv restoran, ärikiirendi, raamatukogu, suur saal kontsertide läbiviimiseks, büroohooned. Juba ehitamisel arvestatakse tänapäevase tehnikaga, et näiteks seal korraldatavaid kontserdeid saaksid nautida ka teised hajalad ning vastupidi.

7 319 000 dollarit on praegu saadud Keskuse toetuseks eraisikutelt. 1.-4. juunil toimub järgmine suurem kampaania Keskuse toetamiseks.

 

Hille Hanso, Türgis elav politoloog ja ajakirjanik. Milline võiks olla koostöö riigiga/kuidas saaksid eestlased välismaal panustada Eesti heasse käekäiku. Milline oleks iga riik inimesena? Milline peaks olema see Eesti, millest ülejäänud riigid lugu peaksid ja kaitsma tuleksid?

Hille arvates on Eesti haritud, laia silmaringiga, taktitundeline, usaldusväärne, kui annab sõna siis seda ka hoiab. Inimeste teadmised maailmast on head, hea kohanemisvõime, innovaatilisus. Vahe mõistus ja nutikad lahendused. Õiges kohas paneb jala maha ja jääb enesele vajadusel kindlaks. On puhas ja sõbralik. Eestit tuntakse kui sõpra, kes ei jäta kedagi hätta. Temaga ei maksa tüli norida, sest tal on omakorda sõbrad, kes tulevad talle appi.

Tänu mujal elavatele eestlastele on teistes maailma riikides tükike Eestit.

Hea oleks kõikidele välismaal elavatele eestlastele saata paar korda aastas uudiskiri, kus Eesti riik tooks välja just selle, mida ta soovib rõhutada Eesti maine kujundamisel. Kui kasvõi 10% neist 200 000 väljaspool Eestit elavat eestlast saadab selle uudiskirja osadele oma sõpradele, siis oleks Eesti maine kujundamiseks juba palju ära tehtud.

 

Virutaalfoorumi lõpus vastasid esinejad vaatajate / kuulajate küsimustele.

 

Millised saavad olema välismaal elavate eestlastega tegeleva erisaadiku tööülesanded? Tema ülesandeks on kogu seda teemat koordineerida. Temast saab sellel teemal kõneisik. Praegu ei oska veel öelda konkreetset nime, kes saab erisaadikuks, sest konkurss alles käib.

 

Lisaks läbiviidud uuringule oleks vaja läbi viia veel täiendav uuring, sest 2000 on küll hea vastuste arv, aga eestlasi on maailmas üle 200 000. See on alles algus ja ei taha inimesi ära väsitada kogu aeg küsimuste esitamisega. Siit saab minna tugevamalt edasi ning loomulikult korraldatakse tulevikus veel küsitlusi / uuringuid.

 

Millised konkreetsed väliseestlastele suunatud tegevused on veel sel aastal planeeritud? Parem teenindamine konsulaarküsimustes, kui koroonaviirus saab seljatatud, siis saavad eestlased jälle liikuda ning tagada reisimine. Üleilmse eestluse programmi programmi kinnitamine, kuu- või kvartalikirjade tegemine. Eesmärk on saavutada pikaajaline baasrahastus riigilt 4-5 aastaks ja seejärel juba edaspidiseks perioodiks.

 

Kas saatkonnad võiksid jagada ka ID-kaardilugejat? See projekt on töös ning võib-olla saab tulevikus koos ID-kaardiga jagada ka ID-kaardilugejaid.

 

Kas saatkonnas ei saaks olla ka fotoboksi passipiltide tegemiseks? Seda on arutatud, kuid kahjuks on saatkonna ruumid väikesed ja sinna fotoboksid ära ei mahu.

 

Kuidas on välisministeeriumil plaanis abistada ida-diasporaad? Vaatame kõiki eestlasi tervikuna. Haridusministeeriumiga koostöös on käimas programmid tagamaks ida-diasporaa esindajateni eesti keele õppematerjalide jõudmine. Samuti toetatakse eesti kultuuri jõudmist erinevate diasporaadeni. Kui lähikonnas asub saatkond, siis minnakse hea meelega kohalikku kooli, huviringi, et saada kokku nt eesti keelt õppivate lastega.

 

Kas on võimalik tulla välisministeeriumisse praktikale? Pärast koroonaviirust on välisministeerium jälle avatud praktikantide vastuvõtuks. Kirjutage sellekohane taotlus väliministeeriumi personaliosakonda.

 

TIINA PINTSAAR

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here